Elli kogub rahatarkust

...ja kätte on jõudnud aeg teha kokkuvõtteid, et kuidas see aasta siis läinud on. Kes mu tegemistel silma peal on hoidnud, teavad seda ju niigi, aga teeme siiski ka ülevaate. Minu selle aasta eesmärgid olid:  1. Suurendada meelerahufondi 600 euro võrra ehk siis teha igakuised 50-eurosed püsimaksed sellele kogumisarvele.   Maksed laekusid kenasti regulaarselt, kuid sügisel maksin sellest ühe sajaeurose arve (lapse juhilubade eksam ja riigilõiv) ning seetõttu lõpetan aasta 700-eurose meelerahufondiga (alustasin kogumist juba eelmisel aastal). See summa on veidi rohkem, kui minu ühe kuu palk. Seega olen ise küll rahul, et mul juba selline puhvergi on tekkinud.    2. Hädaabifondi suurendan 500 euroni.  See oligi vahepeal kenasti täis, kuid nüüd on see sulanud olematuks, nagu esimene lumi. Põhiline põhjus, et pitsitasime sauna ehitamisega kivist vett välja ning muuks eluga toimetulekuks vajalikust jäi raha puudu ning oli hea, et meil see puhver oli. Sellest sai ostetud enne koolimin

 Täpselt nii ta end väljendas. Minu siiani väga leplik ja kõigega rahul pubekas. See tuli nagu välk selgest taevast, sest siiani pole noorema lapsega kunagi olnud vaidlusi teemal, kui oluline või ebaoluline mõni firmamärk on.  Nüüd on mul siis probleem ja ideaalis võiksin oma rahakotirauad ikka palju laiemaks ajada, et noormees saaks endale a'la 130 eurosed jalanõud jalga. Mõistan, et mõne jaoks pole see mingi eriline raha, kuid meie pere jaoks on ikka küll. Kui ilmad lumisemaks ja jahedamaks peaksid minema, siis vajan ka ise uusi talvesaapaid.  Allikas: https://mimicnews.com/guess-ill-go-for-adibas-then Kuna praegused jalanõud olid aga täiesti ribadeks, siis olime fakti ees, et ilma uuteta me poest lahkuda ei saa. Nii me siis kõndisime mööda igasugu kauplusi ja kauplesime, mis sobib ja mis mitte. Mul on sarnane teema tegelikult juba vanema lapsega praktiliselt sellest ajast peale olnud, kui ta midagi "firmakatest" taipama hakkas. Seeõttu on mul selleks puhuks väga konkre

 Tõstatasin Kogumispäevikus küsimuse, et kuidas tuleksid pered toime, kui nad ei saaks nädal aega poodi minna. Meil ei ole väga suuri varusid. Kuna mul see aasta aiapidamine kohe eriti unstu läks, siis on mul sisse tehtud vaid mõned moosid, kukeseened ja hiljuti sai ostetud üks kõrvits ning tehtud sellest marinaadis kõrvitsat.  Kui me ei saaks nädal aega poodi minna, siis oleks meie põhitoiduks kartul kümnes eri versioonis. Ma ei ole hetkel varunud suuremaid koguseid kuivaineid. Momendil on kapis kilo riisi, tatart mingi 200g, kaerahelbeid, kruupi, 2kg nisujahu ja veidi muid jahusid. Pudruhelbeid on alati kolm-neli poolikut pakki.  Lihakraami ostan jooksvalt. Sügavkülm on mul suht väike ja see on hetkel suures osas täidetud suvel kogutud marjadega. Mulle tundub, et külmiku tihendid on hakanud läbi laskma, sest sügavkülma on tekkinud viimasel ajal rohkem jääd. Külmkapi välja vahetamine on mul plaanitud uue aasta esimesse kvartalisse, kuid võibolla tuleb see ost juba varem teha. Selleks,

