teisipäev, 22. september 2020

Need lagunevad kärud võiks juba maha müüa....

 ...ja võtta jälle hunnik laenu ning osta veidi uuemad autod, kuid see ei kindlusta ju veel normaalselt toimivat sõiduvahendit. Meil on septembrist saanud autode eri. Minu auto tegelikult toimetab hetkel enam-vähem ja vajab nipet-näpet sättimist, kuid uuest autost unistan sellegipoolest, sest kitse matsu tõttu mõlkis uksega sõites, tunnen end nagu mingi liiklushuligaan....Eelmisel nädalal arvas seda ka üks autojuht, kes sõitis mulle järele ja tegi mulle noomituse, sest ületasin pidevjoont. Tegu oli minu jaoks võõra ringteega ja märkasin liiga hilja, et katkendlik joon saab poole ringipeal otsa ja rea vahetamine ei ole lubatud....Kuid see noomija väitis, et olen lausa kolm korda talle sama koha peal ette keeranud....ma ei suutnud sellepeale midagi vastata, sest olin täiesti kindel, et see ei saanud mina olla, sest ma pole sellist manöövrit seal varem teinud, kuid saate ju aru, et jube piinlik olukord oli see igatahes...ja ma ei märganud, et ta oleks mulle ette sõitma hakanud vms, st midagi ohtlikku minu arust ei olnud,  kuid see muidugi ei õigusta minu apsakat. 




Kuid täna olen hoopis ärev mehe auto pärast, mis sai eile remonti viidud. Jamad algasid juba paar kuud tagasi. Mingil hetkel auto lihtsalt jääb keset sõitu seisma või hakkab jõnksutama. Näiteks juhtus nii ühel möödasõidul. Mees jõudis sooritada eduka möödasõidu ühest suurest rekkast, ning siis .....NNNnnnn-n-n....ja mootor seisab. See rekkajuht võis küll mõelda, et mingi debiil kihutab mööda ja siis tõmbab nina ees tee äärde parkima.  

Esmalt arvati, et ehk on tegemist mingi gaasipedaali anduri jamaga. Uuena maksab selline jublakas a 400 eurot. Saime ühe lammutusest (35 euro eest), kuid midagi ei muutunud paremaks. ....ahjaa enne seda vahetas ta välja kütusefiltri, kusjuures esmalt keeras midagi katki, st pidi neid kaks korda ostma (kulu 80 eurot). Lisaks sellele sai kütusele lisatud vahendit, mis peaks seda puhastama. Kuid auto trikitas ikka edasi.  Siis käis auto diagnostikas ja tehti sund-tahmapõletus. Järgmisena arvas üks tuttav autode remontija, et tegu võib olla ka väntvõlli pöörete anduriga (vahetusega kokku ca 40 eurot) -  see nimi sai mul korrektselt pähe õpitud, sest mina olin see, kes pidi selle poest ostma.....kuid kasutegur oli praktiliselt null või noh, mees väidab, et veidi nagu oleks erksam käivitamine vms. 

Reedel linnast koju sõites suri auto mitmeid kordi välja ja tõmblemine muutus ka eriti hulluks. Rohkem ei julgenud ta autot puutuda ja sai eile saime selle remonditöökotta viidud. Kusjuures linna sõites töötas mootor nii sujuvalt, nagu tal polekski midagi viga. Nüüd ma siis istun ja värisen, et kas peame kõik oma säästud nulli ajama, et auto korda saada. Niigi olen hädaabifondist viimasel ajal mitmeid kordi ju näpistanud. September on meie jaoks aasta kõige kulukam kuu ja seda peale puhkuseid, st raha vähe ja kulutusi palju. Seega on minu sos-fondis vaid 150 eurot, kuid õnneks on teisel poolel ka endal midagi kõrvale pandud (saunaehitus lükkub ilmselt jälle korralikult edasi) ja mul on veel eraldi meelerahufond, mida ma kasutan vaid väga väga kriitilises olukorras. Loodan, et seekord ei lähe olukord veel nii kriitiliseks. 



Samas eelmise aasta augustis, kui auto seisma jäi....jah, seesama auto....siis olid meie säästud praktiliselt nullis. Seega võin väga tänulik olla, et oleme oma finantskäitumist nii palju muutnud, et ei pea päris iga suurema väljamineku pärast muretsema. Kui aga selliseid äkilisi kulutusi peaks korraga mitu tulema, siis oleme taas maoli maas. 

...peagi on meie majapidamisse veel kolmaski peavalu tulemas, st valime hetkel lapsele autot. See raha on tal suures osas ise kokku kogutud ning ühe osa sai siis arvelt, kuhu mina ja vanaema igakuiselt makseid tegime. Raha on veidi alla paarituhande, selle raha eest on juba ühtteist liikvel, kuid oluline on see, et saaks võimalikult heas tehnilises korras masina. Noor ise tahaks ju võimalikult moodsat ja ägedat, kuid palusin tal kannatust varuda, küll tuleb see ägedate aeg ka (ta pole mingi bemmivend, kuid sooviks võimalikult uut autot saada). 

Ise pean veel vähemalt paar aastat suutma praeguse autoga hakkama saada, kui ma just vahepeal loteriiga ei võida, sest mul on suur soov jätkata oma teed laenuvabaduse poole ning ma ei sooviks järgmise auto ostmisel laenu võtta. 


Veidi liikluses huligaanitsenud

Elli

neljapäev, 10. september 2020

Ahh, niisama...

 Ma ei osanud algul sellele peatükile pealkirja panna. Lihtsalt segased ajad ja emotsioonid kestavad ja siis oledki nagu peata kana. 

Suvel sai veidi lisa teenitud, kuid kõik see sai ka puhkuse jooksul ära kulutatud. Minu eelarve on täiega lappama läinud. Olen oma säästudest korralikult näpistanud ja tänaseks on sos-fond kuivanud 200 euro peale. Tegin mõned segased väljaminekud seoses puhkusega ning veidi sai selle raha eest ostetud riideid ja remonditarbeid. Viimasena sai makstud 100 eurot sõnnikukoorma eest, kuid see kraam on puhas kuld ja ma arvan, et iga sent oli seda väärt. Järgmisel aastal loodan juba palju paremale saagile, sest maa saab ometigi väetist. 



Vanem kutt käis terve suve autokoolis ning sellega seoses on meil väga hea uudis - ta saab kohe-kohe, kui sünnipäev kätte jõuab, load kätte. Kuid sellega kaasnes meie jaoks ootamatu kulu, mille tasusin krediitkaardiga, sest mu arvel oli sel hetkel 79 eurot, kuid ARK tahtis riigilõivuks ja eksamiks saada 92 eurot. Esialgu pidi selle tasuma kool, kuid suveajal olid kõik puhkusel ning me ei teadnud, et tagantjärele seda enam vormistada ei anna. Mu krediitkaardilt läheb maha ka paar kuumakset ja nii on arve hetkel veidi üle 100euroses miinuses. See ei ole hea ja ma arvan, et on väga oluline võimalikult ruttu selle võla sabast kinni saada ning see tagasi nulli maksta. 

Järgnev jutt ei sobi sulle, kui oled ralli suhtes allergiline. 

Nimelt olen juba varemgi maininud, et me oleme terve perega suured rallifännid. Meie kodugi asub Rally Estonia tee läheduses (varem läks ralli täpselt akna alt läbi, aga nüüd on veidi rada muudetud). Naljatasime kunagi, et meil on VIP-piletiga koht ostetud. ....ja siis tulid uudised, et sel aastal toimub WRC nendelsamadel teedel. Meiesugustele rallinarkomaanidele oli see ikka meeletult hea uudis. 

Koroona tõttu olid siis moodustatud rallipaketid ning rallipasse  oli võimalik soetada 65 euro eest. See oleks tervele perele tähendanud 260 eurot väljaminekuid, kuid kuna me jäime perimeetrisse sisse, siis saadeti meile tasuta passid, millega oli lubatud viibida raja ääres, aga minna ka soovi korral pealtvaatamisaladesse. Seega valisime endale meelepärase koha ning nautisime rallit nagu tõelised VIP-id. Super!!! Kuna käisime ka paljudel testipäevadel raja ääres, siis pühapäevaks olime rallist nii üleküllastunud, et tundsime isegi kergendust, et see nüüd läbi on ja saame taas tavapärasesse rütmi naasta. 


....ja siis see teine aktuaalne teema COVID-19. Ma ei jaksa enam sellepärast muretseda. Igasugused kohandused ja muutused, millega tuleb nüüd igapäeva- ja tööelus arvestada, on kohati lausa kurnavad. Kuid pole ju midagi parata. Seni kuni mu mõistus veel oma koha peal püsib, ei ole vähemalt hirmu, et võin tööst ilma jääda ja see on antud olukorras ju hea uudis. 

Kokkuvõtteks pean siis tunnistama, et olen lasknud oma finantsasjad veidi lohisema, kuid üleüldises plaanis on kõik okei. 

Kuulasin eile A. Schwarzeneggeri motivatsioonikõnet ( https://www.youtube.com/watch?v=bQxqIKTO2Ck ) ja sain aru, et mul on hetkel siht veidi silme eest kadunud ning pean võtma hetke, et taas eesmärgid paika saada. Seda mitte ainult rahaasjades, vaid üleüldisemalt. Peale seda, kui täitus minu suurim unistus - oma kodu, olen olnud veidi hajevil ja ei suuda leida eesmärki või sihti, millele oma tähelepanu pöörata. Võibolla võiks selleks saada isegi finantsvabaduse saavutamine. Ma ei tea, kuid pean selle üle veidi järele mõtlema, kus tahaksin olla ca 10a pärast oma karjääriga ning majandusliku olukorraga. Need kaks kinga pitsitavad mind endiselt kõige enam. 


Loodetavasti uute alguste lävel

Elli




kolmapäev, 19. august 2020

Untsu läinud aiapidamisest


 ....kui keegi veel ütleb, et oma aias saaduste kasvatamine on odav ja säästlik, siis ma tahaks teda hammustada. 

Ma olen nüüd kolmandat aastat tegelenud oma aiamaaga ja veidi siis rajanud ka iluaeda ning kevadel said ostetud mõned viljapuuistikud. Tegelikult on mul mingi aiamaa olnud alati ja seega ei pea ma ennast päris algajaks, kuid tunne on küll vahel selline, nagu teeks seda kõike alles esimest korda. 

Remondi kõrvalt oli aiapidamine teisejärguline teema. Panime üks kevad kasvuhoone üles ning lasime jupi maad ära harida (kündmise kulu 30 eurot). Kuna raha läks kõik ehituse peale, siis arvasin, et söödis maad kannavad ju niigi ning väga oma pead sellega ei vaevanud. Viskasin seemned kevadel maha ja esimesel sügisel oli isegi midagi üles võtta. Kasvuhoonesse sai veetud tiigi äärest mingi suvaline tumedam muld, lootuses, et ehk see on piisavalt huumuserikas. Kuid see muutus kuivades tuhkjaks liivalaadseks moodustiseks, mis ei tahtnud vettki sisse imada. Järgmisel aastal ostsin 20 kotti aiamaamulda lisaks (54 eurot). Iga nädal sai kastmisveele lisatud ka väetist (4 eurot pudel, suvega kulus 2 pudelit). Enamus taimi kasvatasin ise (seemned+külvitopsid ja muld ca 10 eurot), juurde sai ostetud paar erilisemat sorti (3 eurot). Tol suvel sain paar ämbritäit tomateid ning jätkus nii sissetegemiseks kui ka söömiseks, kuid tomatid ei tahtnud hästi punaseks minna ning kippusid lõhenema. Ka maitse polnud selline mõnus mahe, vaid veidi hapukas ja tomati nahk millegipärast selline kõvem. Mul pole varasemalt sellist jama olnud. Kui siia nüüd lisada ka kastmisele kulunud elektritasud, siis sain need tomatid umbes 2-eurose kilohinnaga. 

