Elli kogub rahatarkust

See teema tekitab minus lausa frustratsiooni, sest mina ei saa sellest aru. Kelle jaoks see minimalism täpselt mõeldud on? Kui löön mõne blogi või artikli lahti, siis on seal näiteks soovitus, et vähendage oma garderoobis riideid või ärge ostke asju, mida teil vaja pole. Kes see ostab siis selliseid asju, mida tal vaja pole? Ostetaksegi ju seda, mida ka kasutatakse või polegi see nii? Ma jõudsin oma jaburate mõtetega nii kaugele, et kõige minimalistlikumad inimesed on tõenäoliselt need, kes tänaval elavad ja prügikastidest endale vajaliku leiavad. Ei kuluta nad mingeid üleliigseid ressursse ja taaskasutus on nende seas väga levinud ning ära visatud toit saab ka nende poolt päästetud ja tasuks korjavad nad veel tänavatelt prügi (no seda eeldusel, et see midagi väärt on). Palun nüüd tõsimeelsetel minimalistidel minu postitust mitte liiga tõsiselt võtta. Tahan vaid veidi oma vaatenurka ja mõistmatust selgitada.  Tulen kodust, kus oli pidevalt puudus. Gümnaasiumi ajal olid mul ühed vanaroo

Ma pole vist eriti rääkinud sellest, kuidas me täpselt sellisesse seisu jõudsime, kus me sel hetkel olime, kui ma kaks aastat tagasi Kogumispäeviku väljakutsetega liitusin ja selle blogimisega siin algust tegin.  Mu mõtted liikusid sellele eelmisel nädalal, kui avastasin äkki, et mu ID-kaart oli aegunud ja mul oli vaja kiiresti uut kaarti, sest mõned dokumendid vajasid minu digiallkirja. Mõtlesin, et maksku, mis maksab, et kui vaja, siis teen selle kiirversiooni, et taastada kiiresti allkirjastamise võimalus. Mis siis, et see on kindlasti poole kallim, kui tavaline kaart. Jõudsin juba järelegi vaadata, et see maksaks 45.- eurot. Mul oli vaja vaid välja mõelda, millise kulurea pealt selle raha võtan. Näiteks Igaksjuhuks kulutuste peale on mul igakuiselt ümbrikusse pandud 100 eurot ja teine võimalus oleks see kasvõi  kuu alguses säästupuhvrisse pandud rahast lihtsalt tagasi võtta. Seega võimalusi oli mitmeid ja ma ei pidanud seekord muretsema raha pärast, vaid suurem mure oli see, et ma

 Lõin siis eile kõik numbrid kokku ja vaatasin ümbrikud üle. Kui nüüd see vahejuhtum meie nunnuga välja arvata, siis jäin uskumatult kenasti eelarvesse ning mul jäi raha isegi üle. Tervelt 80 eurot oli veel ümbrikutes alles 😲  Allikas: Pinterest. S. Mintser Mida ma siis selle veidi üle poole kuuga teada sain? Esmalt sain väga hea ülevaate oma kuludest. Eelkõige said siis kõik arved sendi täpsusega üle vaadatud ja kirja pandud. Jaanuari arved olid kokku 530.31. Enamasti lisan sellele ka säästufondi, kuid nüüd on mul säästude kogumine eraldi rea peal.  Minu poolt kasutataval meetodil on mõned olulised tegevused, mis aitavad oma rahaasjadel paremini silma peal hoida.  - Kõigepealt teen ma kuu kalendris ülevaate oma kuu sissetulekutest ja väljaminekutest kuupäeva kaupa. Nii on mul parem ülevaade, kui palju mul mingil kuupäeval raha laekub ja mille jaoks ma seda siis kasutada saan. Näiteks on mul tavaks mehelt saadava rahaga enamus arveid tasuda ja kuna see läheb otse arvelt maha, siis ma