esmaspäev, 29. aprill 2019

Mine "hoopidega" kaasa...

Viimasel kahel kuul on mul olnud süümekad, et kõik pole läinud nii nagu plaanitud. Kuid samas ei ole ma ju tegelenud rahade niisama laiaks löömisega, vaid suures osas on need olnud sellised suhteliselt möödapääsmatud kulutused, nagu näiteks ravimid või autode remondid.
Õnneks leidsin ühe vahva video, mis annab mulle inspiratsiooni ja jaksu jätkata.
See on elu loomulik osa, et kõik ei lähe alati plaanipäraselt ja siis tuleb minna nende muutustega kaasa. Sa ei lähe ju Pärnu randa päevitama, kui lubab 5 päeva vihma - sa muudad oma plaane. Samamoodi on rahateemadega, kui sul on vaja lapsele uued jalanõud osta, sest vanad on ribadeks või ei mahu enam jalga, siis peab eelarves vajadusel muudatusi tegema. Peaasi on mitte sihti silme eest kaotada. 😊
Hommikune hetk iseendaga :)


Eelmine nädal oli täis huvitavaid emotsioone. Noorem laps istus ju põhilise osa vaheajast kodus, sest meil oli majandussurutis ning pidime vaatama, kuidas kuu lõpuni üleüldse toime tulla, kuid siis avaldas laps soovi minna koos sõpradega Maamessile. Uuuups!!! Meil ei ole selleks raha.....EI, päris nii ka ei saa. Ütlesin, et annan talle 10 eurot ja aitan transpordiga, st viin ja toon, sest mul oli niikuinii vaja reedel tööle minna. Messi pilet maksis 7 eurot ja siis oleks alles jäänud vaid kolm eurot. Tuli loovus tööle panna. 🤔 Poisil oli hunnik taarat kogutud ja paar eurot punastes müntides, kuid siis lubas paps tal ka garaaži all olevad pudelid rahaks teha ja ta "teenis" kogu taaraga 10.20. Seda oli täpselt parasjagu, et veeta üks tore päev koos sõpradega.

Minu debüüt riidemüüjana ebaõnnestus, kuid see-eest oleme me aegajalt olnud leidlikud muu "sodi" müümises. Ühise arutelu käigus otsustasime mõned vanarauatükid Soovi müüki panna, et saada nendest veidi enam, kui nad vanarauana väärt on. Tänu sellele sain oma autoremondiks "laenatud" raha eelarvesse tagasi.

Neljapäeval võtsin siis kõrvale pandud rahast 50 eurot ja planeerisin selle eest osta nädalavahetuseks ja esmaspäevaks vajaliku söögikraami. Põhimõtteliselt oli mul tunne, et kõik on otsa saanud: pesupulber oli otsas, WC paber oli otsas, sool oli otsas jne. Selleks, et ellu jääda, otsustasin osta väiksemad pakendid, mida ma enamasti ei tee.
Kui kogu kaup oli kassast läbi läinud, vaatasin kassa-aparaadi tabloole ja ehmusin, sest seal seisis summa: 50.41. Mis mõttes? Kuidas ma nii mööda arvestasin? Vähemalt 10 eurot pidi ju alles jääma 😱...Olin unustanud säästukaardi läbi tõmmata. 😁 Huuuhhhhh! Peale seda liigutust oli arve veidi üle 36 euro.

Reede oli õnnepäev, sest lõpuks ometigi sain oodatud lisatasu, mis lepinguga tekkinud segaduste tõttu oli viibinud. Olin juba tükk aega pead murdnud, millisest rahast osta kingitused meie pere parimale sõbrale ja tema lapsele. Õnneks see probleem lahenes peale raha saabumist. Võtsin 40 eurot kulurahaks ning ülejäänu rändas minu kogumisfondi. Väga lihtne oleks olnud ju rihm lõdvaks lasta ja endale head või paremat lubada, kuid kuna kuulõpp oli juba säästlikuna ära planeeritud, siis püüan plaanile kindlaks jääda. Hetkel on mul isegi arvel ja rahakotis veel mõned eurod.

You need a budget! Yes, I need!!!
Täitsin uue kuu eelarve juba ära, sest tean, et veidi läks mul ju lappama just seetõttu, et numbrid ei olnud silma ees. Uuel kuul ootab taas palju väljaminekuid ja eelarve on üpris pingul, kuid hea planeerimise korral saame hakkama.

Kevadiste tervitustega
Elli






pühapäev, 21. aprill 2019

Eriti säästlik kuu lõpp

Tere taas!

