Elli kogub rahatarkust

Hakkabki see aasta lõppema. Kes kogu minu teekonda jälginud, siis see teab, et sellesse jääb hunnik ebaõnnestumisi ning ka kordaminekuid. Igast läbikukkumisest või libastumisest sain võtta omad õppetunnid ja veidi targemana edasi minna.  Üks suurim õppetund on see, et ega keegi sind päästma tule, kui kaelani sees oled. Ikka ise pead välja ronima. Selleks, et pääseda pidevast muretsemisest raha pärast, tuleb parematel aegadel teha ettevalmistusi kehvemateks perioodideks. Olin ju olukorras, kus ka 100-eurone äkiline väljaminek tähendas kriisi. Kõike pole võimalik rahas mõõta 💟 Seetõttu seadsin aasta alguses eesmärgi koguda säästupuhver  ja luua meelerahufond. Ma ise ka ei usu, kuid ma sain sellega hakkama ja mul on aasta lõpuks tekkinud üle 500-eurone säästupuhver . Loomulikult kavatsen seda juba lähiajal suurendada ning see peaks uuel aastal olema juba lihtsam, sest krediitkaardivõlg (900 eurot) saab kohe-kohe nulli (ootan hetkel ühe tehtud töö tasu). Lisaks sellele sai lapse ar

...alanud on jõulukuu. Tegemisi on endiselt kuhjaga. Ootan juba väga jõule, lootes, et ehk saan siis veidikeseks aja maha võtta ja lihtsalt olla ning nautida lähedaste seltskonda ja head sööki.  Mõnikord teeb elu meile ise kingitusi. Nii saime me kalli kaasaga kingituseks lõõgastava spaapaketi. Peaaegu kolm päeva mittemidagi tegemist mõjus meile mõlemale värskendavalt. Tegelikult tuleks selliseid hetki endale tihemini lubada. Eriti nüüd hilissügisel, kus see hallus ja kaamos masendab täielikult. Kuna meil raha soojamaareisiks pole ning ilmselt poleks me ise raatsinud endale ka spaapuhkust lubada, sest alati on ju midagi olulisemat, siis olen südamest tänulik selle mõnusa kingi eest.                                     Teine kink tuli veel. Kui elektrikatkestus viis meie külmkapist umbes 30 euro eest söögikraami prügikasti, siis tõi see teisipidi meile umbes samas vääringus toitu, mida ei tohi kaubanduses müüa, kuid mis on täiesti söögikõlbulik. Elus kohe peab mingi tasakaal va