kolmapäev, 29. aprill 2020

Fookusest väljas?

Hei, hei! Jälle mina siin. Kuu lõpp on kohe käes ja mina pean siiski tõdema, et meie söögieelarve on tõusnud laste kodus söömistega ca 100 euro võrra. Samas pean endale aru andma, et me kõik sööme ju täiskasvanutega võrdseid koguseid ja lisandunud on 20x3 (vanem kutt) +20x1(noorema koolilõuna)=80 lisatoidukorda  ühes  kuus. Seega 100 euro lisamine eelarvesse tähendab veidi üle euro iga toidukorra kohta, mis on vist pigem säästlik, kui priiskav.

Kiire ja soodne: muna röstsaia sees. 


Samas on väga suur kokkuhoid sel kuul autokütuselt, sest oleme enamus aja ju kodused. Väikese kokkuhoiu saime ka ühe kuti juuksuriarvelt, kes soovis endale siilisoengut. Pean tunnistama, et mulle emana tundub see soeng siiamaani veidi ärakaranud vangi omana, kuid samas ei pea muretsema, et juuksed üle kõrvade kasvavad. Loodan, et kutt ise selle soenguga liiga ära ei harju, sest mulle meeldib ta juustega rohkem. 😊

Leiutasin endale see kuu just minu jaoks sobiva kulude üles märkimise viisi, mille üle palun mitte naerma hakata. Peale iga poes käimist kannan oma kulud niisama telefoni märkmikus olevale lehele. Kuu lõpus arvutasin siis kõik kokku (pildil poolik kokkuvõte). Ma olen paari äppi ja excelit katsetanud, aga no ei õnnestunud mul sel viisil kuu lõpuni vastu pidada. Seekord siis suutsin kõik kirja panna ja sain aprillikuu jooksvateks kuludeks 807 eurot ja mu arve on tänaseks praktiliselt nullis.

Ülimalt primitiivne, aga minu puhul toimiv kulude märkimise viis. 
Saan teiega jagada üht väikest vahejuhtumist. Nimelt ostsime me märtsi alguses kolm kotti kartuleid ja selleks, et nad toasoojas pehmeks ja kasvama ei läheks, sai üks kott kartuleid tõstetud jahedasse kõrvalhoonesse. Kui kotti tuppa tõstma hakkasime, siis oli see peaaegu pooltühi, no kolmandik kartulitest oli kindlalt ära haihtunud, sest hiired olid need nahka pistnud. Me ju isegi teadsime, et meil seal hiiri leidub ja oleme neid hoolsalt mürgiga kostitanud, kuid selle peale me ei tulnud, et nad nüüd nii maiad on. Igatahes pean juba järgmisel nädalal meie kartulivarusid täiendama hakkama.

Nüüd siis pealkirja juurde. Me suudame täita neid eesmärke, millele me seame oma fookuse. Taipasin mingil hetkel, et praegu on mu toiduvarumisel fookuses pigem see, et ma ei peaks väga tihti poes käima ning seetõttu ma ostan pigem veidi rohkem kui vähem, teiseks soovin ma, et toit oleks siiski võimalikult mitmekesine. Samas kallimaid toiduaineid meie laual endiselt eriti palju näha ei ole. Näiteks käivad mul juba paar nädalat neelud ühe mõnusa ahju- või soolalõhe ampsu järele, kuid ma pole raatsinud seda osta. Palgapäeval plaanin end premeerida ühe mõnusa suutäiega.

Teine teema on hetkel järelmaksudega. Kuna me tuleme ju nende kuust-kuusse maksmisega toime ning nende enneaegne ära maksmine tundub andvat liiga väikese võidu, siis ei suuda ma neile piisavalt oma tähelepanu anda. Mingil hetkel olin ses osas täiesti fookusest väljas ja fokusseerisin kogu tähelepanu hoopis meie ühisele unistusele - oma saunale, kuid nüüd siis võtsin ohjad tagasi kätte ning alustasin ühe järelmaksu kiiremat lõpuni maksmist. Loodan, et mais saab sellega ühele poole ja siis teen uue plaani viimase järelmaksu nullimiseks.

Tulles nüüd taas D. Ramsey juurde, siis laenudest vabanemise samm on 2. samm tema programmis ja tema soovitab kogu fookuse seada eesmärgi täitmisele. Tuleb unustada kõik meelelahutus, uued riided, reisid jms, söök olgu võimalikult odav (rice and beens) ja säästlik. Võimalusel tuleb leida mitu töökohta, et laenud rutem nulli saada ning alustada täiesti uut elu.

