kolmapäev, 31. juuli 2019

Puhkus ja ettevalmistused eriti säästlikuks augustiks...

Tere, tere :)

Aeg lendab kiiresti. Selja taha jääb üks mõnus puhkusekuu. Vaatamata säästlikule eelarvele, püüdsime puhkusest viimast võtta.

Meie puhkust sobiks seekord iseloomustama lause: Enne, kui lähed Pariisi, käi Nuustakul ära!
Võtsime seekord ette kodulähedased vaatamisväärsused, mida polnud ammu lastega koos külastanud. Ühel päeval külastasime Haanja kanti ning Suure-Munamäe torni, teisel korral võtsime suuna Setomaale ning käisime Piusa koobastes ning piiri ääres. Külastasime ka avatud talude päeval paari talu ning käisime kohalikel kodukandipäevadel, mis on õnneks täitsa tasuta üritused.

Loomulikult jääb selle aja sisse ka mõnusalt palju ujumist, sest viimased kaks nädalat olid ilmad ju suviselt soojad. Puhkus lõppes kolmepäevase mere ääres viibimisega ühe kalli sugulase juures.

Minu ametlik puhkus kestab veel, kuid pean hakkama tegelema ühe projektiga, mis lõpeb alles talvel (st tasu selle eest saab ka siis).

Nüüd siis rahast. Puhkusekuul lubasime endale ikka mõne jäätise, eelarvet kergitasid meie pisikesed tripid. Kõige kulukam neist siis viimane. Sõidukulu umbes 25 eurot, külakost, tee peal söömine ja kaasa ostetud söögikraam lisaks ca 50 eurot.

Igatahes tulime kenasti otsotsaga kokku. August enam nii roosiline ei ole, sest sain teada, et kuna juunis laekus nii palk kui ka puhkusetasu, siis minu sissetulekud ületavad (napilt) 1700 eurot ning jään sel kuul osalise töövõimetoetusest ilma (eelarveauk üle 200 euro). Tegin küll avalduse, kuid see tasaarveldatakse alles oktoobris. Probleem tekkiski sellest, et mul pole varem olnud vaja sellega arvestada ning kogemus puudus. Järgmisel aastal saan olla targem ning selleks juba paremini ettevalmistuda.

Kahjuks jäi suurem maasikate korjamise aeg minu tööaja lõppu ning ma ei saanud seda maksimaalselt ära kasutada. Seega ei tekkinud ka hooajatööst piisavat puhvrit, kuigi midagi siiski sai kõrvale pandud ja see leevendab hetkel veidigi puhkuserahadest maksude maha arvamise miinust.
Sirvin igapäevaselt tööampse pakkuvaid portaale, kuid jään kahjuks paljude tööde jaoks liiga kaugele.

Huuuhhhh!!! Ees ootab väljakutse missugune. Taas leian end mõttelt, et kuidas paganama päralt teistel kõik nii roosiliselt ja kergelt läheb ja muudkui panevad kõrvale ja koguvad ja säästavad....
Kas oleksin pidanud juunis kõik kutsed tagasi lükkama ja selle raha kõrvale panema??? Kas keegi teist on loobunud igasugusest suhtlemisest sõprade ja sugulastega, et raha säästa?

Teada saades, et minu augustikuu eelarve kahanes veel kahesaja euro võrra, mõtlesin esialgu plaani, et laenan laste juuniorkontolt raha, kuid kahjuks ei ole sealt võimalik internetipanga kaudu raha välja võtta. Õnneks on mul meelerahufondi 106 eurot kogunenud. Seega sada eurot saan sealt laenata, kuid vähemalt sada eurot jääb veel puudu. Hetkel otsutasin, et ei tee midagi meeletut, vaid panen eelarve paika ja vaatan kuu jooksul, mis saab. Kõige sobimatum variant oleks see teine sada krediitkaardilt laenata, kuid see on siiski ka üks võimalus, kui ikka asjad väga hulluks lähevad.
Kui püüdsin juuniorkontolt raha endale kantida, siis rääkisin sellest ka oma lapsega, kes minu lähedal oli. Seega sai ta teada ka selle, et see mul ei õnnestunud ning ta lubas ise mulle raha laenata, sest ta ei soovi nälga jääda. :) Lohutasin, et näljast on asi ikka väga kaugel, et see puudujääv osa oleks pigem nende kooliasjade ostmiseks vajalik. Ma ei tea miks, kuid ma ei tahaks niiviisi lapselt raha laenata. Mina pean vanemana ikka ise hakkama saama.

Vot nii siis läheb meil. Endiselt nagu ameerikamägedel, kord tundub juba kõik hästi ja siis siuhhhh läheb taas kõik täie hooga allamäge. Ma poleks nagu mitte midagi õppinud...või siiski. Vigadest ju õpitaksegi. Sain ju tõestuse, et meie pere vajab vähemalt 300-eurost puhvrit, ideaalis muidugi veel suuremat. Niipea, kui järgnevad kaks hullumeelset kuud läbi saavad, keskendun meile korraliku puhvri loomisega. See ei ole normaalne ja nii edasi ei saa ega tohi.

Augustikuu eesmärgiks sean taas söögieelarve korralikult kontrolli all hoida  ning hakkama saada 350 euroga. Kuna kõik toidukorrad on neljal pereliikmel kodus, siis on see tõsine väljakutse, aga me saame hakkama. :)

Ma ei teagi mida siia kirjutada. Puhanud, kuid segaduses....oleks vist kõige täpsem...