Pole endast ammu märku andnud, sest kuu keskpaigani oli mul meeletult kiired ajad.
Seekordse kirjutise võiks sissejuhatada sõnadega, et kui sulle tundub, et enam hullemaks minna ei saa, siis alati saab...
Kuu alguses haigestusid kaks pereliiget korralikku külmetushaigusesse ja vajasid ravimeid, mina pidin tegema ühe finantsi nõudva terviseotsuse. Arvestades meie pisukest eelarvet, oli see summa tuntav (veidi üle 60 euro).

Aasta algus on mingi autode eri. Nad on meid truult teeninud ja meie maja renoveerimise aastatel kenasti vastu pidanud. Remondikulud on olnud minimaalsed, kuid nüüd nad siis otsustasid, et aeg on neile enam tähelepanu pöörama hakata, et nad ikka jaksaksid. Teisel autol oli üks plaaniline remont, mille kulud olid eelarvesse sisse arvestatud. Lisaks oli vaja ju rehvid ära vahetada ning ühele autodest kindlustus teha. Kuid siis tuli üllatus - peale rehvide vahetust oli kalli kaasa autol kuulda korralikku müra nagu hakkaks lennuk õhku tõusma vms (tegelikult ma ei tea, mis häält lennukid õhku tõustes teevad, sest ma pole elu sees veel lennukiga lennanud), aga see müra oli igatahes korralik ja läks iga päevaga suuremaks. Seega sai otsustatud, et selle jamaga küll pikalt viivitada ei tohi. Pidin veidi oma pliidirahast näpistama, et mees saaks katkise jupi kiiremas korras ära vahetada (kulu peaaegu 100 eurot).
Allikas: internet


Aprill oli ka hooajariiete vahetus ja sel puhul ei tea kunagi ette, mis sind ees oodata võib. Õnneks on kevadjoped/jakid kõigil olemas ja see mure lahendatud, kuid kasvuspurti tegeva teismelise käimiskõlbulikud jalanõud, mis sügisel veel passisid, enam jalga ei läinud ja vajasime kiiremas korras jalanõude uuendust. Lisaks sellele on meie peres üks neljajalgne sokisöödik, kes lohaka peremehe vedelema ununenud sokke auguliseks disainib ja seetõttu sai sokivarusid täiendatud 6 paari võrra, millest 2 on taas äranäritud ning seetõttu lubasin peremehe taskurahast hakata sokke tagasi ostma.

Veel üks kuluallikas on sõbrad. Tore, kui sul on sõpru, kellele alati loota, kuid küll on ebamugav, kui nende sünnipäevad juhtuvad samale kuule ning veel sellele kuule, kus sul niigi kitsas käes. Sel kuul tuli meil üle elada neli sünnipäeva. Kusjuures vanema lapse sõber tahtis seda tähistada ühes klubis, mille pileti pidi iga noor ise lunastama. Seega taas tavapärasest suurem väljaminek, kuid kuna meie noor ei ole muidu eriline pidutseja, siis ma lihtsalt pidin selle võimaluse leidma, et ta saaks oma sõpradega peole minna.

Nagu juba eespool mainisin, siis selle kuu algus oli mul meeletult kiire ning ma kaotasin kaheks nädalaks valvsuse oma eelarve pidamistes ja menüü etteplaneerimises. Nüüd kuu lõpus maksab see väga valusalt kätte. Mingeid luksuskaupasid ma endiselt ei ostnud, kuid tõenäoliselt kulus meil enam võileivamaterjali peale, sest soe söök ei olnud õigel ajal valmis ning mõned korrad sai mindud ka kergema vastupanu teed ning ostetud poolfabrikaate. Tegime ka paar grilliõhtut, kuhu sai valmis liha ja vorstikesi ostetud, kuid viimane nädalavahetus panin ise liha marinaadi ja see tuli märksa soodsam.

20.04 oli minu arvel täpselt 50 eurot.  Sellest 10 eurot läheb lapsele selle nädala elamise rahaks ja arvatavasti pean kuu lõpus ka kütet ostma ning süüa tahame ju ka. Seega on see veidi hirmutav, kuid mitte midagi pole teha. Elama ju peab. Kuidas siis edasi?
Võimalusi on mitmeid:
1. Kasutada kogutud raha
2. Näpistada krediitkaardilt
3. Maksta Coopi poes säästukaart plussiga
4. Mul on ka 20-eurone kinekaart, millega saaksin kohalikus toidupoes maksta
5. Võtta nädala söögiraha meelerahufondist
6.....võiks olla ka variant: toituda jääkidest, kuid mu külmkapp on praktiliselt tühi ja ainult kuivainetest kokku keeratud mökse me kindlasti ei suudaks 10 päeva järjest süüa, vähemalt hetkel on paremaid võimalusi, kui sõda peaks tulema või mingi muu katastroof, millest meedia räägib, siis ilmselt saaksime vajadusel end mõned päevad ka nii elus hoitud.

