Elli kogub rahatarkust

Viimasel kahel kuul on mul olnud süümekad, et kõik pole läinud nii nagu plaanitud. Kuid samas ei ole ma ju tegelenud rahade niisama laiaks löömisega, vaid suures osas on need olnud sellised suhteliselt möödapääsmatud kulutused, nagu näiteks ravimid või autode remondid. Õnneks leidsin ühe vahva video , mis annab mulle inspiratsiooni ja jaksu jätkata. See on elu loomulik osa, et kõik ei lähe alati plaanipäraselt ja siis tuleb minna nende muutustega kaasa. Sa ei lähe ju Pärnu randa päevitama, kui lubab 5 päeva vihma - sa muudad oma plaane. Samamoodi on rahateemadega, kui sul on vaja lapsele uued jalanõud osta, sest vanad on ribadeks või ei mahu enam jalga, siis peab eelarves vajadusel muudatusi tegema. Peaasi on mitte sihti silme eest kaotada. 😊 Hommikune hetk iseendaga :) Eelmine nädal oli täis huvitavaid emotsioone. Noorem laps istus ju põhilise osa vaheajast kodus, sest meil oli majandussurutis ning pidime vaatama, kuidas kuu lõpuni üleüldse toime tulla, kuid siis avaldas lap

Tere taas! Pole endast ammu märku andnud, sest kuu keskpaigani oli mul meeletult kiired ajad. Seekordse kirjutise võiks sissejuhatada sõnadega, et kui sulle tundub, et enam hullemaks minna ei saa, siis alati saab... Kuu alguses haigestusid kaks pereliiget korralikku külmetushaigusesse ja vajasid ravimeid, mina pidin tegema ühe finantsi nõudva terviseotsuse. Arvestades meie pisukest eelarvet, oli see summa tuntav (veidi üle 60 euro). Aasta algus on mingi autode eri. Nad on meid truult teeninud ja meie maja renoveerimise aastatel kenasti vastu pidanud. Remondikulud on olnud minimaalsed, kuid nüüd nad siis otsustasid, et aeg on neile enam tähelepanu pöörama hakata, et nad ikka jaksaksid. Teisel autol oli üks plaaniline remont, mille kulud olid eelarvesse sisse arvestatud. Lisaks oli vaja ju rehvid ära vahetada ning ühele autodest kindlustus teha. Kuid siis tuli üllatus - peale rehvide vahetust oli kalli kaasa autol kuulda korralikku müra nagu hakkaks lennuk õhku tõusma vms (tegeliku

Tuligi kohe täitsa meie moodi jälle. Enne palgapäeva oli kontojääk kaks eurot ja mõned sendid pealekauba. Hädapärast oleks saanud ju selle eest veel mõne paki piima või pätsi leiba osta... See kuu läks kohe täiega lappama. (Lugedes teiste selle kuu ebaõnnestumisi, kahtlustan, et see kuu oli vist rahamagnettormi kuu 😋) Kogusin kuu alguses hoolega tšekke, aga tabelisse need summad ei jõudnud ja kuu keskel lõin ka tšekkide kogumisele käega, sest kõik oli kuidagi nii pea peale keeratud. Suurim viga oli see, et mingil hetkel ei jõudnud nädala söögiraha sulas minu rahakoti vahele, see suurendas koheselt toidukulusid. Ma ei tea, kui palju täpselt, aga arvan, et vähemalt paarikümne euro võrra nädalas. Kuu lõpus tabasid meid taas üllatused. Üks lastest sai poolteist nädalat enne kuu lõppu teada, et nad lähevad nüüd matkale. See eeldas mõne matkatarbe ostmist, matkatasu (15 eurot) ja toidukulusid. Teine lastest läks ekskursioonile. See oli ette teada, kuid tal läks kulurahadega kitsaks ja p