 No nii, kui on midagi lubatud, siis tuleb ju seda lubadust ka pidada. Selleks, et eesmärk saaks täidetud, on vaja mõelda, milliseid pisikesi samme tuleks teha, et raha hakkaks kogunema.  Kõigepealt sorteerisin siis taas oma kapid läbi ja püüdsin leida nendest müügikõlbulikku materjali. Pildistasin ja panin pildid ka netti üles, kuid enda riietest ei ole mul õnnestunud mitte ühtki tükki veel maha müüa, kuigi panin seekord väga olematud hinnad. See-eest poisi väikseks jäänud riiete eest teenisin oma väljakutse esimesed 10 eurot.  Jõuluvärvid :)  Märkasin eile poe seinal kuulutust, et peagi on tulemas kirbuturg. Järgmine samm - helista turu korraldajale ja pane end kirja. Seda pean täna kindlasti tegema ja peas juba tiirlevad mõtted, mida kõike ma siis sinna kaasa võiksin pakkida: riided, mõned raamatud, nõud ja veel veidi pudi-padi... Kunagi ei tea, mis võib kellelegi vajaliku esemena tunduda, mis endal võibolla juba aastaid kasutult seisab.  Ma igaksjuhuks selle teenistuse osas väga op

 Mõtlesin, et mis ma siin ikka muudkui nukrutsen. Võtan end kokku ja sean konkreetsema eesmärgi, et oma pikemaajalisi eesmärke täita. Niisiis, meil kulus saunakorstnale rohkem, kui esialgu planeeritud oli ning see ca 100 eurot, mis tuli juurde maksta, oleks vaja nüüd kuidagi tagasi teenida, et saaks osta põrandaplaadid ja need novembri lõpus maha panna.  Olen siin nüüd igasuguseid variante mõelnud, et kuidas on võimalik teenida 100 lisaeurot. Selleks tuleks maha müüa sada üheeurost eset või siis vähem esemeid veidi suurema tasu eest. Panen oma mõtted ka teile kirja ja siis saame hiljem vaadata, mis neist täitus ja kas ma suutsin oma eesmärgi kuu lõpuks täita.  1. 100 eurot = 1000 taarapudelit, mida mul muidugi pole, kuid mõne euro võib taarast isegi saada.  2. Müüa maha mõned pohlamoosid. Teenistus võiks olla ca10 eurot.  2. Müüa midagi oma kätega tehtut. Mis pole midagi erilist ja mida võib leida paljudes käsitöögruppides, kuid kui ei proovi, siis kindlalt ei saa ka midagi. Plaan oli

 Siin on suurem osa lugejaid ilmselt pereemad nagu minagi. Kas teil  on ka vahel tunne, et te muudkui teete midagi, et olla kõigile meele järele, kuid siis korraks peatudes, ei saa enam aru, kellele või milleks või millal on see hetk, kui ma tunnen, et vot täna sain mina elult midagi, mis paitab hinge? See vist ongi emade roll. Liiga palju mõeldes, on oht üle mõelda.  Sel kuul tegi elu meile väikese kingituse ja sain veidi lisaraha. Esialgne plaan oli krediitkaardile tekkinud võlg (lapse load) nulli maksta, veidi remondifondi lisada ning siis endale normaalne kevad-sügis mantel osta. Reaalsus on aga midagi muud. Krediidivõlg sai küll tasutud ning remondifond sai ka korraliku toetuse, kuid loomulikult pidin oma mantli plaani taas kuhugi kaugele tulevikku lükkama ja sellest siis see tänase loo pealkirigi. Ma tahan, et peres valitseks rahu ja rõõmus meel ning kui ma saan seda rõõmu tekitada sellega, et panustan taas kõik, mis mul vähegi on, saunaehitusse, siis nii ongi. Täna saime saunale

Hakkasin ju sellest sügisest inglise keele kursusel käima. Sellest on juba päris palju kasu olnud. Sain teada, et oskan rohkem, kui ise arvasin, kuid samas õppida on ka veel maa ja ilm. Miks selline veider teemaalgatus? Sellepärast, et nii ütleks mulle D. Ramsey, kui ta kuuleks, kuidas me siin hetkel rööprähkleme autoremondi, sauna ja laenudest vabaks saamisega. Ma ju tegelikult sain seda juba ammu aru, et on lollus püüda samal ajal tegeleda ehituse ning laenudest vabaks saamisega. Mõistlik oleks olnud panna sellel aastal kõik pausile, laenud nulli maksta ning siis alles saunaehitust planeerima hakata. Nüüd oleme olukorras, kus veidi üle 1000 euro on veel vaja laenudeks ära maksta ning samal ajal teine sama palju peaks saunaehitusse minema. Kui need kaks kõrvuti panna, siis oleks ju laenudest vabanemine võinud olla prioriteet number üks. Eks veidi loll on nii loll olla, kuid nüüd pole enam midagi teha, tuleb edasi sipelda. Tahaks, et midagigi oleks läbi ja korras.... Vaade meie sauna

