kolmapäev, 30. jaanuar 2019

Viis viimast...

...eurot sai täna poodi viidud. Tegelikult, kui täpne olla, siis oli rahakotis 6 eurot ja 43 senti. See on siis see, mis oligi toidurahaks planeeritud. Võttis ikka veidi oigama küll, kui nägin tomati kilohinda - 2.99. Kuid mul oli paari tomatit ja jääsalatit väga vaja. Lisaks sellele rändas korvi kolm piima ja kilojagu poola õunu. Arve kokku: 5.77....huuhhh hakkama sain.
PS. Üks pisike emotsiooniost oli ka - väike Milky Way šokolaad, mille salaja ise ära sõin. Ma pole eriline magusasõber, aga kui mul juba magusaisu on, siis ikka täiega.
Igatahes saab jaanuarikuu eelarve mõttes lõppenuks pidada.
Ma ei teagi nüüd, kas mul läks hästi või halvasti. Püsisin hästi söögieelarves. Teiseks, lõpetan kuu 21euroga oma pangakontol. See rändab homme meelerahufondi, aga samas mõtlen, et see on veidi petukas, sest ma olen näiteks lükanud uude kuusse kahe elektripirni ostmise, mis mõni päev tagasi läbi läksid, laps tahtis deodoranti ja ma ei raatsinud osta, palusin kannatada või siis oma raha eest osta😶....ausalt ka, see pole normaalne ja mul oli pärast endal ka mõnda aega piinlik.
Need paganama rehvid on mul endiselt vahetamata, sest kolme kuuga kogunenud pliidirahast kahe kuu jagu tagasi võtta on nii valus. Nii ma siin uisutan Rally Estonia radadel poolenisti külg ees, sest tagumistel rehvidel pole eriti pidamist. Hea, et tee ääres on suured vallid, need peavad suurema hoo kinni, kui vaja 😝.....Eks pean selle ostu ikka lähiajal ette võtma. Pole raatsinud ekstra selleks linna sõita. Otsin lihtsalt põhjuseid,et raha mitte välja käia.
Suurte külmadega pidi teine pool oma eelarvest korraliku summa uue autoaku ostmiseks loovutama, see mõjutab kahjuks ka uut kuud.
Nüüd siis veebruarist. Eelkõige saab see olema siis eelarvestamise kuu ehk siis kõik eeldatavad tulud ja kulud on kenasti tabelisse kantud ja vaatab, mis tarkus kuu lõpuks välja tuleb. Kindel plaan on jätkata toidukulude kontrolli all hoidmisega ja seekord siis juba kohe kuu esimesest päevast alates. Ei mingeid emotsioone või "palgapäeva puhul ju ikka veidi võib" nõrkushooge. Kuu söögieelarve on 300 eurot, majapidamisvahenditele lisasin eraldi igaksjuhuks 20 eurot. Kui kõik hädavajalikud kulutused kokku lüüa, siis jääb veel ettenägematuteks juhtumisteks veidi üle 100 euro (seda siis kalli kaasaga kahepeale). Seega loodame, et ei mingeid üllatusi....hahahaa.....lootus on lollide lohutus vms. :P
Aga kui ei looda ka, siis on ikka täitsa jamasti.
Tegelikult peaks veebruar tooma mõned lisasissetulekud, kuid neid ei osanud ma hetkel eelarvesse kirja panna ja tuludeklaratsioonirahad on paraku juba vägagi etteplaneeritud ja nendest igapäevaseks eluks või kõrvalepanemiseks hetkel midagi arvatavasti eriti üle ei jää ehk mingi paarkümmend eurot ja see raha tuleb ju niikuinii päris kuu lõpus.
Ühesõnaga, nagu isegi aru saite, siis ei ole ma hetkel eriti optimistlik. Eelarve ütleb, et pean olema kokkuhoidlik, et kuu lõpuni kenasti toime tulla. Igaksjuhuks mainin, et raha suunamine krediitkaardi tagasimaksmisse, meelerahufondi ja elektripliidi kogumisse, on kõik kenasti eelarves kirjas ja loodetavasti ei pea ma neid rahasid sel kuul näppima (rehvide uuendus siis välja arvata).

Arutlusteemaks võiks olla paremini otsotsaga kokku tulemine, millised nipid teid on aidanud või võibolla mõni tore edulugu, kuidas olete sellisest olukorrast lõpuks välja suutnud rabeleda.