Seega nälga me kindlasti ei jääks, kuid milline otsus on kõige arukam ühele laenuvabaduse poole püüdlejale.....loodetavasti jääte minuga nõusse, et kõige mõistlikum on kasutada  kõrvale pandud raha. Õnneks on mu pliit viimasel ajal viisakalt käitunud ja loodan, et ta saab veel mõned kuud hakkama. Kuid see olukord tõestab minu arust taas, miks on mõistlik lisaks laenude võimalikult kiirele tagastamisele alustada koheselt ka säästupuhvri tekitamisest või mingisugusteks hädajuhtudeks kõrvale panemisest. Mind on see raha juba vähemalt kahel korral suuremast kriisist välja aidanud ja ma pole pidanud taas krediitkaarti kasutama.

Eriti säästlik nädal:
Minu järgneva viie päeva eelarve on 30 eurot (tavaliselt siis pigem 50-60 eurot).
Tegin pühapäeval hädavajalikud ostud ja nüüd on rahakotis alles veel 9 eurot, millega pean neljapäevani hakkama saama. Keerulisemaks teeb olukorra see, et nooremal lapsel on koolivaheaeg ja ta sööb kõik söögikorrad kodus.
Vitamiiniamps minu aknalaual


Planeeritud menüü:
E kartulisalat eilsetest kartulitest ja kapijääkidest, õhtuks kanasupp
T kartul ja kapsahautis hakklihaga
K hernesupp
N mulgipuder, lisandiks praen sügavkülmas olevad seakamarad sibulaga läbi (jääb ka võimalus teha juurde hakklihakastet)
R ilmselt järelejäänud söökide soojendamine, igaksjuhuks on mul olemas ka pakk makarone, millele saab rahakotis oleva raha eest midagi lisandiks osta.

Hommikud: külmkapis on hetkel veel veidi juustu, saab teha juustusaia või omletti ja peale veidi juustu riivida. Varusin ka neli piima ning ostsin juurde pudruhelbeid (A1000 maksis neljaviljahelbe pakk 0.74).
Kalakonserv leivaga (sain A1000-st 34 sendiga veidi aja ületanud konserve, mis mulle hullult maitsevad).
Kui olen virk, siis saan teha ka pannkooke, sest need ei maksa eriti midagi ja meil on peale panemiseks veel mett ja moosi.

Üks mure oli mul veel. Nimelt mu juuksed ei kannata oodata kuu lõpuni, sest hall paistab liigselt välja ning pean reedel esinema suurema publiku ees. Seega pidin lahendama kuidagi juuste värvimise probleemi. Leidsin A1000 värvi 2.20 hinnaga. Pean alati ostma 2 pakki. Loodan, et värv jääb peale ja juuksed pähe. :P

Nelja euroga ilusaks ?!?!


Riidekuuga seoses panin mõned riided müüki, kuid hetkel ei ole suutnud veel ühtegi riideeset maha müüa, kuigi jagasin neid mitmes grupis ja tegin endale ka Yaga poe. Eks näis, mis sellest saab. Endale ma hetkel midagi soodsalt ilmselgelt soetama ei hakka. Loodetavasti saab uus kuu juba kergem, sest siis peaksin saama kätte oma lisatööna teenitud tasud.

Lugesin ka laenukooli üksikema blogi ja mõtlesin, et kuidas mina küll nii saamatu olen. Mul pole endiselt veel nii uhket tulemust ette näidata, kuigi olen ju juba jaanuarist alates püüdnud paremini majandada. Kuid eks meie taustad on erinevad. Teismeliste vajadused on siiski nii söögi kui ka muus osas suuremad ning meil on autod paraku vältimatud ning nendega seoses on kahjuks hetkel väljaminekud suured olnud (nelja kuuga on autodele kulunud peaaegu 1000 eurot).

Õnneks ei koosne elu ainult rahast. Kevad on ju superilus. Naudin õues kohvi joomist, linnulaulu ja seda, et saab juba käed mulda pista. Täna plaanin veidi salatit, sibulat ja tilli loori alla sirguma panna.

Endiselt lootusrikas
Elli

teisipäev, 2. aprill 2019

Kuu lõpp meie moodi

Tuligi kohe täitsa meie moodi jälle. Enne palgapäeva oli kontojääk kaks eurot ja mõned sendid pealekauba. Hädapärast oleks saanud ju selle eest veel mõne paki piima või pätsi leiba osta...