Tegin korra läbi aasta sissetulekute arvutused ning liitsin kokku laenujääkide kogusumma  ja sain teada, et tegelikult võiksime me palju kiiremini laenuvabaks saada, kui keskenduksime ainult laenude tagasi maksmisele. Siin on aga üks suur AGA. Me nimelt pole mehega sel teemal maha istunud ja tõsisemalt vestelnud, st et laenuvabaduse poole püüdlemine on hetkel vaid minu teema ja selles saab süüdistada vaid mind ennast, sest ma pole tahtnud sellest rääkida, mis on iseenesest vale, sest ka Ramsey rõhutab seda, et õigem on asju ajada perena üheskoos.

Imagining Homer Simpson GIF - Find & Share on GIPHY
Põhjuseid sellel on mitmeid, kuid üks suurim ilmselt see, et ka mina unistan juba väga sellest, et saaks jõulude ajal oma saunas istuda, leili visata ja veidigi elu nautida, muidu on me elu ainult üks suur säästmine ja pidev kokkuhoidmine. Hetkel olen ju iseenda garderoobi uuendamise jälle kuhugi kaugusesse lükanud, kuigi mul puudub kevad-sügis mantel ning vajaksin korralikke tänavakingi.

Fookust otsiv
Elli





kolmapäev, 15. aprill 2020

Kuidas hakkama saada vol.2 ja ostupaanika


Appi! Mind tabas nädalavahetusel mingi kummaline ostupaanika. Nimelt sai tegelikult juba neljapäeval suuremad ostud ära tehtud, kuid kuna mul oli laupäeval vaja ekstra linna minna, et koertele konserve, puugitilku ja ussirohtu osta, siis käisin ka turul ja toidupoes, kuigi mu külmkapp ei olnud veel sugugi tühi.
....ja siis see juhtuski. Ma muudkui ostsin igasugu toiduaineid kokku (räime, sinki, peekonit, hakkliha, krabipulki, röstsaia jne). Külmkapp sai ikka triiki täis. Öösel ärkasin üles mingi kummalise ägina ja undamise peale. See polnud nüüd ohtlikult vali, kuid siiski piisavalt kõva, et mind üles ajada. Meie 18a vana külmkapp ägises sellest söögilaadungi külmutamisest. Kuulatasin tükk aega hirmuga, et ega ta nüüd kavatse otsi andma hakata, kuid mingil hetkel ta siiski vaikis ja uinusin.
Hommik kodukontoris 

Kuid selle ostuhullusega tõusis minu sellel kuul söögile kulunud summa juba üle 300 euro. Kui soovin eelarvesse ehk 400 euro piiridesse jääda, siis peaksin põhimõtteliselt ülejäänud 15 päeva hakkama saama 70 euroga ja ma arvan, et hea planeerimise korral oleks see isegi võimalik, kuid ma ei tea, kas ma olen selliseks pingutuseks valmis. Inimene pingutab ju täpselt nii palju, kui tal on vaja pingutada, sest praegu ei ole meie olukord veel nii kriitiline, et oleks vaja pingutada.

Minu elus on olnud küll mitmeid selliseid väga keerulisi hetki, kus on tulnud end maksimaalselt kokku võtta. Alguse sai see juba lapsepõlvest, kui vanemad lahutasid ja meil tekkis olukord, kus jäime õega nädalaks või paariks kahekesi (13a ja 15a), ma enam nii täpselt ei mäleta. Tean vaid seda, et raha meil praktiliselt polnud ja me ei teadnud kui kaua me peame niimoodi hakkama saama. Õnneks oli meil piima ja kartulit. Vähese raha eest, mis mul oli, ostsin meile mõne paki kukesuppi. Piima ja kartuliga saab ju teha igasugu roogasid. Kuigi 15-aastasena polnud ma veel mingi eriline kokkaja. Põhiliselt sõime siis praekartulit ja meie lemmikmagustoit oli nendel päevadel piimakissell.