Sel aastal arvasin, et piisab vaid väetamisest ja ei lisanud uut mulda, kuid nüüd on see tuhkjas muld kompostmulla ära "söönud" ning olukord taas suht nutune. Lisaks sellele on lehtedel mingi haigus sees. Arvasin, et saan suure säästu, kui võtan sõbrannalt vastu tasuta ettekasvatatud tomatitaimi (muidu ju maksab üks taim 1.50-2 eurot). Kahjuks olid tal taimed veidi segamini läinud ja sain nö põrsas kotis kauba. Suurem osa taimedest osutusid pisikesteks ampsutomatiteks ja mul pole erilist lootust sel aastal midagi purki saada. Selle aasta kulu on olnud vaid väetis, kuid ka tulu on paistab tulevat tagasihoidlik. Praeguse pildi järgi arvan, et saan mingi 5-6kg tomateid. 

Aiamaa tõesti kandiski midagi esimesel aastal tänu sellele, et tegu oli seni puhanud maaga, kuid juba aasta hiljem, korjasin sügisel porgandeid, mis meenutasin rotisabasid, till kasvas vaevu põlveni ning kuivas ära,  peet oli umbes redise suurune ning 10-meetrise kartulivao jupi pealt sain vaevalt paar potitäit kartulit. 

Hakkasime otsima, kust saaks sõnnikukoorma, et maa veidigi rammusam saaks. Kuid see on nii defitsiitne kaup, et pidime kevadel käega lööma. Paar loomapidajat ütles, et kui ise järele tuled, siis saad, kuid meil pole ju sobivat masinat, millega sõnnikut vedada. Seetõttu ostsime lihtsalt paki väetist, et midagigi saaks kasvada (täpselt ei mäleta, aga ehk oli 5 eurot). Seemneid sai sel aastal 25-30 euro eest ostetud. Kartuliga tegin näiteks nii, et võtsin osa söögikartulit ja lõikasin pooleks ning panin maha. Porgand, kartul ja punapeet on sel aastal väga kenad, kuid kurk kasvab nagu mets, aga viljuda ei jõua. Kurgipeenrale sai veel ekstra üks kott musta mulda ka lisaks valatud ja võibolla olemegi ta nüüd hoopis üleväetanud. Teine võimalik probleem on see, et jätsin taimed liiga tihedalt ning need jahedad perioodid ei mõju ka kindlasti hästi. Juulis oli ühel nädalal meil öösel vaid 5 kraadi sooja ning paar päeva tagasigi näitas termomeeter vaid 6 kraadi. Seetõttu ostsin uue katteloori ning hakkasin katma, sest nii hale on vaadata, et taimel on vars ilusaid väikseid kurgikesi täis ja siis nädala pärast nad lihtsalt kuivavad ära. Hetkel olen kulutanud oma kurgimaa poputamisele üle 10 euro, kuid vastu olen saanud umbes kilojagu kurke (coopis maksab hetkel kilo kurke 0.79). Seega olen praeguse seisuga korralikult peale maksnud, kuid loodan endiselt, et ehk mõned pisikesed saavad nüüd suuremaks, kui ma neile igal õhtul teki peale tõmban. 


Minu ühed suured lemmikud on maasikad ning seetõttu rajasin võrdlemisi kiiresti ka maasikamaa. Taimed sain tasuta ämmalt ning panin nad otse sellesse mulda, mis meil siin on. Kuluks sai siis kattematerjal, mis taimedele alla pannakse. Kui maasikad punaseks hakkasid minema, siis ründasid neid koheselt ka linnud. Tuli osta võrk, mis kaitseks. Kuna maa osutus siiski liiga lahjaks, püüdsin seda väetistega veidi turgutada, kuid lõppkokkuvõttes oli tulu väiksem kui kulu ning tõmbasin kõik taimed juba suvel üles ning plaanin rajada korraliku uue maasikamaa: frigotaimed, kattematerjal ja korralik muld - arvan, et see kõik läheb mulle maksma  ca 100 eurot. 

Sügisel hakkame taas otsima põllu jaoks sõnnikumaterjali. Ka selle koorma puhul tuleks arvestada vähemalt 100 euroga. Kui nüüd mõelda, mis ühe porgandi kilo maksab, siis 100 euro eest saaks ikka väga palju porgandeid osta. Kasvuhoonest pean ilmselt kogu mulla välja kandma ja täiesti uue musta mulla sisse ostma. Ma isegi ei tea, mis see mulle maksma võib minna, sest kui osta pakkides musta mulda, siis vajaksin vähemalt 50 kotti mulda ning keskmise hinnaga (ca 3 euri pakk), tähendaks see 150-eurost kulu, kuid hetkel ei tahaks aiapidamisele nii suuri väljaminekuid teha ja seetõttu pean taas nuputama mingit toimivat alternatiivi. 

Seega ei ole mina sugugi nõus nendega, kes peavad ise aiapidamist soodsaks. Minu nö pooltasuta ja väga soodus projekt kukkus ikka täiega läbi ning selleks, et midagigi oma aiast saada, pean hakkama tegema suuremaid investeeringuid. 

Äpardunud aiapidaja

Elli

Funny garden | Etsy

reede, 7. august 2020

Segased lood

Pole ammu siia kirjutanud ja nagu pealkiri aimata laseb, siis on mu elus hetkel üks suur segadus. Seekord siis mitte niivõrd rahalise poole pealt, vaid hoopis suhete ja lähedastega seotult. 

Juulikuus oli meil ühe lähedase matus. Ma ei hakka siia pikemalt kirjutama, kuid sellel matusel oli palju segaseid suhteid ja sellest veelgi segasemaid tundeid. Minu mehe jaoks oli tegu väga lähedase inimesega. Ta on isegi öelnud, et see inimene oli talle isa eest, sest ta enda isa suri varakult. 

Sellele järgnes ühe asotsiaalse sugulase eluaseme korrastamine. Kui mu mees armastab öelda, et kõik peale s...ta oli alles, siia antud elamises kattis põrandat ühtlane kassiekstrementide kiht. Pidime seal käima, sest see oli osa minu isa majast ning peale onu surma kuulub kogu maja talle. Nädal peale seda läksin isaga tülli. Ikka nii tülli, et ma hetkel ei soovi temaga rääkidagi. See pole minust kena, kuid sain haiget ja vajan aega, et toibuda. Olen veidi vihjanud, et mu lapsepõlv oli keeruline ning isaga suhtlemine ei ole seetõttu olnud minu jaoks kunagi kerge, kuid nüüd siis panin meie suhted pausile. Õhtuti nutan end patja tühjaks, sest lihtsalt nii raske on olla....

Oma rahaasju olen püüdnud ikka tasapisi joone peal hoida. Vahepeal läksin säästude kallale, et nooremale kutile riideid selga osta, sest ta on korralikult kasvanud. Tahtsime ühele õhtusele üritusele minna ja kuna õhtud olid vahepeal ikka väga jahedad, siis oli vaja kiiremas korras ühed korralikud pikad püksid osta. Ma arvan, et seda võib pidada täitsa SOS olukorraks. 

Võetud raha teenisin taas hooajatööga tagasi.....kuid siis see juhtus. Olime koos noorema kutiga põllul. Päev hakkas juba lõppema ja hakkasime nö viimast ämbritäit tegema. Kuna ta on meil nobe korjaja, siis otsustasime teha võistluse, et kes saab rutem ämbri täis ja siis see juhtus. 😓 Ta astus halvasti ning järsku hüüatas "Emme" ja viskas end valust oieldes pikali. Sain kohe aru, milles asi...nüüd see siis juhtus....olin seda juba ju ammu kartnud. Ta oli oma põlvekedre paigast nihestanud. See asus täiesti külje peal. Miks teadsin seda oodata, sest minu mõlemad põlved käivad juba aastaid paigast ära. ....järgnes kiirabi kutsumine. Poiss viidi ära Tartusse, kuigi see asub meist kaugemal, kui lähim haigla, kuid ju kardeti, et kohalik haigla ei saa hakkama ja jalg võib vajada kirurgilist sekkumist. Nüüd on meil siis kipsjalg. No tegelikult on kips vaid lahase moodi jala tagumisel küljel. 

Seekord saab jalg terveks, kuid minu suurem mure on see, kuivõrd hakkab see tema edaspidist elu mõjutama. Paratamatult jätab see tükiks ajaks psüühikasse oma jälje ning kui see hakkab korduma, siis tekivad paljud takistused. Seega olen ka selle tõttu hetkel psühholoogiliselt täiesti liimist lahti. Ma ei taha, et lastel minuga sarnane saatus oleks. Võtan küll õhtuti üht rahustit, et uinuda, kuid see kahjuks ei aita mind eriti. 

Suvi on ju iseenesest väga ilus olnud. Sellesse suvesse jäi ka meie 20. pulmaaastapäev. Otsutasime, et ei raiska raha ja ei tähista seda millegi erilisega. Ostsime tordi. Mina sain lilled ja kommikarbi ning mees ühe pisikese kingi. Pidime minema restorani, kuid tundsin, et mul pole tuju ning sain siis endale veel lisakingiks lebotooli, milles on hea hommikuti õues kohvi juua. Restoranis saadud kõhutäis oleks peagi läinud olnud, kuid lebotool on loodetavasti aastateks. Kuid nüüd pean tunnistama, et see on hakanud kripeldama, et me kodust välja ei läinud ja seda väärikamalt ei tähistanud. Näiteks mõnes spaas vms. Naised ja nende tujud....onju.

Läheks siis korraks rahatarkuse teemade juurde. Eelmisel aastal samal ajal olime me väga keerulises olukorras. Pidin esialgu arvestama ca 200 eurot väiksema sissetulekuga ja siis sain teada, et jään ilma ka igakuisest toetusest ehk kaotan sissetulekust veel veidi üle 200 euro. Säästudest oli mul sel hetkel võimalik kasutada vaid 106 eurot, mis oli kogunenud meelerahufondi. Seega üks väga keeruline aeg, mis tuli kuidagi üle elada. Sellel aastal on mul esmalt organiseeritud nii, et mu toetus ei katkenud. Teiseks on mul kogunenud juba ühe kuu sissetuleku jagu sääste, mis aitaksid sellisest olukorrast märgatavalt kergemini välja tulla. Olen planeerinud veidi hädaabifondi kasutada, kui hakkame kooliks vajaminevaid asju ostma ja kui mul ei õnnestu kuskilt veel lisaraha teenida, siis pean ka vanema lapse sünnipäeva jaoks veidi säästudest näpistama. Kuid küll ma selle jälle tasapisi tagasi korjan. Igatahes on hetkel rahalises mõttes palju rahulikum ja kindlam olla. 

Metsa olen ka jõudnud. Sügavkülmas on metsmaasikaid, vaarikaid ja mustikaid. Purki on saanud moose ja kukeseeni. Loodus annab jõudu ja veidigi meelerahu. 