Veidi murelik, kuid siiski sihikindel
Elli



pühapäev, 20. jaanuar 2019

Pühapäevased pannkoogid ja peretüli.

Kena hommikut!
Mul see paraku nii kena ei olnud, sest julgesin Härraga meie rahaasju arutada ja püüdsin prioriteete paika panna.
Alguse sai jutt sellest, et H arutles  et ta pole juba mitu nädalat tilkagi alkoholi ostnud ja mina siis sellepeale, et ma panin veebruarikuu eelarvesse küll 30-40 alkokuludeks...uups, see oli üks suur viga.
"Mis minu alkoholi joomine sinusse puutub?" " Ei puutugi. Ma tegin eelarvet ja tahtsin kõik kuluallikad kirja panna."
Nojah...siis tuli välja, et minu auto tagumised rehvid ei pea seda talve vastu ja vajavad kiiremas korras väljavahetamist 😣 Nii see elu kogu aeg juhtub ja minu plaanidele end vahele segab.
Kuna mul on ju veidi pliidiraha kogunenud, siis ütlesin (ise mõttes ohates), et mul on raha olemas, ja eks tuleb siis minna ja ära osta.
Kuid siis läks teema järelmaksudele. Püüdsin selgitada, et ma ei soovi elektripliiti kindlalt järelmaksu peale osta. Baaahhhh.....siis tuli välja, et meil on vaja mõlemal autol ka suverehve uuendada. Peale selle sain teada, et elektripliidita on ka võimalik paar kuud elada, sest meil on ju puupliit. Kammmoooonnn!!!! Ma ei hakka hommikuse pudru või omleti pärast pool tundi varem ärkama ja pliiti kütma. Pealegi, kes tahab suvekuumuses pliiti kütta ja ahjutoitudest peaksin siis ju täielikult loobuma....ja siis tegin ma teise suure vea. Ta sai hiljuti akenderaha kokku ja tellisime uued aknad ära (need, millega hetkel veidi kiirem)....ja ma julgesin poetada, et minu jaoks on elektripliit igapäevaselt vajalikum, kui need aknad. Seepeale sain teada, et asi on juba nii hull, et võib ju kile ka ette panna ( see oli loomulikult ilmselge liialdus).
Igatahes jäime eraldi arvamustele ja ma saan aru, et see kõik on siiski palju keerulisem kui arvasin, kuid ma ei heida meelt. Mul on minu kindel igakuine summa ja ma saan selles oma korrektuure teha. Las temal olla omad rahad ja omad plaanid, sest see pole väärt tüli üles kiskumiseks.
Vähemalt pannkoogid said head ja kopsakad


Panin selle siia kirja, et veidi auru välja lasta ning samas ka veidi selgitamiseks, et meil on pigem eraldi rahakotid. Lisan veel sellegi, et üldiselt on meil ikka harmooniline kooselu, kuid maja on mehe jaoks nagu kinnisidee või väike laps, kelle eest peab hoolitsema. Las siis olla nii. Pool mehe palgast liigub niikuinii minu arvele ja sellest tegelikult esialgu piisabki.

Hetkel veidi nördinud, kuid endiselt lootusrikas
Elli


reede, 18. jaanuar 2019

Ettevaatust, siin on üks pomm!... ja palju niisama heietusi

...Head uudised on teel. Sain bossilt kirja, et minu palk tõuseb. Esialgse üldtabeli alusel võin loota lausa 20-eurosele palgatõusule. Ise salamisi loodan, et ehk tehakse veel ümardus ülespoole ja saab kümme-kaksümmend eurot lisaks. Jaanuari lõpus selgub siis täpsemalt.
VAADE KODUÕUELT 💙 Hetk meditatsiooniks ja mõtete kogumiseks.
Olen oma mõtteid palju mõlgutanud siia ja sinnapoole, et mis ja kuidas oleks siis ikkagi targem tegutseda. Grupi vastused olen ka kõik vist vähemalt kolm korda läbi lugenud. Tutvunud eelarve loomise ja pidamise teemadega, et mis ja milleks. Nende analüüside tulemusena olen jõudnud järeldusele, et mul peab olema pidevalt olemas nö Hädaabi fond vähemalt 500 euroga (vahepeal ostan elektripliidi, kuid jätkan makseid, et koguneks uus raha äkilisteks juhtumisteks). See on siis selline raha, kust alati võib näpistada, kui mingi suurem jama käes.
Meelerahufondi alustaksin siiski 20 eurost, kuid esimesel võimalusel suurendan selle summa 50 euroni, et tekiks kiiremini piisav puhver. See on siis selline arve, mida ma nii lihtsalt näppida ei saa, sest läheb arvele, millel mul pole pangakaartigi.
Võtan kindla eesmärgi krediitkaart aasta lõpuks nulli maksta, sest see on selline laen, mis ei lõpe mitte kunagi otsa, kui talle ise otsa peale ei tee.  Järelmaksude tagasi maksmine pole minuarust mõistlik, sest kahjuks tasun ma just esimesed kuud intresse täie rauaga ning umbes aasta pärast on intressi osa juba suhteliselt olematu. Kui võimalus, siis muidugi maksan kiiremini nulli, kuid ma ei seaks seda endiselt prioriteediks. Grupist meeldis mõte, maksta paari-kolme makse kaupa, siis saab kiiremini nulli, kuigi nii kahjuks ei võida intresside osa pealt midagi.