 ...ja võtta jälle hunnik laenu ning osta veidi uuemad autod, kuid see ei kindlusta ju veel normaalselt toimivat sõiduvahendit. Meil on septembrist saanud autode eri. Minu auto tegelikult toimetab hetkel enam-vähem ja vajab nipet-näpet sättimist, kuid uuest autost unistan sellegipoolest, sest kitse matsu tõttu mõlkis uksega sõites, tunnen end nagu mingi liiklushuligaan....Eelmisel nädalal arvas seda ka üks autojuht, kes sõitis mulle järele ja tegi mulle noomituse, sest ületasin pidevjoont. Tegu oli minu jaoks võõra ringteega ja märkasin liiga hilja, et katkendlik joon saab poole ringipeal otsa ja rea vahetamine ei ole lubatud....Kuid see noomija väitis, et olen lausa kolm korda talle sama koha peal ette keeranud....ma ei suutnud sellepeale midagi vastata, sest olin täiesti kindel, et see ei saanud mina olla, sest ma pole sellist manöövrit seal varem teinud, kuid saate ju aru, et jube piinlik olukord oli see igatahes...ja ma ei märganud, et ta oleks mulle ette sõitma hakanud vms, st mid

 ....kui keegi veel ütleb, et oma aias saaduste kasvatamine on odav ja säästlik, siis ma tahaks teda hammustada.  Ma olen nüüd kolmandat aastat tegelenud oma aiamaaga ja veidi siis rajanud ka iluaeda ning kevadel said ostetud mõned viljapuuistikud. Tegelikult on mul mingi aiamaa olnud alati ja seega ei pea ma ennast päris algajaks, kuid tunne on küll vahel selline, nagu teeks seda kõike alles esimest korda.  Remondi kõrvalt oli aiapidamine teisejärguline teema. Panime üks kevad kasvuhoone üles ning lasime jupi maad ära harida (kündmise kulu 30 eurot). Kuna raha läks kõik ehituse peale, siis arvasin, et söödis maad kannavad ju niigi ning väga oma pead sellega ei vaevanud. Viskasin seemned kevadel maha ja esimesel sügisel oli isegi midagi üles võtta. Kasvuhoonesse sai veetud tiigi äärest mingi suvaline tumedam muld, lootuses, et ehk see on piisavalt huumuserikas. Kuid see muutus kuivades tuhkjaks liivalaadseks moodustiseks, mis ei tahtnud vettki sisse imada. Järgmisel aastal ostsin 20 ko

Taas avastasin end mingil hetkel pidevast kiirustamise rattast. Õhtul põhimõtteliselt kukkusin voodisse ja päris ausalt ei tahtnud mõeldagi sellele, et hommikul on jälle 5.30 äratus.  No see mure sai nüüd lahenduse. Selle nädala algusest on jälle võõrtööjõud ju Eestisse lubatud ja praktiliselt päevapealt täitus põld ukrainlastega. Nad vist ootasid juba piiri peal, sest see toimus tõesti väga kiiresti. Meid otseselt ära ei aetud, kuid esiteks pabistan ma veidi sellepärast, et kuskil karantiinis pole nad ju eraldi pidanud olema. Arvatavasti ongi kohapealne kämpingutes ja põldudel viibimine nende karantiin. Teiseks ei ole meeldiv olla teistele järelkorjaja. Nuputada hommikul, kas eilsest jäi veel mulle ka midagi või mitte. See siis väikene vinguminut. Tegelikult on ju reaalsus see, et eestlastest usinaid on ikka põldudel vähe ja saan aru, et tootjale on saabunud abi väga teretulnud.  Meie talvevarud said korjatud ühelt kohalikult põllult.  Ma siis mõtlesin hetke...kui olin öö läbi üleval