Veidi õnnetu

Elli


reede, 10. juuli 2020

Võtaks nüüd veidi hoogu maha

Taas avastasin end mingil hetkel pidevast kiirustamise rattast. Õhtul põhimõtteliselt kukkusin voodisse ja päris ausalt ei tahtnud mõeldagi sellele, et hommikul on jälle 5.30 äratus. 
No see mure sai nüüd lahenduse. Selle nädala algusest on jälle võõrtööjõud ju Eestisse lubatud ja praktiliselt päevapealt täitus põld ukrainlastega. Nad vist ootasid juba piiri peal, sest see toimus tõesti väga kiiresti. Meid otseselt ära ei aetud, kuid esiteks pabistan ma veidi sellepärast, et kuskil karantiinis pole nad ju eraldi pidanud olema. Arvatavasti ongi kohapealne kämpingutes ja põldudel viibimine nende karantiin. Teiseks ei ole meeldiv olla teistele järelkorjaja. Nuputada hommikul, kas eilsest jäi veel mulle ka midagi või mitte. See siis väikene vinguminut. Tegelikult on ju reaalsus see, et eestlastest usinaid on ikka põldudel vähe ja saan aru, et tootjale on saabunud abi väga teretulnud. 

Meie talvevarud said korjatud ühelt kohalikult põllult. 

Ma siis mõtlesin hetke...kui olin öö läbi üleval olnud, sest mu liigesed valutasid ja haigus tuletas end täiega meelde ning laps päeval mind veidi noomis, et see raha pole sinu tervist väärt, siis tegin neljapäevast otsuse tuurid maha tõmmata ja asuda oma auga väljateenitud puhkust nautima. 

Vahepeal saime nooremale lapsele voodi kombineeritud. Ühel sugulasel oli 160cm voodiraam praktiliselt jalus ja ma ostsin selle 20 euroga ära. Kasutatud mööbli poes reklaamiti uusi madratseid ülisoodsa hinnaga, kahjuks olid need madratsid veidi kannatada saanud, kuid praegusel momendil peame nendega leppima. Magamist need külje peal olevad veeplekid ju ei sega. Voodipesu sai küll tuttuus ostetud. Kogukulu 86 eurot. Laps õnneks ise rahul ja ütles, et uni oli täitsa hea. 


Meie saun on vahepeal saanud juurde materjale. Vahetult enne jaani tahtis mees näidata mulle saunaahju, mida meile tellida plaanib (hind al 300-350 eurot), kuid siis jäi meie pilk peale ühele eritellimusel tehtud kasutamata ahjule, mille hind oli vaid paarisaja euro kandis. Tegu oli korralikust materjalist täiesti uue ahjuga. Panime autole pikemalt mõtlemata hääled sisse ja tõime ahju koju ja oleme ülimalt rahul. Eile saabus eesruumi lagi (värvitud sisevoodrialud), mille saime mitu korda odavama hinnaga. Paarsada eurot sai taas kokku hoitud. 
Sauna välisilme on nüüd juba täielikult muutunud. Kunagisest uberikust on saanud minu arvates täitsa korralik hoone. Seda muidugi tänu töökale ja sihikindlale kaasale, kes ei jäta enne, kui tööd on tehtud. Esimesel pildil oleva hoone kõrvalukseni pidime alguses end läbi igasugu kola kaevama. Nüüd saab vaevata ukseni ja veel täitsa kobeda ukseni minu arust. 😊


Vaatamata nendele edukatele ostudele, oleme hetkel otsustanud saunaehitusele veidi pidurit peale tõmmata, sest muu elu tahab ka elamist. Üks autodest ootab ülevaatust ja vajab veidi sättimist, teisel autol on vaja õli ära vahetada. Puhkuse ajal sooviks väga ikka vähemalt ühe minipuhkusereisi Eesti piires teha. 

Peaaegu puhkuselainel 
Elli 😎

kolmapäev, 1. juuli 2020

Osta siis, kui on odav

Suvi on täies hoos ja kulutused on veidi teistlaadi, kui talvisel ajal. Kevad ja suve algus on meil alati väga üritusterohked. Nii jääb viimase pooleteise kuu sisse kuus suuremat sünnipäeva tähistamist, ühed katsikud, üks lõpupidu, jaanipidu ja juba ka üks väljasõit. 



Me alati mõtleme, et ei hakka mingit suurt pidu pidama, kuid kui juba paar inimest annab märku, et nad niikuinii plaanivad läbi astuda, siis on ju mõistlikum kõigile, kes niikuinii tulemas on, varakult teada anda, mis päeval on kõige sobilikum. Seega kujunes meil taas selline "veidi peame" sünnipäev ligi 20 inimesega korralikuks olenguks. Peale koronaaja pikka isolatsiooni oli muidugi väga tore taas vanade sõprade ja tuttavatega koos istuda. 

Selleks, et kõikide kulutustega ikka välja tulla sain juuni lõpus juba mõned päevad hooajatööl käia. Näiteks 24.06 hommikul ärkasime juba kell 5, et kella kuueks põllule jõuda. Teenisin kahe päevaga 75 eurot ja sellest rahast osa läks siis nädalavahetuse väljasõidule. 

Kas te mõtlete mõnikord vaeselt või tunnete, et eristute seltskonnast, sest ei saa endale kõike lubada? Mina olen seda tihti tundnud ja kuigi seekord olin saanud endale väikese reisiraha tekitada, siis veidi oli ikka selline tunne, et teised lubavad endale rohkem, kui mina raatsiks. Näiteks restoranis drinkide tegemine on minu jaoks liiga kulukas. Ma üldiselt ei raatsi isegi poest endale eriti tihti alkoholi osta. Samas polegi see ju eluliselt vajalik kulutus ja ehk oleks õigem mõelda sedapidi, et ma olengi vähene alkoholitarbija. Kuid seltskond iseenesest oli väga lahe ja see paar päeva aitas mul kõigist argimõtetest eemale saada. 



Veidi siis pealkirjast. Kui sa elad palgapäevast palgapäevani, siis ei raatsi sa osta asju sel hetkel, kui need on soodushinnaga, sest sul ju kodus on veel veidi ja saad mõned päevad või nädalakese veel ilma selle asjata hakkama. Nii tekivad aga ebasoodsalt kallimad ostud, mis kergitavad eelarvet. Kuna mul on ju nüüd puhver, mis toetab mind vajadusel, siis pean end suunama rohkem selliseid soodsaid diile jälgima ja varuma asju siis, kui need on soodushinnaga. Olin veidi aega tagasi enda peale pahane, kui jätsin ostmata koertetoidu, mis oli ca 40% tavapärasest odavama hinnaga. Järgmisel korral poodi minnes pidin maksma täishinna. Seega püüan olla edaspidi targem ja varuda asju/sööke, mida meil niikuinii kulub, kohe kui märkan soodsamat hinda. Nii on mul plaanis näiteks sel nädalal osta Coopist Santa Maria maitseainete suured topsid. Kilohinna vahe väikeste pakkidega on pea kahekordne. Nii tegutsedes vähenevad väljaminekud märkamatult iseenesest. Oluline on muidugi see, et iga soodsama hinna peale liigselt mitte erutuda. Odav hind üksi ei ole argument. See peab olema midagi, mida meie pere tihti tarbib (Nt. tualettpaber, pesupulber, õli, koertetoit, juust jne). 

Homme ja ülehomme lähen taas põllule. Suutsin end esmaspäeval korralikult ära põletada ja vahepeal on vaja tegeleda ka koduga. Seetõttu ei saa ma päris iga päev lisatööl käia, kuid püüan siiski seda aega maksimaalselt ära kasutada, eks hiljem, kui hooaeg läbi, on aega ka puhata ja veidi suve nautida. 
Samas on metsas peagi korjamisootel kukeseened, mustikad ja metsmaasikad. Paari  nädala pärast hakkavad valmima aiamaal köögiviljad, mis tahavad purki saada ja nii see suvi möödub nagu üks kiire unenägu. 

Toimekas
Elli



kolmapäev, 17. juuni 2020

Hädaabifond versus meelerahufond

Kumb on tähtsam? Sellele küsimusele ei saagi nii vastata. Mõlemad on olulised ja kummalgi on oma roll täita.

Leiad õnne?
Kuid kumma kogumisest tuleks alustada? See küsimus tekkis mul üht vebinari kuulates ja mul on sellele küsimusele oma vastuseversioon olemas.
Jutt on hetkel tavalisest Eesti perest, kelle sissetulekud jäävad alla riigi keskmise sissetuleku ning valdavalt kulgeb elu palgapäevast palgapäevani. Enamasti siis kerge ärevus sees, et ehk see kuu ei juhtu midagi, sest asjad ju ikka kuluvad ja lähevad katki ning ideaalis peaksime olema oma eelarves kõige sellega arvestanud, kuid reaalses elus on nii, et pidevalt juhtub midagi ning kogu aeg on tunne, et raha on vähe ja puudu ning mingit puhvrit ei saa tekkidagi enne, kui kõik jälle nulli kulub.

Seega, mina arvan, et kõige esmane on alustada hädaabi puhvri loomisest, sest see aitab katta meil igapäevaseid äkilisi väljaminekuid ning vältida ehk mõnda kiirelt võetud järelmaksu või krediitkaardivõla suurendamist. Sellest nõiaringist ei ole enne väljapääsu, kui tekib mingisugunegi raha tagavara, kust on võimalik selliseid kulusid katta. Kui sa alustad meelerahufondist, mille raha ei tohiks ideaalis kasutada niisama igapäevaste äkiliste väljaminekute katmiseks, siis tekib ju küsimus, et mille eest ma siis selle auto remonti viin??? Kuid kui ma olengi seadnud esmaseks eesmärgiks koguda nt 500 eurot, siis katab see näiteks ühe kodumasina äkilise rikkimineku ja välja vahetamise kulud.

Meelerahufond on pikemaajalisem projekt juhtudeks, kui me peaksime jääma haigeks või kaotama mõneks ajaks töö. Igaüks saab ise otsustada, kas ta kogub endale kolme, kuue või kaheteistkümne kuu tagavara. Mina tegelen hetkel esimese kuu jagu sissetuleku kokku korjamisega. Nagu enamus siit juba teab, siis alustasin eelmisel aastal 20eurostest sissemaksetest arvele, millel pole pangakaarti ja mida ma igakuiselt ei kasuta ning sel aastal tõstsin summat 50 euro peale. Kui järelmaksud nulli saan, siis tahan kergitada selle summa juba 100 euroni. Nii võiksin koguda umbes 5 aastaga oma poole aasta palga. Ühelt poolt tundub see pikk aeg, kuid samas, kui töökoht nii kergelt ei kao, siis pigem arvestadagi pikema ajaga. Mina tunnen, et see summa peab olema selline, et see ei häiriks minu igapäevast elu. Seega peab igaüks ise valima summa, millest alustada. Olgu see esialgu kasvõi 5 või 10 eurot. 😊

Mõlemad fondid on olulised, kuid kui pole võimalik mõlemaga korraga alustada, siis mina igatahes soovitan alustada esmalt hädaabifondi loomisest, et saada välja laenamise tsüklist. Siis võiks oma laenud võimalikult kiiresti nulli maksta(va kodulaen) ning seejärel keskenduda meelerahufondi kasvatamisele.

...pean nüüd tegema väikese ülestunnistuse, et olen ikka rahaasjades liiga umbes-täpselt tegutseja. Vaatasin alles eelmisel nädalal täpselt üle, kui suur on minu laenude jääk ja sain selleks summaks veidi üle 2000 euro. Eelkõige üllatusin oma järelmaksu jäägi peale. Olin veendunud, et see on ca 300 eurot, kuid 378 eurot pole sama, mis 300 eurot. Seega võtan selle endale nüüd korralikumalt sihikule, kuid paraku pean arvestama veidi pikema perioodiga, enne kui see nulli saab. Kuid vahet pole millal, oluline on ju, et saaks veidigi varem, kui esialgne graafik ette näeb. Sellest kuust alates teen topeltmakseid ning kui mõni kuu mingi lisatasu tuleb, siis püüan veelgi suuremaid summasid tagasi maksta.


