esmaspäev, 20. jaanuar 2020

Miks vahel on mõistlik "hüpata"


Mul on nüüd olnud aega vaikselt järele mõelda, et mis siis täpsemalt eelmisel aastal juhtus või kuidas see kõik lõpuks ikkagi eesmärkide täitumiseni viis.

Jõudsin järeldusele, et edu saavutamiseks tuleb hüpata. Päriselt.....on vaja pingutust, et ületada mingi piir, kust alates saavad asjad hakata lahenema ja sinu rahaline seis paranema. Hea, et keegi mulle seda enne otse näkku ei öelnud, sest siis oleks ma mõelnud sada põhjust, miks ma seda teha ei saa, kuid nüüd tulin ma ise selle peale. Eks mõni teist ikka vihjas ka sellele, et tee üks spurt ja siis oled mäel, kuid sel hetkel polnud ma selleks sõnumiks veel valmis. Õnneks sain välise tõuke Dave Ramsey videost, kus üks õpetajanna oli end korralikult lõhki laenanud ja Ramsey soovitas talle laenudeks vabanemiseks võtta lisatööd. Ta ütles umbes nii, et raba mitmel kohal nagu hull...."sa ei sure sellesse, võibolla minestad väsimusest ära, aga sa ei sure"....ja ainult nii saad sellest olukorrast välja. Need sõnad kumisesid mul terve sügise kõrvus, kui tegin oma väikeseid projektikesi, läksin lisatööle ning valmistusin samal ajal jõululaadaks. Ma ei sure sellesse! Ma teen seda, et sellest nõiaringist välja saada!

Loomulikult pole ma veel täielikult ohutus tsoonis, kuid ma olen märgatavalt paremas seisus, kui eelmisel aastal alustades. Näiteks olen alati mõelnud, et meil on kodukindlustus, mille omaosalus on 190 eurot, et kust ma selle rahagi võtan. Täna oleks mul see summa vajadusel olemas. Lootkem, et seda vajadust niipea ei teki. 😊

Selleks, et mul ei ununeks või ei tekiks kiusatust seda krediitkaardimaksetest üle jäävat raha niisama laiaks lüüa, tegin juba ära otsekorralduse meelerahufondi.


Seotud kujutis




Dave Ramsey youtube'i videotest saab tegelikult veel nii mõnegi rahatarkuse. Ta näeb inimese olukorda kõrvalt ja oskab anda hea nõu, millised kulud on hädavajalikud ja mõistlikud, millest oleks mõistlik loobuda. Ramsey muidugi soovitab teha muudatusi sammhaaval, kuid mina võtsin eelmisel aastal mõned sammud ette paralleelselt: säästupuhvri loomise ning samal ajal laenust vabanemise. Laenudest vabanemise ajaks ütleb ta 12-24 kuud. Kui ma hetkel ka midagi ei teeks, siis oleksime laenuvabad 26 kuuga (va kodulaen). Samas teen siiski plaane, kuidas oma järelmaksudest kiiremini vabaneda.

Üks klipp rääkis sellest, et rahakasutajaid võib jagada gruppidesse: andjad, säästjad ja kulutajad.
Kulutajad ei pruugi olla need, kel näpud põhjas. Ramsey peab ennast ise ka kulutajaks ja ta säästab selle nimel, et saaks rohkem kulutada või anda. Säästjad võivad aga sattuda oma suures säästmishoos seisu, kus nad ei raatsi ühtki head või ilusat asja oma ellu lubada, isegi kui see neile rahaliselt võimalik oleks. Mina vist kuulun ka pigem säästjate gruppi. Seetõttu seadsingi selle aasta üheks eesmärgiks hoopis veidi raha iseendale vajalike asjade ostmise peale kulutada.
Allikas: https://www.facebook.com/louiselhay/photos/

Hakkasin lugema ka Marie Kondo raamatut Jaapani korrastamise kunst. Ma pole veel tervet raamatut läbi lugenud, kuid peatusin kohal, kus ta hakkab rääkima, et me peaksime oma elust eemaldama kõik asjad, mis ei tee meile rõõmu. Kui ma viskaksin ära kõik riided, mis mind õnnelikuks ei tee, siis jääks sinna vist vaid 3-4 eset. Kahjuks on mu kapis liiga palju sellist, mis on kulunud, väljaveninud, ebasobiva tegumoega või mulle mitte meeldiva värvusega/materjaliga. Mu kapi sisu on kujunenud sellest, mis ma olen kelleltki saanud või mida olen lihtsalt eriti soodsalt kuskilt ostnud.
Seetõttu otsustasin oma garderoobi eelnevalt täiendada mulle vajalike esemetega. Loomulikult mõned vähem meeldivad esemed saan juba varem kapist eemaldada, kuid suurema korrastamise saan siis ette võtta, kui olen kindel, et mulle jääb pärast ikka midagi alles 😁.  Samas tundub mulle loogiline M. Kondo mõte, et kui meie ümber on segadus (liiga palju kola või esemeid, mis ei tee meile rõõmu), siis see tekitab rahutust ka meie sees. Mina soovin liikuda selguse suunas.