Suvi on täies hoos ja kulutused on veidi teistlaadi, kui talvisel ajal. Kevad ja suve algus on meil alati väga üritusterohked. Nii jääb viimase pooleteise kuu sisse kuus suuremat sünnipäeva tähistamist, ühed katsikud, üks lõpupidu, jaanipidu ja juba ka üks väljasõit.  Me alati mõtleme, et ei hakka mingit suurt pidu pidama, kuid kui juba paar inimest annab märku, et nad niikuinii plaanivad läbi astuda, siis on ju mõistlikum kõigile, kes niikuinii tulemas on, varakult teada anda, mis päeval on kõige sobilikum. Seega kujunes meil taas selline "veidi peame" sünnipäev ligi 20 inimesega korralikuks olenguks. Peale koronaaja pikka isolatsiooni oli muidugi väga tore taas vanade sõprade ja tuttavatega koos istuda.  Selleks, et kõikide kulutustega ikka välja tulla sain juuni lõpus juba mõned päevad hooajatööl käia. Näiteks 24.06 hommikul ärkasime juba kell 5, et kella kuueks põllule jõuda. Teenisin kahe päevaga 75 eurot ja sellest rahast osa läks siis nädalavahetuse väljasõidule.  Kas

Kumb on tähtsam? Sellele küsimusele ei saagi nii vastata. Mõlemad on olulised ja kummalgi on oma roll täita. Leiad õnne? Kuid kumma kogumisest tuleks alustada? See küsimus tekkis mul üht vebinari kuulates ja mul on sellele küsimusele oma vastuseversioon olemas. Jutt on hetkel tavalisest Eesti perest, kelle sissetulekud jäävad alla riigi keskmise sissetuleku ning valdavalt kulgeb elu palgapäevast palgapäevani. Enamasti siis kerge ärevus sees, et ehk see kuu ei juhtu midagi, sest asjad ju ikka kuluvad ja lähevad katki ning ideaalis peaksime olema oma eelarves kõige sellega arvestanud, kuid reaalses elus on nii, et pidevalt juhtub midagi ning kogu aeg on tunne, et raha on vähe ja puudu ning mingit puhvrit ei saa tekkidagi enne, kui kõik jälle nulli kulub. Seega, mina arvan, et kõige esmane on alustada hädaabi puhvri loomisest, sest see aitab katta meil igapäevaseid äkilisi väljaminekuid ning vältida ehk mõnda kiirelt võetud järelmaksu või krediitkaardivõla suurendamist. Sellest n

Tegelikult võiks selle loo pealkiri olla Tavaline elu Eesti moodi või vähemalt teise Eesti moodi, sest minu tutvusringkonnas on palju sarnases olukorras perekondi. Mul tekkis idee panna kirja mõned kulutused, mille arvelt olen nö koonerdanud ja püüdnud kokku hoida.  Kui aus olla, siis mul polegi alati selle kõige jaoks raha jagunud ning siis sa lihtsalt eladki ilma nende teenusteta või asjadeta. Vanad toolid ootavad uuenduskuuri Väike nimekiri siis sellest, mille arvelt ma "koonerdan": - juuksur - paar korda aastas (25 eurot). Kui rahadega väga kitsas, siis veelgi harvem. Ostan ise värvi ja keeran selle pähe ja saan jälle hakkama. Seetõttu hoian alati soengu pigem lihtsana, et kui peangi jälle välja kasvatama, siis ei näeks see liiga kummaline välja.  Värvima pean vähemalt iga paari kuu tagant, sest mu loomulik juuksevärv on juba väga hallisegune. - kosmeetikatarbed. Aastas kulub vist maksimaalselt paarkümmend eurot, mõni aasta vist mitte nii paljutki. Kätekreeme ja

Appi! Mind tabas nädalavahetusel mingi kummaline ostupaanika. Nimelt sai tegelikult juba neljapäeval suuremad ostud ära tehtud, kuid kuna mul oli laupäeval vaja ekstra linna minna, et koertele konserve, puugitilku ja ussirohtu osta, siis käisin ka turul ja toidupoes, kuigi mu külmkapp ei olnud veel sugugi tühi. ....ja siis see juhtuski. Ma muudkui ostsin igasugu toiduaineid kokku (räime, sinki, peekonit, hakkliha, krabipulki, röstsaia jne). Külmkapp sai ikka triiki täis. Öösel ärkasin üles mingi kummalise ägina ja undamise peale. See polnud nüüd ohtlikult vali, kuid siiski piisavalt kõva, et mind üles ajada. Meie 18a vana külmkapp ägises sellest söögilaadungi külmutamisest. Kuulatasin tükk aega hirmuga, et ega ta nüüd kavatse otsi andma hakata, kuid mingil hetkel ta siiski vaikis ja uinusin. Hommik kodukontoris  Kuid selle ostuhullusega tõusis minu sellel kuul söögile kulunud summa juba üle 300 euro. Kui soovin eelarvesse ehk 400 euro piiridesse jääda, siis peaksin põhimõttelis