Pohlad on õisi täis. 
Veidi siis sellest, kuidas mul vahepeal läinud on. Arvan, et normaalselt. Tööd on kuhjaga ja kogu aeg tundub olevat kiire-kiire. Sööd seda, mis juhtub, ostad poest kiiruga midagi kappi ja ilmselgelt on see meie söögieelarvet kergitanud ja loomulikult pole mul eriti aimu, kui palju, kuid seni kuni arvel on raha, mille eest süüa osta, ei ole mul aega muretseda. Ses suhtes ongi hea, et kogumise rahad lähevad kohe kuu alguses ise arvelt sinna kuhu vaja ja ma ei märkagi, et nad on läinud. Arveldan selle rahaga, mis siis reaalselt veel kontol alles.


Lõpuks ometigi tegin taas väikese investeeringu iseendasse ja oma heaolusse ning ostsin ära suvekleidi ning kingad. Ma pole impulssostja ja seetõttu juhtus minuga midagi väga enneolematut. Nimelt ma ostsin endale lausa kaks paari kingi, sest ühed olid mugavad, kuid sellist tooni, et ei sobi iga riietuse juurde ja siis said teised sellised veidi neutraalsemad, aga mitte nii suure vauefektiga, nagu esimesed (kogukulu 36 eurot). Igatahes tekitas see hea tunde, et ma ju võin seda endale lubada - ma olen seda väärt. 💗


Lihtsalt
Elli

neljapäev, 28. mai 2020

Mis veidi valesti, see ikka jälle uuesti

...ehk aeg on fookus uuesti paika seada. Mingil hetkel taipasin, et ma pole selle aasta eesmärke väga korrektselt püstitanud ja vahepeal on ka mõni tarkus juurde tulnud. Naljakas kokkusattumus on see, et olin juba mõned päevad  tagasi selle postituse algmõtte paika pannud ning siis nägin, et ka Kogumispäevikus on eesmärkide ülevaatamise aeg.

Kuidas siis minu eesmärkidega hetkel on ja mida soovin muuta, täpsustada. 

1. Suurendada meelerahufondi 600 euro võrra - sellega on kõik korras, sest juba aasta alguses sai tehtud püsimaksed ilma pangakaardita arvele ja ma pole seda raha puutunud. 
2. Hädaabifondi suurendan 500 euroni. See oli mul juba mingil hetkel kenasti täis, kuid otsustasin teha investeeringu oma viljapuuaeda ning võtsin sealt 100 eurot. See polnud küll hädaolukord, kuid ma arvan, et see ei olnud ka niisama raiskamine, vaid korralikult läbimõeldud tegevus. Teine tegevus ei olnud nii läbi mõeldud. Selle kohta võiks öelda, et vanad harjumused on visad kaduma (Old habits die hard). 
Nimelt ei ole ma ju oma krediitkaarti tükkideks teinud ja see on endiselt kasutuskõlblik. Kui mu koertel kolm nädalat peale puugitilga panemist juba puugid peal ronisid, ma ütleks , et lausa karja kaupa (3-5tk korraga), siis otsustasin, et pean neile rihmad ära ostma. See aga maskab ligi 100 eurot. Käisingi loomakliinikus ja ostsin rihmad ning maksin nende eest KREDIITKAARDIGA!!!. Koju jõudes taipasin, et see on ääretult rumal tegu ning tegin koheselt ülekande  ja maksin raha arvele tagasi ja võtsin vastu otsuse, et ma võtan kuu lõpus raha hädaabifondist. Palju mõistlikum on hakata ju taas sinna raha tagasi koguma, mitte krediidile intresse tasuda. See veider käitumine tuleb sellest, et kui ma millekski kogun, siis ma ei taha seda raha kasutusse võtta ning vägagi ebaloogiliselt tundub õigem teha siis mõned maksed krediidilt. Loodan, et see rumal harjumus on nüüd igaveseks kadunud, sest mõtestasin selle teema iseenda jaoks piisavalt lahti.
Minu üllatus oli kuu lõppu jõudes väga suur, sest ma ei pidanudki hädaabifondist rohkem raha välja võtma. Siin on mõned loogilised põhjused, nt see, et paaril poeskäigul maksis mees toidu eest, enamasti käib see kõik vaid minu arvelt. Seega, on mul hetkel 400 eurot hädaabifondis ning see kuu saan vähemalt osa, aga võibolla ka kogu summa jälle tagasi panna. 
3. Ehitada aastaga valmis saun.
See protsess on meil hetkel täie hooga ikka käimas. 




Meil on siis plaan ühest vanast kuurilaadsest laudast endale saun teha. Vahepeal oleme ära ostnud kogu soojustusmaterjali, valminud on üks vahesein, maipühade aegu sai valatud põrand ning olemas on aknad ja paar ust. Ehitus käib peamiselt taaskasutust ja odavaid hindu otsides. Põranda tegemisel oli meil nt valida üle 400 euro valmissegu tellimise või 250 euro eest isevalamise vahel. Leiliruumi ukse leidsime Soovist vaid 20 euro eest. Akna valisime Arutechist juba valmis akende seast, sest nii on see mõnevõrra soodsam. Välisukse saime tuttavatelt tasuta, sest neil oli uksevahetus. Kingspan Saunasatu plaadid leidsime ühest poest hinnaga 4.99tk (tavahind 7-8 euri), kavatseme lakke panna plaadid, seina fooliumi. Niimoodi siis sammhaaval täitub meie üks ammune unistus. Endiselt püsib lootus, et jõululaupäeval saame juba oma leili visata. 

4. Hetkel olen järelmaksude osas kahevahel. Kuna suurem osa intressi on juba makstud, siis ilmselt lasen neil lihtsalt lõpuni tiksuda.....oi, kui piinlik, et ma sellise rumaluse siia jaanuaris kirja panin. Nüüd olen seadnud väga konkreetse eesmärgi: järelmaksud aasta lõpuks nulli! Üks ongi juba nullis kuid teist on veel mingi 300 eurot maksta (täpsustan: hetkel veel 378 eurot). Kui peaksin enne aasta lõppu järelmaksuga ühelepoole saama, siis plaanin ka väikelaenu kiiremini nulli maksta.  

5. Osta külmkapp ja voodi.  Millegipärast on mulle külmkapid alati meeletult kallid tundunud, kuid hiljuti jäi silma reklaam külmkapiga, mis vastas enam-vähem minu nõudmistele ja maksis vaid veidi üle 300 euro. Mõtlesin, et ohh, see polegi ju nii kallis. Põhimõtteliselt saaksin ma isegi praegu selle kogutud raha eest ära osta, kuid kuna ma ei taha sääste nulli viia, siis püüan suvel ühe külmkapi jagu raha lisatöödega teenida ning sügiseks selle kindlasti ära osta. Voodit olen hetkel pigem kasutatud mööbli hulgast vaadanud, kuid kuna mai oli meil üritusterohke, siis ei ole mul selleks raha kõrvale pandud ja kannatame veel veidi. 

6. Igas kuus võiksin osta ühe riideeseme või jalanõupaari, mida mul on väga vaja on. Selle eesmärgi täitmisega on mul hooti ikka raskuseid. Avastasin, et minu suveriiete garderoob on ka suhteliselt kesine. Kindlasti tuleb mul kiiremas korras mõned mugavad rihmikud suveks osta, sest hetkel on mul vaid ühed kinnised kingad ja plätulaadsed jalanõud. 

Jälle veidi targem
Elli

esmaspäev, 11. mai 2020

Kas koonerdamine või kokkuhoid?

Tegelikult võiks selle loo pealkiri olla Tavaline elu Eesti moodi või vähemalt teise Eesti moodi, sest minu tutvusringkonnas on palju sarnases olukorras perekondi.
Mul tekkis idee panna kirja mõned kulutused, mille arvelt olen nö koonerdanud ja püüdnud kokku hoida.  Kui aus olla, siis mul polegi alati selle kõige jaoks raha jagunud ning siis sa lihtsalt eladki ilma nende teenusteta või asjadeta.
Vanad toolid ootavad uuenduskuuri


Väike nimekiri siis sellest, mille arvelt ma "koonerdan":
- juuksur - paar korda aastas (25 eurot). Kui rahadega väga kitsas, siis veelgi harvem. Ostan ise värvi ja keeran selle pähe ja saan jälle hakkama. Seetõttu hoian alati soengu pigem lihtsana, et kui peangi jälle välja kasvatama, siis ei näeks see liiga kummaline välja.  Värvima pean vähemalt iga paari kuu tagant, sest mu loomulik juuksevärv on juba väga hallisegune.
- kosmeetikatarbed. Aastas kulub vist maksimaalselt paarkümmend eurot, mõni aasta vist mitte nii paljutki. Kätekreeme ja huulepalsamit saab ikka aastas paar tükki ostetud, kuid hetkel vajab ripsmetušški uuendamist.
- küünetehnik, kosmeetik, massöör  vms 0 eurot
- hambaarst - ülimal hädavajadusel, kui kuskilt on tükk väljas või väga valutab. Hambakivi eemaldus või hammaste valgendamine tundub juba luksusena.
- teater 1-2x aastas. Kui raatsiks, siis loomulikult käiks tihemini.
- reisid ainult Eesti piires. Ma olen tegelikult enne peret veidike Euroopas ringi reisinud, kuid minu suur unistus on jõuda kunagi ka Vahemere äärde. Nagu ma juba varem olen kirjutanud, siis lennukiga pole ma siiani veel lennanud. Kaugeim reis perega on senini olnud Rootsi kruiis.
- raamatuid laenutan, kuigi tahaks palju tihemini osta
- riideid ostan vaid hädavajadusel. Minu kapis on paar paari teksaseid, 6 tööpluusi, sama palju t-särke, kaks pidulikumat kleiti ja üks suvekleit, 2 paari kingi (heledada ja tumedad). Hetkel puudub kapist täiesti üks või veel parem kui kaks korralikku seelikut, on vaid üks pikk ja üks lühem suvine seelik. Paar soliidsemat triiksärki võiks ka olla. Tänu teise ringi ostlemisele on mul nüüd eelmisest aastast kolm kardigani, kuid puudub korralik ja hästiistuv bleiser/pintsak (üks kulunum on, kuid see sobib pigem jakina, kui piduliku riietuse juurde). Nimekirjale lisanduvad siis mõned koduriided.
- mööbel (kasutatud või jupi kaupa ülisoodsalt ostetud). Need soodsalt ostetud kapid on küll üks õudus kuubis. Meie Jyskist ostetud riidekapp sai kolimisel kõvasti kannatada ning seisab hetkel vaid ausõna peal püsti. Nooremale lapsele olen ikka veel laiema voodi otsinguil. Aegajalt mõtlen, et kannataks veidi ja ostaks ikka uuena, kuid kasutatuna saaks kiiremini. Samas on pidevalt muidu kiireloomulisemaid asju ja nii see kogu aeg tasapisi edasi lükkub.
Selleks, et veidi värskust elamisse tuua võtsin ette toolide uuendamise, kuid hetkel ei saa veel lõpptulemust teile näidata. :)
- transport. Meil on üks bussijaam suhteliselt maja lähedal, kuid sealt läheb vaid korra päevas buss ja seegi meie jaoks vales suunas. Meie töökohad ja koolid asuvad teisel suunal. Nö õige bussijaam asub ca 2,5km kaugusel. Seetõttu sõidame bussiga harva ja liigume enamasti kahe vanema autoga. Auto puhul on minu jaoks kõige tähtsam see, et ta viiks mind turvaliselt punktis A punkti B. Vanemate autode pluss on see, et neil on vähem elektroonikat, st nad on lihtsamad ja nende varuosad on üldjuhul odavamad, seega on nad odavamad ülalpidada. Koonerdanud olen hetkel istmekatetega. Istmed on ju viledada ja koledad, aga kuidagi ei raatsi seda kolmekümmet eurotki kulutada, sest auto sõidab ju ka ilma istmekateteta igasuguste probleemideta. Kõige olulisem on ikka tehniline olukord.

