Elli kogub rahatarkust

Appi! Mind tabas nädalavahetusel mingi kummaline ostupaanika. Nimelt sai tegelikult juba neljapäeval suuremad ostud ära tehtud, kuid kuna mul oli laupäeval vaja ekstra linna minna, et koertele konserve, puugitilku ja ussirohtu osta, siis käisin ka turul ja toidupoes, kuigi mu külmkapp ei olnud veel sugugi tühi. ....ja siis see juhtuski. Ma muudkui ostsin igasugu toiduaineid kokku (räime, sinki, peekonit, hakkliha, krabipulki, röstsaia jne). Külmkapp sai ikka triiki täis. Öösel ärkasin üles mingi kummalise ägina ja undamise peale. See polnud nüüd ohtlikult vali, kuid siiski piisavalt kõva, et mind üles ajada. Meie 18a vana külmkapp ägises sellest söögilaadungi külmutamisest. Kuulatasin tükk aega hirmuga, et ega ta nüüd kavatse otsi andma hakata, kuid mingil hetkel ta siiski vaikis ja uinusin. Hommik kodukontoris  Kuid selle ostuhullusega tõusis minu sellel kuul söögile kulunud summa juba üle 300 euro. Kui soovin eelarvesse ehk 400 euro piiridesse jääda, siis peaksin põhimõttelis

Ma ju tean, et liigne kiitmine ei tee kunagi head, kuid tahtsin eelmise postitusega lihtsalt oma positiivsust näidata, aga nüüd on siis jälle ninanips selle eest käes. Nimelt jäin sel kuul ilma oma igakuisest toetusest (seoses veebruari lõpurahadega) ning lisatööde lepingutega on ka jälle mingid probleemid. Seega pean arvestama mitmesaja euro võrra väiksema sissetulekuga ehk siis minu panus pere eelarvesse on see kuu veidi üle kuuesaja euro. Kuna ma ei soovi oma hädaabi- ega meelerahu fondi õhendama hakata, siis tuleb sel kuul lihtsalt planeerida taas eriti säästlik eelarve. Näsiniin ühelt jalutuskäigult Õnneks aitab sellele kaasa vähene poes käimine. Millest võikski taas ühe veidi pikema kokkuvõtte teha. Vestlesin facebooki vahendusel paari väga laheda sõbrannaga ning tuli välja, et enamus peresid pigem säästab praegusel ajal toidu arvelt, sest väljas söömised ja valmis toidu ostmised on vähenenud. Meie pere aga teatavasti sööb niigi enamasti kodus ja kodust toitu ning eelarve