Kuna ma pole kunagi eelarvet väga täpselt pidanud, vaid ikka alati ümardanud, siis täitsin juba veebruari eelarvetabelis hetkel teadaolevate tulude ja kulude lahtrid ära. Siin on üks eriline "aga", mille pean nüüd eraldi luubi alla võtma - ma kipun kõik, mis planeeritud, nulli kulutama. Ma pean tegema mingeid harjutusi, et kui kuskilt jääb midagi üle, siis see läheb ka mõnda kogumiskassasse, mitte nii, et löön selle niisama laiaks, sest mul jäi see raha üle. Isegi, kui see on 2 eurot, sest kui igalt kulurealt jääb alles nt 2 euri, siis võib nii kokku saada juba päris kopsaka summa.

Grupis on miniväljakutse: säästmine 10% millegi arvelt. Mul on praegu tunne, et kõik on niigi väga miinimumini viidud. Riideid ostame harva, jalanõusid ainult lähtuvalt vajadustest. Söögieelarve on paigas. Väljas söömas me praktiliselt ei käi, kui korra kuus Siriuse külastus välja arvata (nende krõbekanasalatit võiks ma tiheminigi süüa, kui raatsiks ja mul poleks plaan oma rahaasjad paika saada). Meelelahutust võiks/peaks isegi rohkem olema (nt 1 kino-, teatri- või muuseumikülastus iga kuu kohta oleks minu arust mõistlik). Hetkel käime trennides, mis on tasuta. Ok, olen ausam - lapsed käivad koolitrennides ja mina liigutan end kodus, käin jalutamas või võtan aegajalt mõne võimlemisvideo ette. No, kui veel ausam olla, siis teen seda pigem harva, kui aegajalt. Aga jah, igapäevased kulud on meil hetkel suht miinimumideni viidud. Kindlasti SOS olukorras saaks veel miinimumini viia, aga siis oleks menüü: praekartul-makaron esmaspäevast pühapäevani. Hetkel õnneks asjad nii hullud ei ole, kuid oleme olnud ka sellises olukorras ja tean väga hästi, mida tunnevad need, kes hetkel nii toime peavad tulema.
Igatahes mõtisklesin siin endamisi, et võibolla tuleb järgmise kuu eelarve kirja panemisel ja kulude jälgimisel mingi nõrk lüli välja, kust saaks veel 10% säästa.

Tulen nüüd ühe pommiga välja, millest ma veel rääkinud pole ja tean juba ette, et see tundub lauslolluse ja liigselt laristava mõtte/unistusena, aga unistada võib ju alati suuremalt. Ma armastan ise sellepeale öelda: õnneks on unistused TASUTA! 😀Nimelt on nooremal lapsel vaja koolitöödeks ja loomulikult ka eakohasteks mängudeks (sh sõpradega suhtlemiseks, sest elame praktiliselt metsas) korraliku graafikaga arvutit. Pool raha lubas ta ise koguda ja ülejäänu pidin ma talle juba eelmisel aastal andma, sest vend sai ka samavanalt ühe kallima jubina (siis olid meie sissetulekud suuremad ja väljaminekud mõnevõrra väiksemad, sest meil polnud ju kaelas majalaenu), kuid mul polnud kevadel seda raha kuskilt võtta. Praegu ka pole, aga lubasin lapsele ühe aasta jooksul selle kokku kraapida, nüüd pean siis välja mõtlema, kust saan, sest oleme vana arvutit juba vähemalt paarisaja euro eest remontinud ja see pole enam eriti mõistlik, sest ta jookseb pidevalt kinni ja läägab täiega, nagu noored tänapäeval ütlevad. Lohutan end sellega, et temal ka pole veel eriti palju oma osa kokku kogutud. Kui muudmoodi ei saa, siis läheme ühiselt suvel mõnele põllule tööle ja teenime lisarahana kahepeale arvuti kokku.
Pildiotsingu computer funny tulemus
Peaksin vist vaikselt hakkama end kurssi viima arvutite maailmaga, et kust saaks võimalikult mõistliku hinnaga võimalikult normaalse pilli.🤔 Summas ca 600-700 eurot. Poiss ise räägib midagi juppidest kokku panemisest, aga mina võhikuna ei pea seda eriti usaldusväärseks uue kalli asja ostmiseks.