Kõik kokkuhoiud ei ole alati kasulikud. Mõned tekivad olude sunnil ja mõnda vajadust/soovi lükkadki muudkui aastast aastasse edasi, et saab ju ilma ka hakkama. Praegusel hetkel, kui mul on tekkinud väike puhver, olen ikka päris mitmeid kordi tabanud end mõttelt, et ma ju saaksin selle praegu ära osta, sest mul oleks selle jaoks piisavalt raha olemas. Samas kaoks see puhver siis ju nagu esimene lumi ning ma pean nüüd astuma sammu edasi ja mõtlema, kuidas neid asju siis sammhaaval enda koju muretseda nii, et ei peaks säästude kallale minema.

Teen siia taas väikese ülevaate, mis meil oleks lähiajal vaja. Kiiremas korras peaks planeerima külmkapi välja vahetamist. Samas tahaks külmkapile lisaks osta sügavkülmakirstu või - kapi, sest mul puudub kelder ja tänapäeval säilitataksegi ju suvesaaduseid pigem sügavkülmas, mitte niivõrd keedetuna kuskil keldris. Siis juba eelpool mainitud lapse voodi. Muud mööblit võiks ka uuendada, kuid ma ei hakka kõike siia üles kirjutama, sest see loetelu saaks liiga pikk. Mõned riided ja jalanõud ei kannata enam kriitikatki ja vajaksid kiiremas korras välja vahetamist, kuid see on üks minu nõrgemaid kohti. Ma ei raatsi riiete peale raha kulutada.

Sel kevadel otsustasin ühe ostu küll hädaabifondi rahadega ära teha, sest mulle tundus, et ei ole mõistlik seda veel aastakese võrra edasi lükata. Nimelt sai ära ostetud mõned viljapuude- ja põõsaste istikud. Võtsin 100 eurot fondist ja võtan seda pigem kui väikest investeeringut.  Peagi saan ju neid vilju süüa ja ei pea enam poes nii palju raha puuviljadele kulutama. Nüüd on meil aias juba õunapuid, ploome, mureleid ja üks pirnipuuke.

Esimene õis noorel ploomipuul


Pirn


Ühe arvestatava kokkuhoiu saime ka tehtud. Nimelt ütles meie veepump, et tema ei taha enam tööd teha. Vaatasime juba, et uus pump maksaks ca 60-70 eurot ning kuna meil on suvi läbi vett vaja (kastmiseks, autode pesemiseks jms), siis peame selle ostu ikka ära tegema. Kuid enne seda otsustas kallis kaasa pumba lahti võtta ja nägi, et seal on üks jubin ära sulanud. Veidi guugeldamist ja ta sai teada, mis see on ja leidis, et selline jupstükk maksab poes vaid 3 eurot. Kuna on eriolukord ja leidsime meile sobiva vaid Oomi poest, mis on teatavasti kaubanduskeskuste juures, siis lisandus ka saatmiskulu, kuid hoidsime kokku üle 50 euro. 😊

Ma lihtsalt pidin täna selle postituse tegema, sest olukorras, kus sul on tekkinud puhver ja samas on sul vajadusi ja soove, mida muudkui aastast-aastasse edasi lükkad, on vägagi keeruline jääda iseendale kindlaks ja jätkata plaani. Ehk siis, plaan on maksta lõpuni kõik järelmaksud ja laenud ning seejärel saab juba (loodetavasti) vabamalt hingata ja koguda raha ning osta asju, mida ma oma ellu olen soovinud. Võibolla on keegi teist minuga sarnases olukorras ja aimab, mida hetkel tunnen.

Plaani järgiv
Elli

PS. Üks järelmaks sai kiiremini nulli makstud. Võit intressidelt umbes 10 eurot. Jäänud on veel üks järelmaks ja väikelaen.






kolmapäev, 29. aprill 2020

Fookusest väljas?

Hei, hei! Jälle mina siin. Kuu lõpp on kohe käes ja mina pean siiski tõdema, et meie söögieelarve on tõusnud laste kodus söömistega ca 100 euro võrra. Samas pean endale aru andma, et me kõik sööme ju täiskasvanutega võrdseid koguseid ja lisandunud on 20x3 (vanem kutt) +20x1(noorema koolilõuna)=80 lisatoidukorda  ühes  kuus. Seega 100 euro lisamine eelarvesse tähendab veidi üle euro iga toidukorra kohta, mis on vist pigem säästlik, kui priiskav.

Kiire ja soodne: muna röstsaia sees. 


Samas on väga suur kokkuhoid sel kuul autokütuselt, sest oleme enamus aja ju kodused. Väikese kokkuhoiu saime ka ühe kuti juuksuriarvelt, kes soovis endale siilisoengut. Pean tunnistama, et mulle emana tundub see soeng siiamaani veidi ärakaranud vangi omana, kuid samas ei pea muretsema, et juuksed üle kõrvade kasvavad. Loodan, et kutt ise selle soenguga liiga ära ei harju, sest mulle meeldib ta juustega rohkem. 😊

Leiutasin endale see kuu just minu jaoks sobiva kulude üles märkimise viisi, mille üle palun mitte naerma hakata. Peale iga poes käimist kannan oma kulud niisama telefoni märkmikus olevale lehele. Kuu lõpus arvutasin siis kõik kokku (pildil poolik kokkuvõte). Ma olen paari äppi ja excelit katsetanud, aga no ei õnnestunud mul sel viisil kuu lõpuni vastu pidada. Seekord siis suutsin kõik kirja panna ja sain aprillikuu jooksvateks kuludeks 807 eurot ja mu arve on tänaseks praktiliselt nullis.

Ülimalt primitiivne, aga minu puhul toimiv kulude märkimise viis. 
Saan teiega jagada üht väikest vahejuhtumist. Nimelt ostsime me märtsi alguses kolm kotti kartuleid ja selleks, et nad toasoojas pehmeks ja kasvama ei läheks, sai üks kott kartuleid tõstetud jahedasse kõrvalhoonesse. Kui kotti tuppa tõstma hakkasime, siis oli see peaaegu pooltühi, no kolmandik kartulitest oli kindlalt ära haihtunud, sest hiired olid need nahka pistnud. Me ju isegi teadsime, et meil seal hiiri leidub ja oleme neid hoolsalt mürgiga kostitanud, kuid selle peale me ei tulnud, et nad nüüd nii maiad on. Igatahes pean juba järgmisel nädalal meie kartulivarusid täiendama hakkama.

Nüüd siis pealkirja juurde. Me suudame täita neid eesmärke, millele me seame oma fookuse. Taipasin mingil hetkel, et praegu on mu toiduvarumisel fookuses pigem see, et ma ei peaks väga tihti poes käima ning seetõttu ma ostan pigem veidi rohkem kui vähem, teiseks soovin ma, et toit oleks siiski võimalikult mitmekesine. Samas kallimaid toiduaineid meie laual endiselt eriti palju näha ei ole. Näiteks käivad mul juba paar nädalat neelud ühe mõnusa ahju- või soolalõhe ampsu järele, kuid ma pole raatsinud seda osta. Palgapäeval plaanin end premeerida ühe mõnusa suutäiega.

Teine teema on hetkel järelmaksudega. Kuna me tuleme ju nende kuust-kuusse maksmisega toime ning nende enneaegne ära maksmine tundub andvat liiga väikese võidu, siis ei suuda ma neile piisavalt oma tähelepanu anda. Mingil hetkel olin ses osas täiesti fookusest väljas ja fokusseerisin kogu tähelepanu hoopis meie ühisele unistusele - oma saunale, kuid nüüd siis võtsin ohjad tagasi kätte ning alustasin ühe järelmaksu kiiremat lõpuni maksmist. Loodan, et mais saab sellega ühele poole ja siis teen uue plaani viimase järelmaksu nullimiseks.

Tulles nüüd taas D. Ramsey juurde, siis laenudest vabanemise samm on 2. samm tema programmis ja tema soovitab kogu fookuse seada eesmärgi täitmisele. Tuleb unustada kõik meelelahutus, uued riided, reisid jms, söök olgu võimalikult odav (rice and beens) ja säästlik. Võimalusel tuleb leida mitu töökohta, et laenud rutem nulli saada ning alustada täiesti uut elu.

Tegin korra läbi aasta sissetulekute arvutused ning liitsin kokku laenujääkide kogusumma  ja sain teada, et tegelikult võiksime me palju kiiremini laenuvabaks saada, kui keskenduksime ainult laenude tagasi maksmisele. Siin on aga üks suur AGA. Me nimelt pole mehega sel teemal maha istunud ja tõsisemalt vestelnud, st et laenuvabaduse poole püüdlemine on hetkel vaid minu teema ja selles saab süüdistada vaid mind ennast, sest ma pole tahtnud sellest rääkida, mis on iseenesest vale, sest ka Ramsey rõhutab seda, et õigem on asju ajada perena üheskoos.

Imagining Homer Simpson GIF - Find & Share on GIPHY
Põhjuseid sellel on mitmeid, kuid üks suurim ilmselt see, et ka mina unistan juba väga sellest, et saaks jõulude ajal oma saunas istuda, leili visata ja veidigi elu nautida, muidu on me elu ainult üks suur säästmine ja pidev kokkuhoidmine. Hetkel olen ju iseenda garderoobi uuendamise jälle kuhugi kaugusesse lükanud, kuigi mul puudub kevad-sügis mantel ning vajaksin korralikke tänavakingi.

Fookust otsiv
Elli





kolmapäev, 15. aprill 2020

Kuidas hakkama saada vol.2 ja ostupaanika


Appi! Mind tabas nädalavahetusel mingi kummaline ostupaanika. Nimelt sai tegelikult juba neljapäeval suuremad ostud ära tehtud, kuid kuna mul oli laupäeval vaja ekstra linna minna, et koertele konserve, puugitilku ja ussirohtu osta, siis käisin ka turul ja toidupoes, kuigi mu külmkapp ei olnud veel sugugi tühi.
....ja siis see juhtuski. Ma muudkui ostsin igasugu toiduaineid kokku (räime, sinki, peekonit, hakkliha, krabipulki, röstsaia jne). Külmkapp sai ikka triiki täis. Öösel ärkasin üles mingi kummalise ägina ja undamise peale. See polnud nüüd ohtlikult vali, kuid siiski piisavalt kõva, et mind üles ajada. Meie 18a vana külmkapp ägises sellest söögilaadungi külmutamisest. Kuulatasin tükk aega hirmuga, et ega ta nüüd kavatse otsi andma hakata, kuid mingil hetkel ta siiski vaikis ja uinusin.
Hommik kodukontoris 

Kuid selle ostuhullusega tõusis minu sellel kuul söögile kulunud summa juba üle 300 euro. Kui soovin eelarvesse ehk 400 euro piiridesse jääda, siis peaksin põhimõtteliselt ülejäänud 15 päeva hakkama saama 70 euroga ja ma arvan, et hea planeerimise korral oleks see isegi võimalik, kuid ma ei tea, kas ma olen selliseks pingutuseks valmis. Inimene pingutab ju täpselt nii palju, kui tal on vaja pingutada, sest praegu ei ole meie olukord veel nii kriitiline, et oleks vaja pingutada.