Ülikooli õpingute ajal mul vanematepoolne toetus puudus, kuid elasin juba koos oma tulevase
abikaasaga ning tema palk oligi meie peamine sissetuleku allikas. See oli 90ndate lõpus ning mingil hetkel läksid nende firma seisud nii hapuks, et mees ei saanud 3 kuud oma palka kätte. Kui esimesel kuul oli mul totaalne paanika, siis kolmandaks kuuks olin juba meister piskuga läbi ajaja. Õnneks oli mul ju võimalus õppelaenu taotleda ja olin selle summad iga kuu peale ära jaganud. Sel hetkel oli mul väga täpselt rahad iga päeva peale ära jagatud. Päevaraha oli vaid mõned kroonid. Tegin iga nädal söögikorra kaupa menüü kõige odavamatest toitudest, mis ma teadsin. Mäletan hästi, kuidas ma mehega pahandasin, kui see näiteks liiga paksu vorstiviilu leivale pani või niisama viilu vortsi endale suhu pistis, sest tema kodus ei olnud kunagi puudust olnud, kuid mul polnud ju pärast piisavalt materjali kastme jaoks.

.....arvan, et kõik peavad lapse ootust ja sündi kõige õnnelikumaks ajaks oma elus. Riik on selleks andnud toetused, et noor pere saaks oma lapsele kõik hädapärase osta ja siis, kui sa tunned, et kõik on väga hästi....siis hakkab juhtuma....Esmalt tegin ma seitse kuud rasedana avarii, milles jäin ise õnneks küll füüsiliselt praktiliselt terveks, kuid kogu minu dekreediraha läks autoremondile. Paar kuud hiljem sündis siis meie teine laps ning tol ajal käis kahjuks palju arveldamist veel sularahas. Nii oli minu rahakoti vahel kogu sünnitoetus ja pool mehe palka, mille pidime panka viima, et saaksime arved interneti teel ära maksta.....ja ma kaotasin (või varastati) selle rahakoti ära kogu rahaga. Oh neid olekseid ja polekseid ning iseenda hurjutamist, kuidas oleks kõike pidanud teistmoodi ja paremini tegema, kuid tagantjärele tarkus on see kõige kehvem.....See on ainus kord minu elus, kui ma palusin oma emalt rahalist abi. See tähendab laenasin talt veidi raha, mille järgmisel kuul loomulikult jälle tagasi maksime. Kuid laenusumma ei olnud suur ja pidime taas väga kokkuhoidlikult selle kuu aega hakkama saama.

Eelmise masu ajal saime siis pihta sellega, et mees jäi aastaks tööta. Ta küll püüdis haarata igast juhutööst kinni, mis talle pakuti, kuid põhiliselt elasime, siis minu sissetulekust ehk siis tol hetkel lasteaiaõpetaja palgast. Peale seda sai ta mõneks ajaks hooajalisele tööle, st suvel oli kõik tore ja hea, sest peres oli kaks sisssetulekut, kuid talvel pidime 4-5 kuud vaid ühe palgaga hakkama saama.
Elu - AFORISMID ja MÕTTETERAD
http://kaisaaforismid.weebly.com/elu.html
Kui ma nüüd kõigele sellele tagasi mõtlen, siis on meil praegusel hetkel ikka vägagi stabiilne olukord. Kuid natuke pingutada võiks ju siiski. Hetkel on mul sügavkülmas piisavalt kraami, et vähemalt nädala aja põhitoidud planeerida. juurde tuleb vaid osta piima, hapukoort, leiba ning veidi võileivakraami. Sean endale eesmärgi jääda siiski võimalikult 400 euro lähedale, üle saan minna maksimaalselt 50 euroga, sest ülejäänud raha on juba ära planeeritud. Maksin pool ühest järelmaksust ära ja järgmisel kuul loodan sellega nulli saada (sain oma lisalepingu tasu, kuid vähem, kui esialgu lepingus kirjas, sest mul polnud võimalik kõiki kohustusi eriolukorra tõttu täita). See kuu tuleb osta veel suverehvid, kuigi tänane ilm on vägagi talvine. Seega priisata ei saa, kuid midagi hullu ka pole... Pealegi, mul on ju nüüd säästud, mida vaikselt kasvatan. Varasematel aegadel elasime pidevalt palgapäevast palgapäevani ning säästsime vaid konkreetsete asjade tarbeks. Siis mul puudys tarkus, et igaüks saab ja peab kasvõi veidihaaval säästupuhvrit kasvatama.

Ostuhullust säästur
Elli

esmaspäev, 6. aprill 2020

Kuidas hakkama saada, kui sissetulekud vähenevad?

Ma ju tean, et liigne kiitmine ei tee kunagi head, kuid tahtsin eelmise postitusega lihtsalt oma positiivsust näidata, aga nüüd on siis jälle ninanips selle eest käes. Nimelt jäin sel kuul ilma oma igakuisest toetusest (seoses veebruari lõpurahadega) ning lisatööde lepingutega on ka jälle mingid probleemid. Seega pean arvestama mitmesaja euro võrra väiksema sissetulekuga ehk siis minu panus pere eelarvesse on see kuu veidi üle kuuesaja euro. Kuna ma ei soovi oma hädaabi- ega meelerahu fondi õhendama hakata, siis tuleb sel kuul lihtsalt planeerida taas eriti säästlik eelarve.