Ma ju tean, et liigne kiitmine ei tee kunagi head, kuid tahtsin eelmise postitusega lihtsalt oma positiivsust näidata, aga nüüd on siis jälle ninanips selle eest käes. Nimelt jäin sel kuul ilma oma igakuisest toetusest (seoses veebruari lõpurahadega) ning lisatööde lepingutega on ka jälle mingid probleemid. Seega pean arvestama mitmesaja euro võrra väiksema sissetulekuga ehk siis minu panus pere eelarvesse on see kuu veidi üle kuuesaja euro. Kuna ma ei soovi oma hädaabi- ega meelerahu fondi õhendama hakata, siis tuleb sel kuul lihtsalt planeerida taas eriti säästlik eelarve. Näsiniin ühelt jalutuskäigult Õnneks aitab sellele kaasa vähene poes käimine. Millest võikski taas ühe veidi pikema kokkuvõtte teha. Vestlesin facebooki vahendusel paari väga laheda sõbrannaga ning tuli välja, et enamus peresid pigem säästab praegusel ajal toidu arvelt, sest väljas söömised ja valmis toidu ostmised on vähenenud. Meie pere aga teatavasti sööb niigi enamasti kodus ja kodust toitu ning eelarve

Tere taas! Ilmselt see, kes vähegi saab, on hetkel kodusel režiimil. Nii ka meie perest on kolm inimest olnud juba kaks nädalat täiesti kodused. Üks liigub siis veel vaid kodu ja töö vahet ning töö juurest on ära öeldud, et niipea, kui nakkus sisse peaks tulema, saadetakse kõik koju. Seega oleme hetkel tänulikud iga päeva eest, mil mehel on võimalik veel tööl käia. Mina vist ei pea väga oma töö pärast kartma, sest saan palka riigi alluvuses olevalt asutuselt ning mu töö on väga spetsiifiline, st et mind on loodetavasti veel lähiajal vaja. Aga kunagi ju ei ole 100% kindlust. Praegu on just see hetk, kus ma olen kogu südamest tänulik kogumispäevikule ning rahul iseendaga, et ma eelmisel aastal oma käänulist rahatarkuste kogumise teekonda alustasin. See teadmine, et mul on hetkel olemas rahavarud, mida hädavajadusel kasutada saan, annavad tõelise meelerahu. Jah, need ei ole veel 6-12 kuu hakkama saamise summad, kuid kui arvestada sellega, et töö kaotamisel toetab ju riik ka mingi p

Ohohohohooo....nii palju on jälle vahepeal juhtunud. Selline tunne, et ei teagi, kust otsast alustada. Kõigepealt olen siis nüüd ametlikult taas vaid 0,5 koormusega töö omanik. Vaheajal tegin väikese puhkuse ning võtsin hoo maha, et veidigi taastuda senisest kiirest. Käisin mere ääres ja veidi ka spaatamas. See oli taas säästuvariandis, aga ma ei laskuks detailidesse. Kogukulu umbes 50 eurot (sõit, spaa, ööbimine, söök). :) Minipuhkus  Tuludeklaratsioon sai tehtud juba 13.02. Summa oli kena - praktiliselt üks kuupalk lisaks. Selle eest oleks saanud nii mõndagi meie saunaehituse jaoks - justnimelt OLEKS, sest siis juhtus see, mis alati. Kõigepealt otsustas üks metskits minu auto alla viskudes suitsiidi sooritada. See kahjuks tal ka õnnestus. Auto pääses korraliku mõlgiga ukses. Kuna uks käib kinni ning lahti, siis pole remont mõistlik, sest teatavasti on värvimistööd kulukad ning see maksaks ilmselt umbes pool auto koguväärtusest. Mõttekam on mõnest lammutusest sama värvi uks osta