Minu elus on olnud küll mitmeid selliseid väga keerulisi hetki, kus on tulnud end maksimaalselt kokku võtta. Alguse sai see juba lapsepõlvest, kui vanemad lahutasid ja meil tekkis olukord, kus jäime õega nädalaks või paariks kahekesi (13a ja 15a), ma enam nii täpselt ei mäleta. Tean vaid seda, et raha meil praktiliselt polnud ja me ei teadnud kui kaua me peame niimoodi hakkama saama. Õnneks oli meil piima ja kartulit. Vähese raha eest, mis mul oli, ostsin meile mõne paki kukesuppi. Piima ja kartuliga saab ju teha igasugu roogasid. Kuigi 15-aastasena polnud ma veel mingi eriline kokkaja. Põhiliselt sõime siis praekartulit ja meie lemmikmagustoit oli nendel päevadel piimakissell.

Ülikooli õpingute ajal mul vanematepoolne toetus puudus, kuid elasin juba koos oma tulevase
abikaasaga ning tema palk oligi meie peamine sissetuleku allikas. See oli 90ndate lõpus ning mingil hetkel läksid nende firma seisud nii hapuks, et mees ei saanud 3 kuud oma palka kätte. Kui esimesel kuul oli mul totaalne paanika, siis kolmandaks kuuks olin juba meister piskuga läbi ajaja. Õnneks oli mul ju võimalus õppelaenu taotleda ja olin selle summad iga kuu peale ära jaganud. Sel hetkel oli mul väga täpselt rahad iga päeva peale ära jagatud. Päevaraha oli vaid mõned kroonid. Tegin iga nädal söögikorra kaupa menüü kõige odavamatest toitudest, mis ma teadsin. Mäletan hästi, kuidas ma mehega pahandasin, kui see näiteks liiga paksu vorstiviilu leivale pani või niisama viilu vortsi endale suhu pistis, sest tema kodus ei olnud kunagi puudust olnud, kuid mul polnud ju pärast piisavalt materjali kastme jaoks.

.....arvan, et kõik peavad lapse ootust ja sündi kõige õnnelikumaks ajaks oma elus. Riik on selleks andnud toetused, et noor pere saaks oma lapsele kõik hädapärase osta ja siis, kui sa tunned, et kõik on väga hästi....siis hakkab juhtuma....Esmalt tegin ma seitse kuud rasedana avarii, milles jäin ise õnneks küll füüsiliselt praktiliselt terveks, kuid kogu minu dekreediraha läks autoremondile. Paar kuud hiljem sündis siis meie teine laps ning tol ajal käis kahjuks palju arveldamist veel sularahas. Nii oli minu rahakoti vahel kogu sünnitoetus ja pool mehe palka, mille pidime panka viima, et saaksime arved interneti teel ära maksta.....ja ma kaotasin (või varastati) selle rahakoti ära kogu rahaga. Oh neid olekseid ja polekseid ning iseenda hurjutamist, kuidas oleks kõike pidanud teistmoodi ja paremini tegema, kuid tagantjärele tarkus on see kõige kehvem.....See on ainus kord minu elus, kui ma palusin oma emalt rahalist abi. See tähendab laenasin talt veidi raha, mille järgmisel kuul loomulikult jälle tagasi maksime. Kuid laenusumma ei olnud suur ja pidime taas väga kokkuhoidlikult selle kuu aega hakkama saama.

Eelmise masu ajal saime siis pihta sellega, et mees jäi aastaks tööta. Ta küll püüdis haarata igast juhutööst kinni, mis talle pakuti, kuid põhiliselt elasime, siis minu sissetulekust ehk siis tol hetkel lasteaiaõpetaja palgast. Peale seda sai ta mõneks ajaks hooajalisele tööle, st suvel oli kõik tore ja hea, sest peres oli kaks sisssetulekut, kuid talvel pidime 4-5 kuud vaid ühe palgaga hakkama saama.
Elu - AFORISMID ja MÕTTETERAD
http://kaisaaforismid.weebly.com/elu.html
Kui ma nüüd kõigele sellele tagasi mõtlen, siis on meil praegusel hetkel ikka vägagi stabiilne olukord. Kuid natuke pingutada võiks ju siiski. Hetkel on mul sügavkülmas piisavalt kraami, et vähemalt nädala aja põhitoidud planeerida. juurde tuleb vaid osta piima, hapukoort, leiba ning veidi võileivakraami. Sean endale eesmärgi jääda siiski võimalikult 400 euro lähedale, üle saan minna maksimaalselt 50 euroga, sest ülejäänud raha on juba ära planeeritud. Maksin pool ühest järelmaksust ära ja järgmisel kuul loodan sellega nulli saada (sain oma lisalepingu tasu, kuid vähem, kui esialgu lepingus kirjas, sest mul polnud võimalik kõiki kohustusi eriolukorra tõttu täita). See kuu tuleb osta veel suverehvid, kuigi tänane ilm on vägagi talvine. Seega priisata ei saa, kuid midagi hullu ka pole... Pealegi, mul on ju nüüd säästud, mida vaikselt kasvatan. Varasematel aegadel elasime pidevalt palgapäevast palgapäevani ning säästsime vaid konkreetsete asjade tarbeks. Siis mul puudys tarkus, et igaüks saab ja peab kasvõi veidihaaval säästupuhvrit kasvatama.

Ostuhullust säästur
Elli

esmaspäev, 6. aprill 2020

Kuidas hakkama saada, kui sissetulekud vähenevad?

Ma ju tean, et liigne kiitmine ei tee kunagi head, kuid tahtsin eelmise postitusega lihtsalt oma positiivsust näidata, aga nüüd on siis jälle ninanips selle eest käes. Nimelt jäin sel kuul ilma oma igakuisest toetusest (seoses veebruari lõpurahadega) ning lisatööde lepingutega on ka jälle mingid probleemid. Seega pean arvestama mitmesaja euro võrra väiksema sissetulekuga ehk siis minu panus pere eelarvesse on see kuu veidi üle kuuesaja euro. Kuna ma ei soovi oma hädaabi- ega meelerahu fondi õhendama hakata, siis tuleb sel kuul lihtsalt planeerida taas eriti säästlik eelarve.

Näsiniin ühelt jalutuskäigult

Õnneks aitab sellele kaasa vähene poes käimine. Millest võikski taas ühe veidi pikema kokkuvõtte teha. Vestlesin facebooki vahendusel paari väga laheda sõbrannaga ning tuli välja, et enamus peresid pigem säästab praegusel ajal toidu arvelt, sest väljas söömised ja valmis toidu ostmised on vähenenud. Meie pere aga teatavasti sööb niigi enamasti kodus ja kodust toitu ning eelarve hoopis tõusis selle arvelt, et koolilapsed peavad nüüd kodus kõhud täis saama. Siiski, nagu ma juba eelmises postituses mainisin, ei tunne ma veel väga suurt eelarve tõusu söögi osas, kuid see kuu plaanin kõik kulud väga täpselt kirja panna. Harva poes käimise suur eelis on see, et tšekke, mida eelarvetabelisse kanda, on märgatavalt vähem.

Kuna tegin kuu alguses ühe väga suure ostlemise, siis on mul juba praeguseks kulunud söögile ja majapidamistarvetele 163 eurot (see teeb ju neljandiku minu palgast 😱). Paraku ei teadnud ma palgapäeval kõikide ebameeldivustega oma eelarves veel arvestada. Kuid mis siis ikka. Ostetud sai vaid hädavajalikku ning õnneks on mul piisavalt igasugu varusid tasapisi kogunenud. Meie vahepealne elu oli liikumas juba eksponentsiaalse tõusu suunas. Varutud on näiteks suuremate pakendite ja varudega maitseaineid, õli, kuivaineid jne.

Tean ju sedagi, et nii mõnigi teist on sarnasesse olukorda sattunud. Olen ju siit-sealt lugenud tuttavate postitustest, kes on palgas kaotanud 30-40%, veel hullem on muidugi neil, kes on päris tööta jäänud.
Meie suurim abiline on endiselt kartul. Vahetult enne kriisi algust sai varutud 15 euro eest kolm kotti kartuleid. Sügavkülmas on Rotaksist ostetud hakkliha ja liha, Prismast sain mitu pakki kanafileed alla viie euroga. Paratamatult tuleb valgukogust söögis vähendada, et jätkuks pikemaks ajaks ja ei peaks nii tihti poes käima. Kastmed, hautised, plov, supid - need kõik on tegelikult ju üpris soodsad, kui teha kodumaisest toorainest. Maximast ostsin portsu väikeseid tomatipastasid, et saaks vajadusel toitudele lisada. Kust midagi soodsamalt saada ja mõned nipid on kirjas ka mu eelmise aasta toidukuu postitusest.
Isetehtud kräsupea, sest hapukoor vajas likvideerimist

Kodus olles kipub ikka igavusest tekkima näksimise isu. Ma mõistan, et kõige õigem oleks kõik näksid keelata või asendada tervislike juurikakangidega, kuid ma siiski pole nii eeskujulik lapsevanem ning seetõttu olen viimasel ajal tavapärasest rohkem küpsetanud (kohupiimakook kapis olnud kodujuustu ja kohupiimakreemi jääkidest, pärmitaignast kaneelisaiad vm, vahvlid, pannkoogid jne).

Meie söök on valdavalt väga kodune ja lihtne, sest ema polnud mul eriline kokkaja ja ka minus pole mingit vinget kokkamisegeeni. Oluline on see, et kõigil kõht täis ja meel hea.
Mõned meie pere (soodsamad) toidud:
- Ahjukartul (küüslaugu ja tilliga) või isetehtud ahjufriikad. Lisandiks nt kanakintsud.
- Prae- või ahjukartul hakklihaga (lisaks kartulile on mõnikord pannil ka porgandid, bataat vms)
- Kartulipuder ja hakklihakaste (hakkliha lahtisest letist 3-3.50 kilohinnaga)
- Vorstikaste (keeduvorsti sööme pigem harva, kuid soodne on ta küll)
- Kartulipudrust tehtud kroketid
- Kartul ja värskekapsahautis
- Mulgipuder kamara ja praetud sibulatükkidega
-Tatar hakklihaga
- Pikkpoiss või kotletid (kotleti saab soodsamaks, kui selle taignale lisada riivitud kartulit ja/või porgandit)
- Riis kanafilee (või kanakintsuliha) tükkidega juurde juurikad (herne-porgandisegu, wokisegu vms)
- Kanafilee nagitsad (pole kõige soodsam, aga vahelduseks üks lemmikuid)
- Kanapasta (kana, makaron, veidi sulajuustu ja kohvikoort või vahukoort)
- Makaron riivjuustuga (viiner, hakkliha, sink võib ka lisaks olla, kui on olemas)
- Makaron praetud munaga
- Spagetid hakkliha ja tomatipastaga
- Pitsa, külmkapist leiduva kattega (viineritükkid, hakkliha vms)
- Plov (liha, porgand, sibul, riis)
- Maksakaste ja kartul
- Sült(isevalmistatud) ja kartul
- Heeringa-sibula hapukooresalat kartuliga
- Praetud räim (eriti hea koduses marinaadis)
- Ühepajatoit
- Piima-makaronisupp
- Kana-klimbisupp
- Hakkilihasupp
- Rassolnik
- Borš (omatehtud borsipõhjast)
- Hernesupp
- Kodune seljanka (taas hea teha, kui külmkappi on jäänud vorsti- või singijuppe)
- Frikadelli- või pelmeenisupp
- Hapukooresalatid (isetehtud kartulisalat, rosolje, makaroni-, oa- või riisisalat)
- Omlett
- Hommikupudrud (nt.hirsi-, rukkihelbe-, kaerahelbe- ja neljaviljahelbe)
- Grillhooajaks isetehtud šašlõkk värske salatiga
Kodune sült 

Oluline on teada, et kiirnuudlid ei ole odav toit. Pakk kiirnuudleid (tavahind ca 0.25) on mõeldud ainult ühele inimesele, samas paki makaroniga saab söönuks kogu pere ca 50 sendi eest. lapse lemmikud spagetid maksavad coopis vaid 30 senti. Poolfabrikaadil tuleb jälgida kilohinda, kas see on ikka soodsam kui toorainel (lihal, kanal, kalal).

