Eelarvestamise kuu saab kohe läbi ja täitsin täna juba eelarvetabeli ära, sest ma ei usu, et selle kolme päevaga, mis uue palgapäevani jäänud on, midagi erilist enam muutub. Nagu pealkirigi aimata laseb, siis seekord on tegemist veidi tõsisema postitusega. Lugesin Kristi Saare raamatut "Kuidas alustada investeerimisega". Nagu ma juba eelmises postituseski mainisin, siis investeerimine tundub minu jaoks hetkel midagi kauget ja kättesaamatut. Kristi raamat on kirjutatud heas lihtsas ja igale ühele arusaadavas keeles. Kuid see pani mind nii mõnegi asja üle veelgi enam järele mõtlema. Eelkõige siis oma hetke finantseisu üle. Tundsin, et olen end korralikult nurka mänginud ning saan aru, et meie olemegi see finantskatastroofi äärel tiksuv perekond. Igakuiselt saame ju hakkama, kuid igasugune suurem jama viiks meil jalad alt. Hetkeks tundsin lootusetust ja jõuetust, kuid saan aru, et see nukrutsemine ei viiks mind mitte sammukestki paremasse seisu ja pean siiski tasapisi edasi teg
Raha ei tee kedagi õnnelikuks, kuid raha olemasolu annab kindlustunde ja rahulolu.