Elli kogub rahatarkust

 Sain viimast Ramsey Show'd kuulates vastuse oma küsimusele. Me keskendume väga pühendunult oma eesmärkidele ja planeerime hoolikalt samme, mida peame astuma, et jõuda oma eesmärkideni, kuid see teekond on piisavalt pikk, et mitte ära unustada sellel iseennast. Lisaks sellele, et sa planeerid, kuidas jõuda eesmärgini, pead sa mõtlema ka sellele, kuidas samal ajal oma peret ja iseennast  ning oma elu elamist mitte päris ära unustada.  Esimesel aastal oli see normaalne, et tegin veidi intensiivsema spurdi, et sellest jamast välja tulla. Püüdsin hoida eelarvet võimalikult madala, et jääks rohkem raha alles, mida suunata laenude kiiremaks ära maksmiseks ning esialgse säästupuhvri loomiseks. Tegin lisatöid nii puhkuse ajast, kui ka tööst üle jäänud ajal. Kindlasti saab alati veel paremini, kuid arvan, et mina andsin sel hetkel oma maksimumi. Põhimõtteliselt oli sel ajal kogu mu ülejäänud elu pausile pandud, kuid see ei ole pikemaajaliselt jätkusuutlik. Riided kuluvad, mööbel läheb katki

 ....Võtan juba tükk aega hoogu, et siia midagi tarka kirjutada, kuid tunnen, et mul pole hetkel ühtegi mõistlikku mõtet teiega jagada. Kuidagi väss on peal kogu sellest pideva pingutamise teemast. Muudkui pingutad ja pingutad, saad ühe eesmärgi täidetud (viimased siis nt sauna valmimine ja laenudest vabaks saamine), kuid siis on 100 järgmist, mis ootavad oma järjekorda ning siis tuleb JONN peale...ei taha, ei viitsi, ei jaksa ....Tahaks minna poodi ja osta korvi kuhjaga head-paremat täis või minna mõnda kohvikusse ja teha arve, ilma ühtegi hinda vaatamata või sõita koos perega spaasse, mis maksaks vist pool minu kogutud autorahast. Sõbrad kutsusid reisile. "Ei saa!" Esiteks ei sobinud see muidugi kahjuks mu ajakavaga, kuid ma ju tean, et isegi, kui oleks sobinud, siis poleks ma raatsinud raisata ca 400 eurot sõidule + teine samapalju siis reisirahaks. Ainuke tore fakt on see, et mul on tegelikult arvel see raha täiesti olemas. Varem polnud sedagi.  Millal siis on see hetk, k