teisipäev, 22. september 2020

Need lagunevad kärud võiks juba maha müüa....

 ...ja võtta jälle hunnik laenu ning osta veidi uuemad autod, kuid see ei kindlusta ju veel normaalselt toimivat sõiduvahendit. Meil on septembrist saanud autode eri. Minu auto tegelikult toimetab hetkel enam-vähem ja vajab nipet-näpet sättimist, kuid uuest autost unistan sellegipoolest, sest kitse matsu tõttu mõlkis uksega sõites, tunnen end nagu mingi liiklushuligaan....Eelmisel nädalal arvas seda ka üks autojuht, kes sõitis mulle järele ja tegi mulle noomituse, sest ületasin pidevjoont. Tegu oli minu jaoks võõra ringteega ja märkasin liiga hilja, et katkendlik joon saab poole ringipeal otsa ja rea vahetamine ei ole lubatud....Kuid see noomija väitis, et olen lausa kolm korda talle sama koha peal ette keeranud....ma ei suutnud sellepeale midagi vastata, sest olin täiesti kindel, et see ei saanud mina olla, sest ma pole sellist manöövrit seal varem teinud, kuid saate ju aru, et jube piinlik olukord oli see igatahes...ja ma ei märganud, et ta oleks mulle ette sõitma hakanud vms, st midagi ohtlikku minu arust ei olnud,  kuid see muidugi ei õigusta minu apsakat. 




Kuid täna olen hoopis ärev mehe auto pärast, mis sai eile remonti viidud. Jamad algasid juba paar kuud tagasi. Mingil hetkel auto lihtsalt jääb keset sõitu seisma või hakkab jõnksutama. Näiteks juhtus nii ühel möödasõidul. Mees jõudis sooritada eduka möödasõidu ühest suurest rekkast, ning siis .....NNNnnnn-n-n....ja mootor seisab. See rekkajuht võis küll mõelda, et mingi debiil kihutab mööda ja siis tõmbab nina ees tee äärde parkima.  

Esmalt arvati, et ehk on tegemist mingi gaasipedaali anduri jamaga. Uuena maksab selline jublakas a 400 eurot. Saime ühe lammutusest (35 euro eest), kuid midagi ei muutunud paremaks. ....ahjaa enne seda vahetas ta välja kütusefiltri, kusjuures esmalt keeras midagi katki, st pidi neid kaks korda ostma (kulu 80 eurot). Lisaks sellele sai kütusele lisatud vahendit, mis peaks seda puhastama. Kuid auto trikitas ikka edasi.  Siis käis auto diagnostikas ja tehti sund-tahmapõletus. Järgmisena arvas üks tuttav autode remontija, et tegu võib olla ka väntvõlli pöörete anduriga (vahetusega kokku ca 40 eurot) -  see nimi sai mul korrektselt pähe õpitud, sest mina olin see, kes pidi selle poest ostma.....kuid kasutegur oli praktiliselt null või noh, mees väidab, et veidi nagu oleks erksam käivitamine vms. 

Reedel linnast koju sõites suri auto mitmeid kordi välja ja tõmblemine muutus ka eriti hulluks. Rohkem ei julgenud ta autot puutuda ja sai eile saime selle remonditöökotta viidud. Kusjuures linna sõites töötas mootor nii sujuvalt, nagu tal polekski midagi viga. Nüüd ma siis istun ja värisen, et kas peame kõik oma säästud nulli ajama, et auto korda saada. Niigi olen hädaabifondist viimasel ajal mitmeid kordi ju näpistanud. September on meie jaoks aasta kõige kulukam kuu ja seda peale puhkuseid, st raha vähe ja kulutusi palju. Seega on minu sos-fondis vaid 150 eurot, kuid õnneks on teisel poolel ka endal midagi kõrvale pandud (saunaehitus lükkub ilmselt jälle korralikult edasi) ja mul on veel eraldi meelerahufond, mida ma kasutan vaid väga väga kriitilises olukorras. Loodan, et seekord ei lähe olukord veel nii kriitiliseks. 



Samas eelmise aasta augustis, kui auto seisma jäi....jah, seesama auto....siis olid meie säästud praktiliselt nullis. Seega võin väga tänulik olla, et oleme oma finantskäitumist nii palju muutnud, et ei pea päris iga suurema väljamineku pärast muretsema. Kui aga selliseid äkilisi kulutusi peaks korraga mitu tulema, siis oleme taas maoli maas. 

...peagi on meie majapidamisse veel kolmaski peavalu tulemas, st valime hetkel lapsele autot. See raha on tal suures osas ise kokku kogutud ning ühe osa sai siis arvelt, kuhu mina ja vanaema igakuiselt makseid tegime. Raha on veidi alla paarituhande, selle raha eest on juba ühtteist liikvel, kuid oluline on see, et saaks võimalikult heas tehnilises korras masina. Noor ise tahaks ju võimalikult moodsat ja ägedat, kuid palusin tal kannatust varuda, küll tuleb see ägedate aeg ka (ta pole mingi bemmivend, kuid sooviks võimalikult uut autot saada). 