Näsiniin ühelt jalutuskäigult

Õnneks aitab sellele kaasa vähene poes käimine. Millest võikski taas ühe veidi pikema kokkuvõtte teha. Vestlesin facebooki vahendusel paari väga laheda sõbrannaga ning tuli välja, et enamus peresid pigem säästab praegusel ajal toidu arvelt, sest väljas söömised ja valmis toidu ostmised on vähenenud. Meie pere aga teatavasti sööb niigi enamasti kodus ja kodust toitu ning eelarve hoopis tõusis selle arvelt, et koolilapsed peavad nüüd kodus kõhud täis saama. Siiski, nagu ma juba eelmises postituses mainisin, ei tunne ma veel väga suurt eelarve tõusu söögi osas, kuid see kuu plaanin kõik kulud väga täpselt kirja panna. Harva poes käimise suur eelis on see, et tšekke, mida eelarvetabelisse kanda, on märgatavalt vähem.

Kuna tegin kuu alguses ühe väga suure ostlemise, siis on mul juba praeguseks kulunud söögile ja majapidamistarvetele 163 eurot (see teeb ju neljandiku minu palgast 😱). Paraku ei teadnud ma palgapäeval kõikide ebameeldivustega oma eelarves veel arvestada. Kuid mis siis ikka. Ostetud sai vaid hädavajalikku ning õnneks on mul piisavalt igasugu varusid tasapisi kogunenud. Meie vahepealne elu oli liikumas juba eksponentsiaalse tõusu suunas. Varutud on näiteks suuremate pakendite ja varudega maitseaineid, õli, kuivaineid jne.

Tean ju sedagi, et nii mõnigi teist on sarnasesse olukorda sattunud. Olen ju siit-sealt lugenud tuttavate postitustest, kes on palgas kaotanud 30-40%, veel hullem on muidugi neil, kes on päris tööta jäänud.
Meie suurim abiline on endiselt kartul. Vahetult enne kriisi algust sai varutud 15 euro eest kolm kotti kartuleid. Sügavkülmas on Rotaksist ostetud hakkliha ja liha, Prismast sain mitu pakki kanafileed alla viie euroga. Paratamatult tuleb valgukogust söögis vähendada, et jätkuks pikemaks ajaks ja ei peaks nii tihti poes käima. Kastmed, hautised, plov, supid - need kõik on tegelikult ju üpris soodsad, kui teha kodumaisest toorainest. Maximast ostsin portsu väikeseid tomatipastasid, et saaks vajadusel toitudele lisada. Kust midagi soodsamalt saada ja mõned nipid on kirjas ka mu eelmise aasta toidukuu postitusest.
Isetehtud kräsupea, sest hapukoor vajas likvideerimist

Kodus olles kipub ikka igavusest tekkima näksimise isu. Ma mõistan, et kõige õigem oleks kõik näksid keelata või asendada tervislike juurikakangidega, kuid ma siiski pole nii eeskujulik lapsevanem ning seetõttu olen viimasel ajal tavapärasest rohkem küpsetanud (kohupiimakook kapis olnud kodujuustu ja kohupiimakreemi jääkidest, pärmitaignast kaneelisaiad vm, vahvlid, pannkoogid jne).