Aegajalt mõtlen lisateenimise võimaluste peale, et suurendada sissetulekuid, sest nii oleks ju lihtsam kõike seda planeerida. Seda enam, et mul on oskuseid, mida saaksin kergesti lisateenimiseks kasutada, kuid hetkel olen püüdnud keskenduda tervise taastamisele ehk kunagi on kõik jälle palju parem ning jaksan taas veidi enam rabeleda.

Ühe kümnese väljakutse võiks küll teha - lõpetada kuu kontoga, mis on 10 euroga plussis. 🙃

Vot sellised heietused siis seekord...

Heade soovidega ja suurte unistustega
Elli

Kui tahad, siis võid mulle kirjutada ellilepik13@gmail.com

teisipäev, 15. jaanuar 2019

Need numbrid ajavad mul pea sassi...

Tere taas!

Tore oli teada saada, et selline teemapüstitus paljudele korda läheb. Ma imetlesin juba eelmisel aastal Kogumispäeviku sõbralikku õhkkonda.
...aga nüüd siis nende numbrite juurde.
Meie sissetulekud NETOS alla 1000 euro tähendavad seda, et meil on sellised sissetulekud:
Minu palk, mis on suht miinimumi lähedane,
mehe palk, mis tunnitasupõhiselt kõigub, kuid jääb hetkel kindlalt alla 1000 euro.
Lastetoetus 120 eurot ja minu osalise töövõime toetus.
Kogu summa jääb vahemikku 1700-1800 eurot.

Mina majandan 1300 euroga.
See jaguneb väikeste kõikumistega siia-sinna umbes nii:
450 eurot arved (sh nii laenud kui kommunaalid)
70 eurot lastele söögi- ja taskurahaks (jaguneb tegelikult 10/60)
kuni 100 eurot pean arvestama kütuserahaks
400 eurot söök, majapidamistarbed ja lemmikloomade söök
ca 150 eurot arvestan muudeks kulutusteks (ravimid, riided, sünnipäevad, üritused, jm nö pudi-padi)
ning siis jääbki 130 eurot kõrvale panemiseks (50 krediitkaardile, 50 elektripliidi jaoks, 20 meelerahufond ja 10 eurot lapse kogumisfondi).
Mees maksab osa arveid ja talle peab jääma kütuseraha, veidi jooskvate kulude raha ning võimalusel paneb ta osa raha remondifondi. Tema kanda on enamasti  ka autode remondikulud.