Ise pean veel vähemalt paar aastat suutma praeguse autoga hakkama saada, kui ma just vahepeal loteriiga ei võida, sest mul on suur soov jätkata oma teed laenuvabaduse poole ning ma ei sooviks järgmise auto ostmisel laenu võtta. 


Veidi liikluses huligaanitsenud

Elli

neljapäev, 10. september 2020

Ahh, niisama...

 Ma ei osanud algul sellele peatükile pealkirja panna. Lihtsalt segased ajad ja emotsioonid kestavad ja siis oledki nagu peata kana. 

Suvel sai veidi lisa teenitud, kuid kõik see sai ka puhkuse jooksul ära kulutatud. Minu eelarve on täiega lappama läinud. Olen oma säästudest korralikult näpistanud ja tänaseks on sos-fond kuivanud 200 euro peale. Tegin mõned segased väljaminekud seoses puhkusega ning veidi sai selle raha eest ostetud riideid ja remonditarbeid. Viimasena sai makstud 100 eurot sõnnikukoorma eest, kuid see kraam on puhas kuld ja ma arvan, et iga sent oli seda väärt. Järgmisel aastal loodan juba palju paremale saagile, sest maa saab ometigi väetist. 



Vanem kutt käis terve suve autokoolis ning sellega seoses on meil väga hea uudis - ta saab kohe-kohe, kui sünnipäev kätte jõuab, load kätte. Kuid sellega kaasnes meie jaoks ootamatu kulu, mille tasusin krediitkaardiga, sest mu arvel oli sel hetkel 79 eurot, kuid ARK tahtis riigilõivuks ja eksamiks saada 92 eurot. Esialgu pidi selle tasuma kool, kuid suveajal olid kõik puhkusel ning me ei teadnud, et tagantjärele seda enam vormistada ei anna. Mu krediitkaardilt läheb maha ka paar kuumakset ja nii on arve hetkel veidi üle 100euroses miinuses. See ei ole hea ja ma arvan, et on väga oluline võimalikult ruttu selle võla sabast kinni saada ning see tagasi nulli maksta. 

Järgnev jutt ei sobi sulle, kui oled ralli suhtes allergiline. 

Nimelt olen juba varemgi maininud, et me oleme terve perega suured rallifännid. Meie kodugi asub Rally Estonia tee läheduses (varem läks ralli täpselt akna alt läbi, aga nüüd on veidi rada muudetud). Naljatasime kunagi, et meil on VIP-piletiga koht ostetud. ....ja siis tulid uudised, et sel aastal toimub WRC nendelsamadel teedel. Meiesugustele rallinarkomaanidele oli see ikka meeletult hea uudis. 

Koroona tõttu olid siis moodustatud rallipaketid ning rallipasse  oli võimalik soetada 65 euro eest. See oleks tervele perele tähendanud 260 eurot väljaminekuid, kuid kuna me jäime perimeetrisse sisse, siis saadeti meile tasuta passid, millega oli lubatud viibida raja ääres, aga minna ka soovi korral pealtvaatamisaladesse. Seega valisime endale meelepärase koha ning nautisime rallit nagu tõelised VIP-id. Super!!! Kuna käisime ka paljudel testipäevadel raja ääres, siis pühapäevaks olime rallist nii üleküllastunud, et tundsime isegi kergendust, et see nüüd läbi on ja saame taas tavapärasesse rütmi naasta. 


....ja siis see teine aktuaalne teema COVID-19. Ma ei jaksa enam sellepärast muretseda. Igasugused kohandused ja muutused, millega tuleb nüüd igapäeva- ja tööelus arvestada, on kohati lausa kurnavad. Kuid pole ju midagi parata. Seni kuni mu mõistus veel oma koha peal püsib, ei ole vähemalt hirmu, et võin tööst ilma jääda ja see on antud olukorras ju hea uudis. 

Kokkuvõtteks pean siis tunnistama, et olen lasknud oma finantsasjad veidi lohisema, kuid üleüldises plaanis on kõik okei. 

Kuulasin eile A. Schwarzeneggeri motivatsioonikõnet ( https://www.youtube.com/watch?v=bQxqIKTO2Ck ) ja sain aru, et mul on hetkel siht veidi silme eest kadunud ning pean võtma hetke, et taas eesmärgid paika saada. Seda mitte ainult rahaasjades, vaid üleüldisemalt. Peale seda, kui täitus minu suurim unistus - oma kodu, olen olnud veidi hajevil ja ei suuda leida eesmärki või sihti, millele oma tähelepanu pöörata. Võibolla võiks selleks saada isegi finantsvabaduse saavutamine. Ma ei tea, kuid pean selle üle veidi järele mõtlema, kus tahaksin olla ca 10a pärast oma karjääriga ning majandusliku olukorraga. Need kaks kinga pitsitavad mind endiselt kõige enam. 


Loodetavasti uute alguste lävel

Elli