Elli


PS. Trennikuu teemasse nii palju, et mul on tehtud Endomondo konto ja osalen seal mitmes väljakutses.
Seoses minu liigeshaigusega on mu liikumine veidi piiratud ja põhiline trenn, mida teha saan on  kõndimine, rattasõit ja ujumine. :)



teisipäev, 9. juuli 2019

Hullumeelne juuni...

Juuli on täie hooga juba alanud, kuid mul on veel juunikuu kokkuvõtegi tegemata. See oli üks päris hullumeelne kuu. Rahalises mõttes oli pidevalt tunne nagu ameerikamägedel ja pidevalt oli õhus küsimus, kas või kuidas me kuu lõpuni välja veame.

Esimesed kukeseened

Mõnikord lihtsalt on nii, et igasugused üritused langevad ühele ja samale kuule.
Juunis oli meil sel aastal kolm lõpetajat, üks juubilar, pereliikme sünnipäev, Riia reis ning jaanipäev. Meie suve suursündmuse Rally Estonia 2019 passid oli vaja ka selle kuu eelarvest välja osta, sest hilisem kokkuhoid on märkimisväärne.

Uskumatu, aga ma olen elus ja isegi veidi plussis. Teen siis kõigest väikese kokkuvõtte:
Riia reis toimus kohe juuni alguses. Saime tuttavate kaudu kaasa grupiga, mille bussisõidu tasu edasi-tagasi oli vaid 15 eurot inimene. Lisaks siis loomaaia ning automuuseumi külastus. Kõik piletid kokku 55 eurot. Reisiraha võtsin allesjäänud säästudest. Mingeid erilisi kulutusi me reisil ei teinud. Paar söögikorda ja mõned meened. Reisi kogukuluks kujunes 97 eurot.

Siis algas suur lõpupidude ja sünnipäevade trall. Lõpupidudeks kulus kokku lillede, kaartide ja kaardi vahele läinud sisuga ümardatult 90 eurot. Juubilarile kaart, lilled ja kingiraha kokku 55 eurot. Seega saab siit kokku juba 145 eurot.

Selleks, et veidigi kokku hoida, oli meil kindel plaan sel aastal mehe sünnipäeva mitte pidada, kuid lõpuks kukkus kõik välja nii nagu alati. Õigel päeval tuli üks sugulaste perekond meile külla ning nädal hiljem võõrustasime sõprade seltskonda. Tagantjärele arvutades oleks ilmselt soodsam tulnud üks pidu pidada. Pean piinlikkusega tunnistama, et ma päris täpset summat ei teagi, aga mõlemad peod jäid  ca 35-40 euro kanti. Õnneks oli mul jaanipäevaks valmistatud 6kg šašlõkki, millest osa tegime siis päev enne sünnipäevalauale. Poe šašlõkiga oleks vähemalt 10 eurot arvele juurde läinud.

Jaanipäeval käisime ise külas ja võõrustasime ka külalisi. Kogukulu: ca 30 eurot.
Kui need summad kõik kokku lüüa, teeb see 424 eurot. Reisiraha oli mul olemas, seega jääb alles 327 eurot, mis pidi tulema pere igakuisest eelarvest.
Kuidas me siis ikkagi ellu jäime?
1. Osa sünnipäevaks saadud kingiraha läks tagasi ringlusesse, et pidulauda katta ja jaanipäeva pidada.
2. Suutsime taas veidi müüa asju, mida meil endal vaja pole.
3. Sain käia mõned päevad lastega hooajatööd tegemas.

Kogu selles arvepidamises on üks suur viga, mida ilmselt nii mõnigi teist märkas....osa arvutusi on tehtud umbes-täpselt, sest minu eelarve pidamine on hetkel kiires elutempos täiega omadega uppi lennanud ja elan päev korraga. Püüan seda viga kiiremas korras parandada.

Vaatamata sellele on ka ühtteist positiivset:
1. Igakuine krediitkaardi tagasimakse sai tehtud ja ma ei pidanud sealt sentigi tagasi näpistama.
2. Lisatööga teenitud rahast olen püüdnud osa taas kõrvale panna.
See on ülioluline, sest puhkuserahadega kaotasin tulumaksu maha võtmise tõttu korraliku summa ja minu järgmise kahe kuu eelarves on üle 200-eurone auk ja seda on vaja täita, sest muidu olen septembris väga suurtes raskustes.
PS. Kuulun ka nende õnnelike hulka, kelle puhkus kestab 56 päeva.
3. Suvel on meil mõned kulud õnneks väiksemad kui talvel: nt elektriarve, vanema lapse koolikulud, ühe auto kütusekulud.

Tutvusime ralliradadega. Alaküla hüpe.


Ilmselt on enamus huvilisi tutvunud meie puhkuseplaanidega , millest põhiline plaan on veeta koos lastega kodus toredalt aega. Praegusel hetkel ei ole kaugemad reisid meie prioriteediks ja seetõttu ka nii lihtsad puhkuseplaanid. 😊

Juba sellel nädalal on ralli, mida ootame pikisilmi ja ilmselt ülejärgmisel nädalal teeme ühe pisikese reisi pealinna. Noorem laps puhkas juba terve nädala mere ääres elavate sugulaste juures. Väike vaheldus ikka.
Mina igatsen niisama olemist ja õnneks on see hetk ka saabunud, et saan veidi lihtsalt olla, puhata, nautida ning tegeleda asjadega, mis mulle tõeliselt meeldivad. 



Puhkust nautiv Elli