See kuu läks kohe täiega lappama. (Lugedes teiste selle kuu ebaõnnestumisi, kahtlustan, et see kuu oli vist rahamagnettormi kuu 😋) Kogusin kuu alguses hoolega tšekke, aga tabelisse need summad ei jõudnud ja kuu keskel lõin ka tšekkide kogumisele käega, sest kõik oli kuidagi nii pea peale keeratud. Suurim viga oli see, et mingil hetkel ei jõudnud nädala söögiraha sulas minu rahakoti vahele, see suurendas koheselt toidukulusid. Ma ei tea, kui palju täpselt, aga arvan, et vähemalt paarikümne euro võrra nädalas.

Kuu lõpus tabasid meid taas üllatused. Üks lastest sai poolteist nädalat enne kuu lõppu teada, et nad lähevad nüüd matkale. See eeldas mõne matkatarbe ostmist, matkatasu (15 eurot) ja toidukulusid. Teine lastest läks ekskursioonile. See oli ette teada, kuid tal läks kulurahadega kitsaks ja pidime 20 eurot lisaks maksma. Kuu lõpus annab selline summa korralikult tunda, eriti, kui su eelarve on niikuinii lõhki läinud.
Väike hädaabifondi purgike


See kuu oli toredate kohtumiste kuu. Loomulikult tähendas see taas väljaminekuid, aga seda raha ma ei kahetse. Tegime õega ühe mõnusa kohvikukülastuse, käisin emal külas, kohtusin kolleegidega ja tegime sõpradega ühe mõnusa istumise. Kultuuri tarbisime ka - käisime vaatasime oma silmaga Tõe ja õiguse ära. Nagu enamus, nii ka meie, jäime selle kinokülastusega rahule.

Rahaliselt aitas meil see kuu vee peal püsida see, et sain lisatöö. See oli minu jaoks muidugi ka lisa aja- ja närvikulu, kuid samas suureks abiks. Pool sellest  rahast rändas minu pliidifondi ja ülejäänu siis aitas likvideerida kuu lõpus tekkinud segadust. Hea uudis on see, et sain lepingu veel kaheks kuuks, see tähendab, et minu sissetulekud püsivad paar kuud kolmandiku võrra suuremad. See raha on plaanitud kõik suunata selle aasta rahaeesmärkide täitmisesse.

Oma riideid ma ikka veel müüki panna ei jõudnud, sest kuu lõpp oli megakiire. Riiete kuul on siis võimalus mul see eesmärk täita ning sean endale uue eesmärgi - teenitud raha eest kavatsen osta midagi kasutatud riiete poest. Sain grupist indu, et need polegi enam kaltsukad, vaid sealt võib saada päris lahedaid asju. Minu tööriiete garderoob vajab täiendamist, eelkõige mõne kena ja mugava kleidi võrra. Kevad tuleb ja see tekitab kohe iseenesest kleidi kandmise meeleolu. 😊



Minu märtsikuu kokkuvõte.
Rahatarkuse kuu õnnestumised:
1. Sain tarkuse, et laenudega hoiad oma kulud kõrged ja see raskendab tulude suurendamist. Tekib eksponentsiaalne vähenemine, st ajapikku söövad laenud ja nende intressid suure osa sinu tuludest.

2. Pidasime ühe vahva ja soodsa sünnipäeva.

3. Suurendasin oma sissetulekuid paarisaja euro võrra.

4. Panin kõrvale 100 eurot.

5. Krediitkaart püsib endiselt puutumatuna ja olen suutnud sinna regulaarselt teha iga kuu sissemakseid (kolme kuuga 160 eurot).

6. Meelerahufond kogub ka end vaikselt (sinna on kogunenud juba ühe nädala söögiraha jagu eurosid)
7. Täiendatud: Unustasin kõige tähtsama. Tegin oma elu esimese pikemaajalise laenu viimase sissemakse. Jeee!!! Ehk õppelaen leidis ometigi oma lõpu (alguse sai ta juba ca 20a tagasi 😬, aasta siis oli vist 1997 vms)

Rahatarkuse kuu ebaõnnestumised:
1. Poole kuu pealt ei jälginud ma kulusid (sh toidukulu) ja seetõttu lõpetasin praktiliselt nullis kontoga.

2. Ma ei suutnud ikka veel midagi oma riietest müüa.

3. Kuu lõpus tekkisid taas äkilised väljaminekud, millega ma polnud arvestanud.

Kuid, mis siin ikka pikalt norutada, mis kehvasti, see uuesti. Seadsin end taas kenasti joonele ja jätkan oma teekonda. Rahaasjades korra loomine ja tarkuste kogumine ei ole sprint, vaid üks korralik maraton. Sellel teekonnal võib ju mõndagi ette tulla. Peaasi on mitte alla anda. 😇

Kevadiselt rõõmus
Elli