laupäev, 31. august 2019

Me saime hakkama...

...selle augustikuuga, kuigi üllatusmomente jagus ikka terveks kuuks. Nüüd jääb üle elada september ja siis saab üle kolme kuu taas täispalga. Septembrikuu rahad panin kohe puhkuseraha saabudes kõrvale. Seda on küll vähem, kui tavapärane kuueelarve ning kooliajaga seoses kulud taas tõusevad märkimisväärselt, kuid kui mingeid üllatusi taas ei tule, siis peaks kõik kenasti kontrolli all olema. Arvestada tuleb ka vähemalt kolme väga lähedase inimese sünnipäevaga. Sellegipoolest olen hetkel optimistlik ja arvan, et kui me selle segase augustiga juba hakkama saime, siis küll saame ka septembriga. 😊

Seadsin augustikuu eesmärgiks püsida toidueelarvega 350 euro piires. Kõige lihtsam oli seda mul taas teha nii, et võtsin igal nädalal 80 eurot välja (lisasin nädala söögirahale10 eurot, sest lapsed söövad kõik toidukorrad kodus). Kahel korral maksin ka pangakaardiga. Kokku 17.20. Kogu kuu toidukulu tuli 337.20.
Eelarvesse jäämisel oli suureks abiks muidugi ka see, et nüüd tuleb osa toiduaineid oma aiast. Kuigi selleaastane kurgikasvatus läks suhteliselt aiataha ja tomatid jäid veidi hiliseks, sest ootasin e-poest tellitud mulda 3 nädalat, siis salatikraamiks juba piisab. Porgand, sibul ja punapeet on enam-vähem normaalselt valminud. Samuti saab õunu ja ploome aiast ning hetkel poest puuvilju eriti ei osta.

Kohe kohe algab kool. Sõna KOOL mainimine on meil viimased kuu aega täiesti keelatud olnud. Noorem kutt ei taha sellest veel mitte midagi kuulda. Ta tegi vahepeal ka oma pohlaäri ja teenis päris korraliku kopika. Kui tegemist on tööga, mille eest makstakse, siis võib ta uskumatult usin olla. Sel ajal, kui minul oli vaevalt pool ämbrit pohli korjatud, tuli tema juba kümneliitrise pohlaämbriga üle mäe ja võttis uue ämbri, mille ta ka täis jõudis korjata. Mina varusin viimased pohlad juba endale moosiks ja sügavkülma panemiseks. :)

...aga veidi kooliteemast. Saime riietega ülisoodsa diili. Mul oli planeeritud riiete ostmiseks kuni100 eurot, kuid saime kõik vajaliku vaid 49.98 eest. Käisime mitu poodi läbi ja võrdlesime hindu. Õnneks olid poisid ise ka tähelepanelikud, kui ma ütlesin, et ma ei ole nõus 20 euro eest dressipükse ostma, siis teadis üks lastest, et teises poes olid ju 9 euroga. Läksime siis tagasi sinna "teise" poodi ning niimoodi uurides ja hindu jälgides saimegi kõik vajaliku väga mõistliku hinnaga. Ülejäänud 50 eurot sain panna säästupuhvrisse. Seega oli meil kõik esmane kooliks olemas ja saime mõnusalt seda viimast puhkusenädalat nautida. See tähendab lapsed said, mina pidin juba taas vaikselt tööellu sukelduma, kuid tunnen end sel aastal piisavalt puhanuna ja olen täitsa valmis tööle asuma. 😇


Puhkuse ajal püüdsin ma ka veidi rahatarkuseid juurde koguda ning lugesin uuesti läbi Kiyosaki raamatu Rikas isa, vaene isa. Kuna ma esimest korda lugesin selle läbi aastaid tagasi, kui olin veel korteri-inimene, siis nüüd majainimesena sain mõnedest kohtadest palju paremini aru. Nimelt olen ma osanud endale hunniku kohustusi tekitada, kuid mul praktiliselt puuduvad varad, mis midagi sisse tooksid. Minu suurim vara on ilmselt minu haridus, kuid mul puuduvad  oskused seda piisavalt hästi rakendada, et see rohkem sisse tooks. Samas on positiivne see, et minu valdkonnas on töö alati kindlustatud.
Veidi häiris mind Kiyosaki kriitika keskklassi suhtes. Mina arvan, et kõik ei pea saama miljonärideks. Sain aru tema mõttest, et oleme kui oravad rattas, kuid mõni inimene, kes töötab erialal, mis talle meeldib,  võib ka selviisil ju oma eluga väga rahul olla. Vaesuse ja "laenatud rikkuse" rattast võiks muidugi hoiduda.

Oma vigadest õppiv
Elli

esmaspäev, 19. august 2019

Mul on pohlad...

Ei, ei, mul ei ole ükskõik, mis hetkel toimub. Vastupidi - me peame ju taas kuidagi hakkama saama.
Ilmselt oleks sobilik kõigepealt teha väike kokkuvõte, mis meie autoremondist sai.
Õnneks mootor oli seekord terve, kuid remonditav varuosa oleks meile uuena maksnud ca 500 eurot ning taastatud jupp maksab alates 300st eurost, kuid kuidagi juhtus nii, et meie tuttaval sattus just üks selline üle olema ja saime selle poole odavamalt.

Siiski läks kogu remont meile maksma ligi nelisada eurot. Osa sellest rahast oli kaasal kogutud ühe teise meile vajaliku asja ostmiseks, kuid nüüd siis pidi ka tema oma säästud kõik mängu panema. Väike summa läks mehe palgarahast ning 107.- eurot läks ikkagi krediitkaardilt. 😕 Selle püüame esimesel võimalusel muidugi kõik taas tagasi panna, kuid veidi kurb ikkagi, et me ilma toime ei tulnud. Samas pole see nii hull, kui esialgu kartsime ja võib öelda, et hea, et niigi läks.