Kes nüüd viitsis hoolega need numbrid üle käia, see märkas isegi juba mõndagi, aga kirjutan siiski siia ka mõned mõtted veel välja, mis seoses teie vastustega tekkisid.
1. Kas lapsele 1000 eurot koguda on hetkel mõistlik?
Lastele sai tehtud aastaid tagasi kogumisarved. Alguses suutsin ise sinna ca 100 eurot koguda, kuid masu ajal jäi abikaasa aastaks töötuks ja iga sent oli vägagi arvel ning siis jätsin kogumise pooleli, kuid meie laste tore vanaema soovis lastele iga kuu 5 eurot taskuraha maksta ja palusin tal teha need maksed laste kogumisarvele. Seega on mitu aastat sinna juba vaikselt kogunenud, kuid mina ise võtsin muudkui hoogu, et hakkan ise lisa maksma, kuid sobivat aega ei paistagi tulevat. Kahe aasta pärast on laps juba 18 täis. Seetõttu otsustasingi lasteraha tõususumma (10 eurot) sellele arvele suunata. See kümnekas on ülilihtne niisama ära kulutada, kuid kahe aasta pärast on sellest saanud 240 eurot ja kuna vanaema otsekorraldus ka endiselt kehtib, siis peakski olema võimalik lapsele koguda kokku vähemalt 800, kui olukord peaks paremaks muutuma, siis kuni 1000 eurot. Minu arust täiesti mõistlik plaan, sest ega mul kahe aasta pärast elu alustavale noorele ka kuskilt ju nii äkki neid sadu eurosid võtta ole. See pole niisama kingituseks. Auto on meie piirkonnas hädavajalik tarbeese, siis saab poiss ise liikuma ja ei sõltu enam nii palju meist.
Arvatavasti suudab poiss ka ise selleks ajaks midagi kõrvale panna, sest ta käib  aegajalt juba niikuinii juhutöödel. Näiteks sügisvaheajal teenis endale ise taskuraha, sest minu iganädalane 10 eurot õhtusöökideks, jäi talle veidi väheseks, kuid ta ei nurisenud kordagi selle üle, vaid leppis olukorraga.

2. Ma tean küll, et järelmaksud on pahad..... teema on siis see, kas panna kogu elu seisma ja keskenduda ainult järelmaksude ja kõrge instressiga krediitkaardi kiirele tagasimaksmisele???? Vot see ongi koht, kus minu mõistus ei suuda loogikat leida. Mul on lihtsam maksta ca 30 euri intressideks (see siis väiksemate laenude intresside kogusumma), kui pingutada lisaks laenudele iga kuu nt 100-200 eurot tagasimaksta või koguda ja siis tagasi maksta. Ma mõistan, et intressiraha jääks siis ju mulle alles, kuid selleks ajaks, kui ma ühe laenu korda saan, on ju hulga raha maha tiksunud ja reaalne võit võibolla 40-50 eurot. Kui keegi aitaks mul selle teema puust ja punasena selgeks teha, et miks see on nii oluline (milline on minu võit) või kuidas teha nii, et muu elu sellest seisma ei jääks ja liigselt ei kannataks, siis oleksin ülimalt tänulik.
Kui ma keskenduksin ainult laenude tagasimaksmisele, siis poleks mul ju ikkagi uute asjade järelmaksuvabalt ostmiseks mingit võimalust. Minu elektripliit oleks vajanud välja vahetamist juba vähemalt pool aastat tagasi, sest tema ahjuuksel on klaas katki ning keraamilise plaadi osa on paaril korral lühisesse läinud ning pauku teinud, nii et tulejutt taga. Peagi võib üles öelda ka 17a vana külmkapp, uriseb ja ägiseb teine aegajalt juba kummaliselt. Seega pean ka sellele juba praegu hakkama mõtlema. Uue köögimööbli või muude selliste mitte nii hädavajalike asjade peale ei julge hetkel mõteldagi, sest soovin sellest "nokk kinni, saba lahti" olukorrast tasapisi välja astuda.
EDIT: Kahte esimest punkti võrreldes saan ka ise aru, et siin on viga sees. Lapsele kogumishoiusele maktses või söögiraha andes on 10 eurot minu jaoks suur raha, kuid samas laenu intressidest rääkides mõtlen, et mis see 30 eurot ikka enam muudab. See ongi koht, millega vaja lähiajal tegeleda. Leida mõistlik tasakaal, kuidas vältida edaspidiseid laene, kuid samas saada praegustest kohustustest kiiremini lahti.

3. Kas jätta hetkel maja korrastamine ootele? Remondifond on minu arust ülioluline, sest hetkel on osa aknaid veel nõukaaegsed ja lasevad sõna otses mõttes tuult läbi ning maja ainsaks küttekehaks on vaid truubiga pliit (ühes toas on lisaks õhksoojuspump, mida me igapäevaselt ei pea kasutama). Õnneks on maja suht hästi soojapidav, kuid krõbedamat talve me selviisil üle ei elaks või noh elaks vast ikka, sest olen lapsena elanud mõned talved majas, kus oli hommikuks ämbris vesi ära jäätunud, aga tänapäeval oleks see vist väga ebanormaalne juba. Seega peame tasapisi maja soojemaks muutmisega tegelema.