Täna on meil veel alles veidi eilset värskekapsahautist, mida sööme lõunaks ning õhtusöögiks on planeeritud frikadellisupp. Magustoiduks kohupiima pontšikud.

Mul on praegusel kriisiajal vägagi vedanud ses osas, et kutid on juba piisavalt suured ja iseseisvad. Nende õppimistest ei kuule ma eriti midagi. Hommikupoolikuti valitseb majas vaikus ja kõrvu teritades võib kuulda vaid arvutiklaviatuuride klõbinat, sest igaüks tegeleb oma (kooli)töödega. Kui mul olid kiiremad ajad, siis võttis noorem poiss söögitegemise osaliselt enda peale. Reede õhtul valmisid meil nii näiteks paneeritud kananagitsad ja kõrvale makaronid ning lõunati teeb ta tihtipeale ise omletti või muna peekoniga. Õnneks on mul meeletu kiire nüüd möödas ja ehk saan minagi tekkinud olukorda nautida ja näiteks söögitegemisse rohkem oma aega panustada.
Ma veidi kadestan hetkel neid inimesi, kes kurdavad igavuse üle. Mul oleks nii palju teha, kuid puudu jääb hoopis ajast. Pidin viimased kolm nädalat isegi nädalavahetustel suurema osa ajast arvuti taga veetma ja olin ses suhtes juba täiesti kokkuvarisemas.
Nüüd on asjad veidi paika loksunud ja mul on ka taas aega iseendale pühendada. Suurem plaan on võtta ette mõni käsitööprojekt (nt köögikardina või voodikatte heegeldamine vms). Samas tuleb vaikselt peale ka aiatööde aeg, kuid sellega on mul nii, et teen kõike vaid parasjagu, et oleks ikka nendest tegemistest pigem rõõmu.

Mis nüüd söögieelarvesse puutub, siis hea planeerimise korral, suudan kindlasti jääda taas 400 euro piirimaile. Mis siis, et meil on hetkel kõik söögikorrad neljale inimesele kodus.
Mõnes mõttes on isegi hea, et kõik sünnipäevad jm kohtumised, mis ka meie eelarvet veidi mõjutasid, on praegu ootele pandud. Ära tuleb maksta igakuised arved, millest hetkel on elekter tõusnud ca 20%. Pean kiiremas korras elektripaketi ära vahetama. Millegi muu arvelt ma hetkel kokku hoida ei oska, ei suuda.

Olge terved!

Elli













esmaspäev, 30. märts 2020

Kõik hästi

Tere taas!

Ilmselt see, kes vähegi saab, on hetkel kodusel režiimil. Nii ka meie perest on kolm inimest olnud juba kaks nädalat täiesti kodused. Üks liigub siis veel vaid kodu ja töö vahet ning töö juurest on ära öeldud, et niipea, kui nakkus sisse peaks tulema, saadetakse kõik koju. Seega oleme hetkel tänulikud iga päeva eest, mil mehel on võimalik veel tööl käia.
Mina vist ei pea väga oma töö pärast kartma, sest saan palka riigi alluvuses olevalt asutuselt ning mu töö on väga spetsiifiline, st et mind on loodetavasti veel lähiajal vaja. Aga kunagi ju ei ole 100% kindlust.

Praegu on just see hetk, kus ma olen kogu südamest tänulik kogumispäevikule ning rahul iseendaga, et ma eelmisel aastal oma käänulist rahatarkuste kogumise teekonda alustasin. See teadmine, et mul on hetkel olemas rahavarud, mida hädavajadusel kasutada saan, annavad tõelise meelerahu. Jah, need ei ole veel 6-12 kuu hakkama saamise summad, kuid kui arvestada sellega, et töö kaotamisel toetab ju riik ka mingi piskuga ja me oleme harjunud pigem vähemaga hakkama saama, siis olen rahul, et seegi tagavara on.

Praegusel segasel ajal on meil kulude ja eelarvest kinnipidamisega nii ja naa. Mõni on vähenenud, kuid nii mõnigi ilmselgelt tõusnud, suurem kokkuhoid tuleb näiteks kütuse arvelt. Elektriarvet veidi kardan, sest see saab ilmselt märgatavalt suurem olema. Toidukulud on jäänud peaaegu samaks. Olen kuni 2x nädalas poes käinud ja arved on 50 euro kanti. Väga lahe, kuidas nüüd saab siis oma oskuseid proovile panna. Kuidas korra nädalas poes käiguga nädal aega hakkama saada. Ma veel päris nii osavaks pole saanud. Leib, piim ja võileivakraam on seni kippunud ikka nädala keskel otsa saama. Tänagi on kapis vaid mõni viil sinki ja juustu. Selleks, et homseni välja vedada, keetsin karbitäie mune hommikusöögiks. Keedumuna majoneesiga on üks laste lemmik alternatiive võileibadele. Pudruusku ei ole ma suutnud endiselt kõiki veel keerata. Omlett või siis peekon munaga läheb paremini peale.
Selleks, et ei peaks liiga tihti poes käima olen uurinud, mis võiks kauem säilida ja nii on mul kapis nt tetrapakendites vahukoor, mille säilivusaeg on mitu kuud. Kui peaks juhtuma, et haigestume või ei saa enam poodi, siis saaks keeta pudru, millelel vahukoore tilgakene sisse lisada või teha kastmeid vms. Õnneks on meil mitu kotti kartuleid ja päris nälga ei jääks ka siis, kui ei saaks mitu nädalat kodust välja. Homme tuleb suurem sissseostu päev, sest kõik hügieenitarbed on hakanud järsku otsa lõppema. Tahaks varusid täiendada nii, et ei peaks nädala sees rohkem poes käima. Kindel plaan on sügavkülma lihakraamiga täiendada. Seal küll on ühtteist veel alles, kuid praegu tasub pigem rohkem varusid hoida, siis on hea vajadusel võtta.


Kuid tegelik olukord ainult isikliku mätta otsast vaadates on ju täitsa ok. Meil on hetkel veel kõik hästi.  Oleme terved, saame õues käia ja kodu läheduses vabalt ringi liikuda. Meil on ju kodu ümber piisavalt ruumi ja värsket õhku. Ilmad on ka nii superilusad, et kutsuvad välja toimetama. Igapäevaselt teeme mõne metsatiiru ja veidi olen aias tegutsenud. Mul on pigem probleem, et tööd on tavapärasest rohkem ja pean suure osa ajast veetma toas arvuti taga ning ei saa õue nii palju kui tahaksin.

Rahatarkustest nii palju, et olen teinud kindla plaani uuel kuul ühe järelmaksu ära lõpetada ning siis teist järelmaksu hakata topeltmaksetega boostima, siis olen sügiseks vähemalt neist kahest vaba. Järgmine samm on vaadata, kas saan väikelaenu kiiremini nulli maksta, sest sain kogumispäevikust häid mõtteid ja toetust. Oluline koht järelemõtlemiseks: Laenud on negatiivne investeering!!! 
Tegelikult pole me ju keegi nii rikkad, et kellelegi oma piskust sissetulekust paarsada eurot niisama ära anda, kuid millegipärast teeme seda siiski, kui võtame kõrge intressiga järelmakse. Jah, ma olen olnud olukorras, kus pesumasin läheb kõige ebasobivamal ajal katki ja võtnud järelmaksu, kuid nüüd olen veidi targemaks saanud ja ilmselt sellises olukorras lepiksin mõne kasutatud odavama variandiga, et ei peaks topelt maksma. Teine oluline samm, sellise olukorra vältimiseks on siis piisava puhvri loomine. Kõik kulutused tuleb mingiks ajaks viia miinimumini ja keskendudagi sellele, et mul oleks hädaabifond, mis sellistel hetkedel aitab.
Investeerimiskuu puhul ostsin endale T. Pertmani " Alustava investori käsiraamatu", kuid kahjuks pole mul praegu aega selle lugemiseks, kuid teen seda kindlasti õige pea.

Päikest ja tervist soovides
Elli

esmaspäev, 2. märts 2020

Kuidas edasi?

Ohohohohooo....nii palju on jälle vahepeal juhtunud. Selline tunne, et ei teagi, kust otsast alustada. Kõigepealt olen siis nüüd ametlikult taas vaid 0,5 koormusega töö omanik. Vaheajal tegin väikese puhkuse ning võtsin hoo maha, et veidigi taastuda senisest kiirest. Käisin mere ääres ja veidi ka spaatamas. See oli taas säästuvariandis, aga ma ei laskuks detailidesse. Kogukulu umbes 50 eurot (sõit, spaa, ööbimine, söök). :)
Minipuhkus 

Tuludeklaratsioon sai tehtud juba 13.02. Summa oli kena - praktiliselt üks kuupalk lisaks. Selle eest oleks saanud nii mõndagi meie saunaehituse jaoks - justnimelt OLEKS, sest siis juhtus see, mis alati. Kõigepealt otsustas üks metskits minu auto alla viskudes suitsiidi sooritada. See kahjuks tal ka õnnestus. Auto pääses korraliku mõlgiga ukses. Kuna uks käib kinni ning lahti, siis pole remont mõistlik, sest teatavasti on värvimistööd kulukad ning see maksaks ilmselt umbes pool auto koguväärtusest. Mõttekam on mõnest lammutusest sama värvi uks osta, seni sõidan siis mõlkis uksega ringi.
25.02.2020

Lisaks sellele on hommikuti autot käivitades aegajalt kuulda kahtlast kolinat. Esmane diagnoos või prognoos annab vähemalt 700-eurose autoremondi. No ei ole võimalik! Just nüüd, kus ma otsustasin oma sissetulekuid vähendada, hakkab kohe mingi jama pihta. Praktiliselt kogu minu tuludeklaratsioonist saadud raha läheb nüüd siis autoremonti. Hea, et vähemalt ülevaatusest sain läbi.

Veebruaris sain veidi lisaraha ühe projekti eest ja otsustasin teha ära ostu: "armastan iseennast!".
Kuna mul oli suur osa pesu lihtsalt otsa saanud ja oma lemmikpesu oskasin ma kogemata suures hajameelsuses kuhugi ära kaotada, siis alles olid jäänud vaid pigistavad, torkivad või muidu ebamugavad. Seetõttu oli mul vaja kiiremas korras ses osas oma garderoobi täiendada. Lisaks siis mõned t-särgid, pluus, sokid. Enamus oste sai sooritatud Pepcost.

