Elli kogub rahatarkust

 ...ikka ja jälle libiseme aegajalt sellesse võrku, et hakkame end teistega võrdlema. MÕTTETU! Elu oleks igav, kui oleksime kõik ühesugused, teeksime kõike täpselt samamoodi, omaksime samasuguseid kodusid/riideid/autosid. Erinevused rikastavad. Mul on hea meel omada väga erinevaid sõpru ja häid tuttavaid - maa- ja linnainimesed, praktilise töö tegijaid ja teadlasi/õpetajaid, vaesemaid ja rikkamaid...ja ma ei saa öelda, et keegi neist oleks kuidagi halvem või parem, nad on kõik huvitavad isiksused. Näiteks üksikema, kes pigem läheb lapsega kontserdile, kui täiendab lapse riidevaru, sest vanad tunduvad juba luitunud. Imetlen, millised väärtused annab see ema oma lapsele. Kõike ei saa ja ei tohigi mõõta rahas.  Loomulikult on mõne inimesega end kergem samastada ning mõne puhul tekib tunne, et tema väärtused ei ühti absoluutselt minu omadega ja see ongi normaalne. Kindlasti ei samastu ma inimestega, kes arvavad, et neil on õigus teiste inimeste eludesse sekkuda või neid hävitada.  Kuid jää

Jälgin siis juba teist kuud oma väljaminekuid äpi abil ja see on hetkel veel minu jaoks üks parajalt suur segadus. Mul on kogu aeg kuskil mingi raha üle ja ülevaade kategooriate kaupa on läinud kuidagi veidi lappama. Kui varem sain ma iga kuu iga kategooria puhul eraldi otsustada, mida ma selle kuu lõpus üle jäänud rahaga nüüd siis edasi teen, kas panen mõnda säästu või jätan järgmise kuu eelarvesse, siis nüüd, kui mul seda enam reaalse rahana ei ole ning kõik on ühes potis, on sellist otsustamist millegipärast keerulisem teha. Pean lihtsalt veidi selle koha läbi mõtlema ja endale sobiva süsteemi leiutama.  Aegajalt on mul ka hirm, et äkki olen unustanud mõne väljamineku ikkagi kirja panemata. Ümbrikutega on ju see lugu, et sa lihtsalt ei saa kulutada üle, st seal on ju summa ees ning näed reaalselt, kui see on otsa saanud. Seepärast häirib mind väga mõtteviis, et igakuiselt pole oluline, kui palju sul mingis kategoorias üle läheb. Eelarve ei saa ju olla miinuses. Eriti oluline on palg