Endiselt optimistlik
Elli

Rubriik armastan end rohkem:
Käisin sel kuul juuksuris (värv ja lõikus 25 eurot) ja sain lõppude lõpuks ostetud uued tumedad teksad (25 eurot).

laupäev, 4. jaanuar 2020

Alustame algusest...

Alustasin juba eile selle postitusega ja panin isegi korraks üles, kuid siis mõtlesin, et mis ma ikka virisen. Kogumispäevikus võib hetkel väga palju leida postitusi teemal, kes saab säästa ja kes ei saa. See tekitas minus soovi veidi oma minevikus sorida ja teada anda, et mina pole küll hõbelusikas suus sündinud. Kõik on tulnud ikka iseenda raske töö ja pingutustega. Pole mõtet teisi kadestada. Tundke teiste õnnestumistest head meelt ning uskuge, et ka teie olete kõike head väärt.
Mina endiselt usun, et igaüks saab midagi säästa. Summad ja võimalused on muidugi erinevad.





Kui me keskendume sellele, miks me ei saa, siis ei näe me lahendusi. Eelkõige tuleb mõelda sellele KUIDAS?/MILLEST? ma saaksin säästmist alustada. Kasvôi üks imepisike muutus ja positiivne samm võib esile kutsuda suurema muutuste jada (nt mündipõrsas, digikassa või 5-10 eurot iga kuu kaardita arvele).
Mulle meeldib Henry Fordi lause: Kui sa usud, et sa saad sellega hakkama, siis on sul õigus või sa usud, et sa ei saa hakkama, siis on sul samuti õigus. Kui sa juba ette usud, et sa ei saa sellega hakkama, siis sa ju ei tee ühtegi sammu selleks, et midagi võiks õnnestuda või paremaks muutuda. Seega julgustan teid vähemalt alustama, kes veel kahtleb. Sellest pole midagi, kui ei õnnestu kohe nii nagu alguses planeeritud oli. Peaasi, et algus on tehtud ja mõtted õiges suunas.

Aeg siis uue aasta eesmärgid paika panna. Minu selle aasta eesmärgid:
1. Suurendada meelerahufondi 600 euro võrra ehk siis teha igakuised 50-eurosed püsimaksed sellele kogumisarvele.
2. Hädaabifondi suurendan 500 euroni. Hetkel veel puudu 200 eurot ja kui mingeid üllatusi ei tule, siis peaks see kiiresti täis saama.
3. Täita üks suur unistus ja ehitada valmis saun. See maksab umbes ühe soojamaareisi jagu, kuid saun on püsiv asi iganädalaseks lõõgastumiseks, soojamaareis vaid nädal-paar tõenäoliselt väga kenasid mälestusi....küll ma nende mälestuste kogumiseni ka jõuan. Esialgne eelarve on ca 2000 eurot.
4. Hetkel olen järelmaksude osas kahevahel. Kuna suurem osa intressi on juba makstud, siis ilmselt lasen neil lihtsalt lõpuni tiksuda, sest ma ei näe kasutegurit. Üks lõpeb septembris ning teist võibolla boostin veidi topeltmaksetega, sest see kestaks veel 18 kuud. Järgmise aasta aprilliks peaksime olema järelmaksu- ja laenuvabad (va kodulaen).
5. Kodutehnikast ja mööblist vajaks uuendamist kiiremas korras külmkapp ja üks voodi.
6. Tänu kesiste võimalustega lapsepõlvele on mul probleem iseenda väärtustamisega. Ma võin vabalt kulunud või parandatud riietega veel praegugi ringi käia, sest nad ju veel nö käivad küll. Mõtlesin, et uus aasta võiks olla iseenda rohkem armastamise aasta ning igas kuus võiksin osta ühe riideeseme või jalanõupaari, mida mul on väga vaja on (nt teksad, tööpluus, pliiatsseelik, korralikud peokingad, bleiser, talvesaapad - kui talv ikka tuleb jnejnejne). Võimalik, et osa sellest tuleb ka taaskasutusest, kuid eesmärk on siis iga kuu uuendada garderoobi ühe korraliku ja hästiistuva riideeseme võrra.

LISATUD: Ahjaa, kes kogu blogi pole läbi lugenud, see vist tahaks teada, milliste summadega opereerime. Mõlema pereliikme netopalgad jäävad endiselt alla 1000 euro. Koos toetustega on kuusissetulek veidi üle 2000 euro, millest tuleb maksta kodulaen, väikelaen ja kommunaalid. Lisaväljaminek on kaks vananevat autot, mis on igapäevaselt kasutuses. ...no ja siis söök, riided, ravimid jms pudi-padi.
Nendele, kes esmakordselt siin ja tundub, et supleme rahas, soovitan alustada esimesest postitusest. Eelmise aasta jaanuarist septembrini oli meie elu nagu ameerikamägedel.

Seekord siis sellised eesmärgid.
Jälgin hoolega ka kogumipäeviklaste eesmärkide seadmist ja täitumist. Minu jaoks on see igatahes väga innustav olnud. Jõudumööda osalen kindlasti ka igakuistes väljakutsetes, kuid võibolla mitte nii järjekindlalt, kui eelmisel aastal.


Endiselt säästulainel
Elli