Märtsi ostu teen ilmselt nn lõpurahadest, mis sain töölt lahkumise eest. Suur soov oleks uus (võib ka kasutatud, aga korralik) kevad/sügismantel, kuid ma pole kindel, kas leian midagi piisavalt rahakotisõbralikku ning meeldivat. Kindlasti pean ära ostma ühe paari mugavaid, kuid viisakaid töökingi. 

Pean ju nüüd jälle väga hoolikalt oma eelarve paika panema. Eelkõige saab siis taas kokkuhoidu veidi teha toidu arvelt ning iseenda riiete uuendamise arvelt ka muidugi. Üks, millest hetkel väga puudust tunnen, on teater. Ma pole juba mitu kuud saanud ühtki etendust vaatamas käia, sest mul lihtsalt polnud selleks aega ja energiat, kuid praeguse eelarve juures ilmselt niipea ei raatsi ka. Nii see elu paraku on, kui on raha, siis pole aega ja kui on aega, siis on jälle rahadega kitsam. 
Saunaehitus jääb ilmselgelt venima, kuigi meil on endiselt suur unistus jõuluks oma sauna saada. Nüüd oleks vaja nuputada mõni lisateenistus, mis oleks nö hobi(puhkus/lõõgastus/meditatsioon) ja kasu üheskoos  ja mida saaks niimoodi vaikselt õhtuti teleka ees nokitseda, sest liigset pingutust ma hetkel endale lubada ei tohi, muidu läheb tervis kevadeks päris käest. Eks näis, kuidas see mul õnnestub. 

Taas kokkuhoidlik
Elli




kolmapäev, 12. veebruar 2020

Jõud lõpeb, ei jaksa enam ...

Pean oma lisatööst loobuma, sest olen hetkel seisus, kus sooviksin ainult magada. Juba hommikul ärgates olen väsinud. See mõjutab minu üldist toimetulekut ja töö(de)le keskendumist ning kuigi see töö väga meeldis mulle ja seal olid maailma kõige toredamad kolleegid, siis pean tegema otsuse, et end mitte pikaajaliselt haiguslehelt leida.

Rahaliselt kaob eelarvest ca 12%, mis ei mõjuta loodetavasti väga palju meie igapäevast toimetulekut, kuid pikendab kõikide eesmärkide täitumist, sest me ei saa eriti raha kõrvale panna.

Kogumispäevikus sattusin arutellu tulude suurendamise teemadel. See võib olla suureks abiks, et kitsikusest välja pääseda, kuid see pole alati nii lihtne. Esiteks on mõnedel inimestel piirid ees oskuste puudumise tõttu, lisaoskuste omandamiseks vajaksid nad lisaaega ja raha. Kuid kuidas seda niigi vähese palga kõrvalt otsotsaga kokku tulles teha saab? Olen minagi mõelnud enda täiendamisele või eriala vahetamisele, sest aegajalt mulle tundub, et mu eriala on minu jaoks liiga kurnav ja seetõttu ma kolistan siin pidevalt august-auku. Teen, teen ja siis olen jälle täiesti tühjaks pigistatud sidrun, kuid võimalik, et see on hoopis minu iseärasus ja olengi kehv pingetaluja ja väsin kergemini kui enamik. Kuid pere kõrvalt õppimine tundub liigse luksusena ja nii on need plaanid sinnapaika jäänudki.
Teine probleem tulude suurendamisel, kust piir ette võib tulla, ongi iseenda suutlikkus ja võhm. Mõni suudab töötada 16h päevas, kuid mina tulen vaevu 7-8h toime. Mingi periood on võimalik töötada ülekoormusega ja nö piiripeal, kuid ilmselt jätab see igale tervisele oma jälje ja pikemas perspektiivis pole see eriti jätkusuutlik. Pealegi ei tohiks olla raha teenimine ja töö kunagi eespool perekonnast. Ma pigem lähen koos perega tasuta rabamatkale, veedan õhtuti pere seltsis kvaliteetaega, kui rabelen pikki päevi tööd teha selle nimel, et korra aastas soojamaareisile saada. Mulle meeldis väga see lõik filmist "Eia jõulud Tondikakul", kus ema planeerib kauget reisi ja tüdruk tahaks lihtsalt koos emaga kelgutada vms teha. Kuigi hetkel lebaksin vist meelsasti nädal aega mitte midagi tehes kuskil palmi all. Mitte midagi tegemine ja korralik väljapuhkamine oleks hetkel suurim soov.
Kolmandaks - kõik ei saa olla ülemused. Keegi peabki olema koristaja, müüja, liinitööline või bussijuht vms. Ma imetlen väga inimesi, kes suudavad oma tööd täieliku pühendumusega teha, pole oluline, mis töö see on.
Mulle ilmselt sobivadki kõige paremini sellised minispurdid. Mingi aeg saan suurema töökoormusega hakkama, kuid pean ise tunnetama, millal piir ette tuleb ning siis paraku pidurit tõmbama. Alati, kui seisan taas valiku ees, kas jätkata või lõpetada, lohutab mu kallis kaasa mind, et tal on (elu)rõõmsat naist rohkem vaja kui raha. 😍 See otsus ei tule mul kunagi kergelt. venitan alati viimse hetkeni.

Nüüd siis peame oma elukorralduses veidi muudatusi tegema. Tõmbame püksirihmad jälle koomale ja küll me hakkama saame. Üks koht, kus ma nüüd ilmselt taas koonerdama kipun, on endale lubatud korralikud esemed. Hetkel ootab ikka veel selle kuu planeeritud ese oma aega (kulu ca 50-70 eurot) ja mul tekib juba kahtlus, et ma ei raatsi seda raha taas enda peale kulutada.

Tegelikult on head uudist ka. Kui mina vähendan oma sissetulekut, siis õnneks mehe palk veidi suurenes. Need palgatõusud käivad küll tibusammul, aga iga kümme eurot on ju abiks ikka. See on ka positiivne, et sel aastal on vanem laps end suuresti juba ise ära majandanud ja seegi on eelarves tunda andnud. Näiteks ostis ta ise endale korraliku talvejope, saapad ning uue mobiiltelefoni. Kõikidel üritustel on ta saanud sel aastal hakkama oma rahaga.

See kuu ootab veel ees auto ülevaatus, loodetavasti ei too see eelarvesse mingeid lisaüllatusi.

Hetkel megaväsinud
Elli


kolmapäev, 5. veebruar 2020

Järg läks veidi käest

Üks kiire ajab teist taga. Pidevalt on vaja tegeleda saja asjaga korraga ning teemasid, mida isiklikus elus vaja edasi arendada on ka hetkel mitu. Tunnen, et eelarve ja rahateema on kuidagi käest libisenud ja ma pole kindel, kas mul on hetkel täielik kontroll selle üle. Samas ei suuda ma hetkel ka leida ressursse, et sellega taas tõsisemalt tegeleda ja ilmselt on see hetkel suur viga, sest mida täpsemalt oma rahaasjadel silma peal hoida, seda teadlikum oled, kust raha tuleb ja kuhu läheb.



Kuna veebruar on toidukuu, siis otsustasin kõik selle kuu toidukulud vähemalt kirja panna. Peale seda, kui muutsime oma menüüd tervislikumaks, tõstsin teadlikult nädala toiduraha kuni 100 euroni, et saaksin kõike menüüks vajalikku osta. Võtan raha kahes osas välja. Enamasti juurde pole pidanud lisama ning mõni nädal oleme näiteks 80-85 euroga hakkama saanud, sest tasapisi on tekkinud varud kallimatest toiduainetest (oliiviõli, täisteramakaronid, riisinuudlid, kaerajahu jms).
Minu poes käimised on olnud väga kaootilised. Mõni nädal teen korraliku menüü (3-4 päeva kaupa) ning ostan vajaliku kraami valmis, kuid vahel ostan suvalist materjali kokku, et ehk midagi ikka sellest valmis nuputan.
Nii on juhtunud, et ostan kaks piima ja avastan kodus, et kapis on niigi juba 3 piima, mis ma üleeile ostsin, samas on juust täiesti otsas. Ühesõnaga on mul hetkel kena kaos tekkinud.

See nädal püüan hakkama saada kahe poeskäiguga ja kasutada võimalikult ära kõike seda, mis mul juba kappi varutud on.

Sularahaga arveldamise kohta leidsin superlaheda video - taas Ramsey videote seast.



Põhimõtteliselt on siin 2 head mõtet:
1. Mida raskem on sul osta ehk mida suurema pingutuse pead sa ostmiseks tegema, seda suurema tõenäosusega sa ei osta. Mõni inimene lahkub näiteks järjekorrast, sest see nõuab pingutust.
2. Sularahas maksmine "teeb haiget", sest sa jääd millestki ilma, kuid kaardiga makstes sa ei tunne seda.
Raha on vahetuskaup. Sina annad raha ja saad vastu mingi asja. Sa tajud seda vahetust selgemalt. Samas kaardiga makstes saad sa kaardi alati tagasi :D. Ajule jääb mulje, et sa annad neile tüki plastikut, kuid nad annavad su plastiku tagasi ning saad ka asja. Seega vahetust ei toimu.
Sularahas arveldades oled sa teadlikum oma kulutustest. Seetõttu eelistan minagi maksta toidu eest aina enam sularahas, kuigi aegajalt on mul sellega segadusi. Näiteks külakost ei ole arvestatud minu nädala söögiraha sisse, kas maksta see siiski sularahas ning võtta sama summa juurde või maksta kaardiga, sest see läheb nö külaskäikude/meelelahutuse realt. Siiani olen oma mugavusest maksnud kaardiga, kuid samas tundub see mulle endale veidi petukas.

Millegipärast on veebruarist saanud taas autoremondikuu. Eile lendas mu autol suure pauguga vedru pooleks, õnneks ta midagi ära ei lõhkunud ja saime ka koheselt uued vedrud ostetud ning isegi ära vahetatud, sest autot on ju iga päev vaja. Kulu sellele oli peaaegu ühe nädala söögiraha. Samas on mul nüüd  ju SOSfond, millest näpistasin 50 eurot, et kuu eelarvet mitte liiga lõhki ajada.
Kuu lõpus saabub taas tuludeklaratsioon eks siis panen sellest taas tagasi ja loodetavasti saan fondi suurendada 500 euroni, sest nii on turvalisem. Kui varem oleks selline äkiline väljaminek tekitanud minus suurt nördimust, siis nüüd sain võtta ikka märksa rahulikumalt, sest mul on selleks raha olemas ja ma ei pea minema näiteks krediitkaardi kallale.

Alustasime vaikselt ka oma saunaehitust. Ostsime ära kogu soojustusmaterjali, selleks leidsime odavaima variandi Ehituskaup24 ehituspoest. Valmis juba esimene vahesein ja mehe remondifondist plaanime osta ära ühe akna, mis tuleb eesruumile. Kuna me saame teha mõõdu akna järgi, siis tellime aknafirmast seismajäänud valmisakna, Soovist jms pole me enam-vähem sobivat kahjuks hetkel leidnud, muidu tuleks ilmselt veelgi soodsam.

Selle kuu "osta midagi endale" on mul juba valmis mõeldud, kuid hetkel jälgin pingsalt oma väljaminekuid ja enne kuu lõppu ilmselt ostu ei soorita.

Juba vaikselt kevade ootuses
Elli