Kui ma viskasin õhku küsimuse, et kuidas sellest olukorrast ilma laenu võtmata välja tulla, siis ei saanud ma kahjuks ühtegi vastust. Ainuke vastus, mille oskasin iseendale anda oli - kus sa enne olid? Miks sa kõik säästud vahepeal nulli lasid? Kuid siis sain ise ka kohe vastata, et segadus tekkis seoses minu sissetulekute järsu vähenemisega. Kuna ma pole uue tulumaksusüsteemi ajal pikalt puhanud, siis ei osanud ma kõige sellega, mis juhtuma hakkas, arvestada. Põhimõtteliselt on hetkel veidi üle 380 euro minu raha riigi käes hoiul. Osa sellest saan siis oktoobris tagasi ja ülejäänu tuludeklaratsiooniga.

Ah, mis sellest enam. Mõnes mõttes oli seda autojama isegi vaja, et ma veel enam püüaksin tekitada ja hoida alati varuks mingid säästud. Ma ei taha rohkem sellist tunnet kogeda, mida tundsin, kui auto tee äärde seisma jäi.

Mul ongi pohlad :)

Tegelikult tekitas see olukord minus väikese paanika ja mõtlesin, et pean kohe midagi ette võtma. Sel aastal on hea pohla-aasta ja otsustasin osa pohli müügiks korjata. Noorem laps tuli mulle appi ja tegime temaga väikese diili, et ta saab igalt liitrilt euro endale. Suurendasin sel viisil oma eelarvet 75 euroga. See pole suur raha, kuid abiks ikka ja annab veidi kindlustunnet, et me saame hakkama. Võibolla suudan nädala-paari pärast veel ühe korje teha, kuid praegu peavad mu käed veidi taastuma.

Homme plaanin minna kooliks vajalikud riided ja jalanõud ära osta. Nimekirjas on 1 paar vahetusjalanõusid, 2 paari dressipükse, 1 pusa, 1 paar teksapükse (noorema kuti varuteksadelt leidsin augu ja nii ma teda küll kooli saata ei saa). Loodan saja euroga hakkama saada. 😊

Üks mõte veel. Oleme abikaasaga jõudnud täielikule üksmeelele, et ei mingeid järelmakse, krediitkaardivõlast tuleb kiiremas korras ühiselt lahti saada ning meil peab olema säästupuhver. Kui kõik need kolm punkti täidetud, alles siis saame mõelda uute asjade ostmisele. Olen hakanud veidi positiivsemalt suhtuma ka kasutatud asjadesse. Alati ei pea kõik olema täiesti uus. Mõnikord võib mõni kasutatud asi olla kvaliteetsemgi, kui odavam uus.

Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab.

Elli

laupäev, 10. august 2019

"Kirss tordil" ehk ootamatu väljaminek

Olin oma eelarve enam-vähem tasakaalu saanud ja tundus, et suudan eelarveauguga kenasti toime tulla, kui ühtki üleliigset kulutust hetkel rohkem ei tee.
Kooliasjadele viskasin pilgu peale ning mõned kulutused tuleks teha vaid jalanõude ostmiseks. Riideid hakkan aasta jooksul juurde ostma. Tänu ühele poes töötavale sugulasele oleme t-särke saanud varuda ülisoodsa hinnaga ja hetkel neid juurde pole vaja. Noorema poisi ühed teksad tunduvad küll juba kukekad, kuid ehk venitab esimese kuu kuidagi ära ja teine paar teksasid (kulunumad, kuid parajamad) on ka õnneks olemas.
Mõned kaustikud ja vihikud on eelmistest aastatest alles ja igaksjuhuks võtsin peotäie kaustikuid A1000-st (tükihind 60lk kaustikul oli 50 sendi kandis). Üks koolikott vajab väikest remonti, sest koer üritas koti kõrvalsahtlist endale maiuspala välja närida. Õnneks on mul veidi helkurpaela ja see sobib augu lappimiseks ideaalselt. Pinalid, joonlauad, kustukummid jms träni on veel eelmistest aastatest olemas võibolla 2 harilikku peab veel juurde ostma. Seega ei ole meil seoses kooliminekuga vaja eriliselt suuri kulusi teha ja saame hakkama.


....kuid nüüd siis sellest kirsist tordil. Elu olekski ju liiga kerge, kui meie majandussurutis oleks piirdunud paarisaja euro puudumisega kuu eelarves. Nimelt otsustas täna üks autodest keset linna lepingu meiega lõpetada ja hakkas paksu tossu välja ajama. Pidime ta nööriga lähimasse remonditöökotta talutama. Nüüd siis ootab ees remont. Loodame parimat, kuid oleme siiski valmis ka kõige hullemaks ehk siis mootoriremondiks, mis ilmselt vajaks ca tuhandet eurot, mida meil ei ole.
Ma teadsin, et oleme sellise olukorra ees kaitsetud ja vajame sos-fondi, kuid suvine eelarvesegadus ei võimaldanud mul suveperioodil raha kõrvale panna. Kahjuks ei oota jamad, millal sa raha kogud.
Ja nii tundub ilmvõimatu sellest laenamise rõngast välja saada, sest meil ei jää taas ühtki muud varianti, kui veel üks laen kaela võtta. .....või noh, me ei oska mitte ühtki mõistlikumat varianti hetkel välja mõelda. Kui kellelgi on mõni parem idee, siis öelgu see julgelt välja.



Hetkel veidi õnnetu

Elli