Otse põhisisu juurde

Uus algus

Te näete, et ma enam ei kannata end peita selle nime taha, mis on aidanud mul siingi turvalisemalt nii avameelselt oma mõtteid jagada. 

Tegin kaasa Edu Akadeemia "Uue Alguse" koolituspäevad ja olen otsustanud, et Kogumispäevikus avaldan edaspidi oma mõtteid vaid iseendana. 

Nüüd on jälle veider olukord, et mis või kuidas siis blogiga. Kas jätkan Ellina? Üks on kindel, et ma hetkel veel plaanin jätkata. Kui seda teekonda alustasin, siis oli mul ju nii häbi, et minusugune haritud inimene on niisuguses segases olukorras. Võin ju leida vabandusi, et sellel olid oma põhjused....alustada kaugest lapsepõlvest, kus isa oma poole teenitud rahast alati maha jõi ja ema oli võrdlemisi kehvade majandamisoskustega (on siiani, aga õnneks elu kuidagi kannab teda). Seega ei olnud sealt mingeid majandamisoskuseid väga kaasa võtta. Ainult see teadmine, et mina küll nii ei tee ja kohe, kui iseseisvalt elama asusin, tegin iga kuu alguses kohe arvutused, kuidas selle piskuga kuu lõpuni välja vedada. 

Kuid minu sees oli siiski väga palju uskumusi, et raha on vähe, et raha ei kasvagi puu otsas, et raha saamiseks peab hullult rabelema (see viimane uskumus ei taha minu seest veel väga ära kaduda). Mingid põhimõtted, mida ma ei osanud sel hetkel rakendada. Ma olin osav säästja ja koguja, kuid mul puudus taipamine, et mingi puhver võiks ju alati olemas olla. Lootsin liigselt sellele, et ehk ei juhtu midagi ning kui juhtubki, siis eks võtamegi järelmaksu peale või näpistame krediidilt. Aru saamata, et nii hoidsin ma järelmaksude ja krediitlaenu intressidega pidevalt oma kulusid suuremana. 

Nüüd siis olen ühtteist õppinud. Minu enesekindlus on päris parasjagu kasvanud ja ma leian, et sellepärast ei ole mõtet põdeda, et ma olin teadmatusest seal, kus ma tol hetkel olin. Õnneks on inimesed üldjuhul õppimisvõimelised ning nii tahaks minagi loota, et olen ikka ühtteist sel teekonnal õppinud ja teadmisi ning taipamisi juurde saanud. Kui esimeses postituses kirjutasin, et mulle tundub, et asi pole väheses sissetulekus, vaid kehvades majandamisoskustes, siis see oli osaliselt täiesti õige. Nüüd ma muidugi olen jõudnud selleni, et me võiksime end rohkem väärtustada ning ikkagi leida elus selle, mis rõõmu teeb ning samal ajal ka mõistliku sissetuleku toob. 

Praegusel hetkel olen ma end igasuguste kohustustega jälle nii üle broneerinud, et ma hetkel isegi ei tea, kuidas need 3 kuud nüüd vastu pidada. Täna kirjutasin juba ühele lepingule allkirja alla pannes, et ma ei tea, kuidas ma reaalselt seda lepingut täita suudan (tegu oli ühe projekti jätkuga ehk et EI ütlemine oli ka keeruline). Ma ei saa ise ka aru, kuidas ma ikka selles nii osav oskan olla.  Ma olen end juba kahel korral täiesti läbi põletanud ja jälle leian end sarnasest seisust. Kuid kõik tundub nii tähtis ja oluline ning mõned projektid on sellised, et kes siis veel teeb, kui sina ei tee. Teised jälle need, millele tahaksingi rohkem ise JA öelda ning rohkem ruumi oma tulevikus teha. Nii ma siis siin vaikselt kärssan. 

Mõte libises nüüd vist veidi kõrvale, aga mulle tundub, et meie ümber on sellist pidevat kiirustamist ja ülepingutamist kuidagi liiga palju. Seega olen tark teoorias ja ütlen, et tegelikult tuleks leida mingi tasakaal. 