Meie söök on valdavalt väga kodune ja lihtne, sest ema polnud mul eriline kokkaja ja ka minus pole mingit vinget kokkamisegeeni. Oluline on see, et kõigil kõht täis ja meel hea.
Mõned meie pere (soodsamad) toidud:
- Ahjukartul (küüslaugu ja tilliga) või isetehtud ahjufriikad. Lisandiks nt kanakintsud.
- Prae- või ahjukartul hakklihaga (lisaks kartulile on mõnikord pannil ka porgandid, bataat vms)
- Kartulipuder ja hakklihakaste (hakkliha lahtisest letist 3-3.50 kilohinnaga)
- Vorstikaste (keeduvorsti sööme pigem harva, kuid soodne on ta küll)
- Kartulipudrust tehtud kroketid
- Kartul ja värskekapsahautis
- Mulgipuder kamara ja praetud sibulatükkidega
-Tatar hakklihaga
- Pikkpoiss või kotletid (kotleti saab soodsamaks, kui selle taignale lisada riivitud kartulit ja/või porgandit)
- Riis kanafilee (või kanakintsuliha) tükkidega juurde juurikad (herne-porgandisegu, wokisegu vms)
- Kanafilee nagitsad (pole kõige soodsam, aga vahelduseks üks lemmikuid)
- Kanapasta (kana, makaron, veidi sulajuustu ja kohvikoort või vahukoort)
- Makaron riivjuustuga (viiner, hakkliha, sink võib ka lisaks olla, kui on olemas)
- Makaron praetud munaga
- Spagetid hakkliha ja tomatipastaga
- Pitsa, külmkapist leiduva kattega (viineritükkid, hakkliha vms)
- Plov (liha, porgand, sibul, riis)
- Maksakaste ja kartul
- Sült(isevalmistatud) ja kartul
- Heeringa-sibula hapukooresalat kartuliga
- Praetud räim (eriti hea koduses marinaadis)
- Ühepajatoit
- Piima-makaronisupp
- Kana-klimbisupp
- Hakkilihasupp
- Rassolnik
- Borš (omatehtud borsipõhjast)
- Hernesupp
- Kodune seljanka (taas hea teha, kui külmkappi on jäänud vorsti- või singijuppe)
- Frikadelli- või pelmeenisupp
- Hapukooresalatid (isetehtud kartulisalat, rosolje, makaroni-, oa- või riisisalat)
- Omlett
- Hommikupudrud (nt.hirsi-, rukkihelbe-, kaerahelbe- ja neljaviljahelbe)
- Grillhooajaks isetehtud šašlõkk värske salatiga
Kodune sült 

Oluline on teada, et kiirnuudlid ei ole odav toit. Pakk kiirnuudleid (tavahind ca 0.25) on mõeldud ainult ühele inimesele, samas paki makaroniga saab söönuks kogu pere ca 50 sendi eest. lapse lemmikud spagetid maksavad coopis vaid 30 senti. Poolfabrikaadil tuleb jälgida kilohinda, kas see on ikka soodsam kui toorainel (lihal, kanal, kalal).

Täna on meil veel alles veidi eilset värskekapsahautist, mida sööme lõunaks ning õhtusöögiks on planeeritud frikadellisupp. Magustoiduks kohupiima pontšikud.

Mul on praegusel kriisiajal vägagi vedanud ses osas, et kutid on juba piisavalt suured ja iseseisvad. Nende õppimistest ei kuule ma eriti midagi. Hommikupoolikuti valitseb majas vaikus ja kõrvu teritades võib kuulda vaid arvutiklaviatuuride klõbinat, sest igaüks tegeleb oma (kooli)töödega. Kui mul olid kiiremad ajad, siis võttis noorem poiss söögitegemise osaliselt enda peale. Reede õhtul valmisid meil nii näiteks paneeritud kananagitsad ja kõrvale makaronid ning lõunati teeb ta tihtipeale ise omletti või muna peekoniga. Õnneks on mul meeletu kiire nüüd möödas ja ehk saan minagi tekkinud olukorda nautida ja näiteks söögitegemisse rohkem oma aega panustada.
Ma veidi kadestan hetkel neid inimesi, kes kurdavad igavuse üle. Mul oleks nii palju teha, kuid puudu jääb hoopis ajast. Pidin viimased kolm nädalat isegi nädalavahetustel suurema osa ajast arvuti taga veetma ja olin ses suhtes juba täiesti kokkuvarisemas.
Nüüd on asjad veidi paika loksunud ja mul on ka taas aega iseendale pühendada. Suurem plaan on võtta ette mõni käsitööprojekt (nt köögikardina või voodikatte heegeldamine vms). Samas tuleb vaikselt peale ka aiatööde aeg, kuid sellega on mul nii, et teen kõike vaid parasjagu, et oleks ikka nendest tegemistest pigem rõõmu.

Mis nüüd söögieelarvesse puutub, siis hea planeerimise korral, suudan kindlasti jääda taas 400 euro piirimaile. Mis siis, et meil on hetkel kõik söögikorrad neljale inimesele kodus.
Mõnes mõttes on isegi hea, et kõik sünnipäevad jm kohtumised, mis ka meie eelarvet veidi mõjutasid, on praegu ootele pandud. Ära tuleb maksta igakuised arved, millest hetkel on elekter tõusnud ca 20%. Pean kiiremas korras elektripaketi ära vahetama. Millegi muu arvelt ma hetkel kokku hoida ei oska, ei suuda.

Olge terved!

Elli