Aga täna on meie kodu sünnipäev ja ma jagan teiega hoopis nüüd sünnipäevalapsest paar pilti. 

Meie kodu täna
Meie kodu, kui me ta ostsime 





Uute alguste lävel 
E.






Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

2022a eesmärgid...kas elu enam ei juhtugi?

 HEAD UUT AASTAT! Edu nõuab pingutust! See ei juhtu niisama ja kogemata. :)  Ei suuda ma ikka ilma teieta. Panin küll oma eesmärgid ka märkmikusse kirja, kuid kuidagi imelik tühi tunne jäi sisse ja seepärast kirjutan nad siia ka välja.  1. Minu selle aasta kõige suurem eesmärk on loomulikult osta laenuvabalt uuem auto. Praeguseks on minu autofondi kogunenud juba 2600 eurot. Plaan on kokku saada 4000 ning loodan kuni 1000 eurot saada vana auto müügist. Mul on lähiajal saada mõned lisatasud ning siis proovin iga kuu vähemalt 150 eurot kõrvale panna. Seega ise unistan sellest, et saavutan selle eesmärgi hiljemalt maiks, kuid kui elu mõne kaika kodaratesse sätib, siis ehk aasta lõpuks on ikka olemas.  2. Kui ma saan auto kevadel ostetud, siis soovin aasta lõpuks meelerahufondi täiendada vähemalt 2000 euroni. Praegusel hetkel olen meelrahufondi maksed peatanud ja boostin autofondi. Peale autoostu saan vabanevad kogumissummad suunata taas meelerahufondi.  3. Koduga seotult on mul kaks kindla

Miks mõned säästunipid ei toimi?

 Ajakirjadest võib lugeda mõnikord "toredaid" nippe, kuidas säästa ja siis sa loed ja mõtled, et kellele need küll kirjutatud on. Mõned neist on lihtsalt minu jaoks täiesti sobimatud. Toon mõned näited, mis ei ole mind kõnetanud või on pannud õlgu kehitama: - ära käi restoranis, baaris - ära telli valmistoitu koju - ära osta iga päev lattet,  - lõpeta oma Spotify vms tellimus, kui sa seda ei kuula  - ära sõida taksoga - ära maksa spordiklubile, kui sa seda teenust ei kasuta No kõik on väga loogiline, kuid ma saan siit null eurot lisasäästu, sest ma ei teegi nendest ühtki asja. No ühe latte olen endale kuus ikka lubanud (kokkuhoid 1.80 - ei tundu piisavalt ahvatlev, et sellest loobuda). Säästunipp: käi kohvikus siis, kui sõbrannal on sünnipäev  ja ta teeb sulle välja :)  Siis on need väga loogilised soovitused:  - hoia oma kulutustel silma peal. Kuid tihtipeale ei anta piisavalt head juhist, kuidas seda siis täpselt teha.   - säästa ehk pane osa raha kõrvale palgapäeval. See t

Taas toidust ja eelarvest

Toit on ju päris suur osa meie enamuse eelarvest. Mina siis otsustasin toidukuul taas oma toidukulusid enam kontrolli alla saada, sest mulle tundus, et oleme veidi liigselt laristama hakanud. Tegelikult on ju ajuvaba pool oma palgast lihtsalt nahka pista. Tervislikum tuleb vähem ja normaalsemaid asju süüa.  Seega oleme taas liitunud kavaga, millest tervislikumaid toite valida ning ma alustasin sel kuul järjepidevamalt nädalamenüüde koostamist. Läheb siis teine nädal ja tundub, et päris edukalt. Kui eelmisel nädalal kahte väljas söömist (kogukulu 12€) mitte arvestada, siis kulutasin nädalaga toidule 95 eurot. Eesmärk on jääda 100 euro piiridesse.  Selleks nädalaks valmistusin kohe eriti põhjalikult ette. Tõstsin laupäeval oma kapid tühjaks ja panin kirja kõik nendes hetkel olevad toiduvarud. Nii leidsin ma kaks poolikut poolekilost hernepakki, mitu makaroni pera, mõned ajaületanud jahud ja pudruhelbed, mille plaanin sellel nädalal ära tarbida.  Segadus minu kappides Inventuur Sügavkülma