Lõin kõik numbrid paberile ja sealt vaatas vastu valus  ca 1400 eurot intresse aastas, kuid suurema osa sellest numbrist moodustab kodulaen ja kodu renoveerimiseks võetud väikelaen, mille korraga äramaksmine tundub hetkel täiesti ulmeline, kuid võibolla, kui ma rahatargemaks saan, siis on see juba lapsemäng.

Tänan toreda eelarvetabeli eest! Mul on kindel plaan vähemalt veebruaris eelarve paika panna, kõik kulud kokku lüüa ning vaadata, kas olen oma umbes-täpselt arvutustega väga puusse pannud ja ehk annab veel ühtteist kohendada ja paremaks muuta.

Tasa sõuad, kaugele jõuad!

Kui liiga tasa sõuad, siis pidavat aerud ära mädanema :P

pühapäev, 13. jaanuar 2019

Tere!

Mina olen Elli. Mul on üks teine nimi ka, aga siin olen ma Elli. Olen neljakümnendates kahe toreda teismeeas kuti ema ja ühe toreda ning tööka mehe naine. Tema töökus ja oskused ilmnesid alles tõeliselt siis, kui saime oma kodu. Suurema osa remonditöödest oleme teinud oma kätega. Meie peres on ka kaks vahvat neljajalgset, kes vajavad süüa ja suurel hulgal tähelepanu.
Ma elan Lõuna-Eestis ühes väikeses külakeses. Oma maja saime alles mõned aastad tagasi. Meie elu sõltub täielikult isiklikust transpordist, seetõttu on meie peres kaks autot (vanuses 10+ aastat).
Nüüd siis põhilise juurde. Olen jälginud huviga facebookis Kogumispäeviku tegemisi ja mul on tunne, et mul on väga palju õppida, et saada rahatargaks. Minu lapsepõlves oli raha alati vähe. Enne palgapäeva oli vanematel rahad tihtipeale täiesti otsas. Pidime mõned aastad üle elama aja, kui üks vanematest oli töötu. Sõime siis põhiliselt kartulit, piima ja muna, mis tulid sel ajal oma põllult-laudast. Uusi asju osteti harva, riided tulid enamasti taaskasutusest või tuttavatelt.
Mul on tunne, et minu sees on uskumused, et raha ongi alati vähe või puudu. Vaatamata nendele uskumustele, mis lapseeast kaasa on tulnud, olen püüdnud alati raha veidi koguda ja püüdnud rahaga paremini toimetulemist õppida. Nii suutsime osta endale oma kodu - jah, ta on väike ja oli Tallinna mõistes väga odav, kuid see on meie kodu. Samuti suutsime teha esmased remonditööd ja muutsime paari aastaga oma kodu elamisväärsemaks (pesuruum, veesüsteem, elektrisüsteem, osa soojustusest jnejnejne). Sel hetkel oli elu nagu karussellil. Töötasin kahel töökohal, vabad õhtud ja nädalavahetused möödusid remontides. Kahjuks ei pidanud minu niigi hapravõitu tervis sellele kõigele vastu ja põletasin end täielikult läbi. Pidin tegema mõned muudatused. Nüüd töötan osakoormusega ning taotlesin ka osalise töövõimetuse, mis aitaks meil igakuiselt rahaliselt paremini toime tulla. Mina töötan siis poole kohaga haridusvaldkonnas ning mu abikaasa on ühes kohalikus firmas tavaline tööline. Meie sissetulekud jäävad alla Eesti keskmise (mõlemal alla 1000 euro). Tean, et selliseid peresid on üle Eesti väga palju ning see ajendaski mind seda blogi kirjutama.
Pere sissetulekust kolmandik läheb iga kuu laenumakseteks ning kommunaalkuludeks. Kuna üks lastest elab nädala sees kodust eemal, siis see on hetkel veidi üle 100 euro lisakulu. Samuti vajab meie kodu endiselt tasapisi remonti ja mingi summa igakuistest sissetulekutest läheb remondifondi (seda raha kogub mees). Umbes 150 eurot kulub autode küttele ning aegajalt vajavad autod ka remonti. Igakuiselt võiks autode ülalpidamisele arvestada kokku keskmiselt 200-250 eurot (küte+remont/hooldused).
Oleme need, kel iga kuu lõpuks on arve täiesti nullis. Hea, kui kuu lõpp on nii läinud, et ei peaks krediitkaardilt midagi näpistama. Igasugused äkilised väljaminekud on õudusunenägu (suurem autoremont, kodutehnika katkiminek või kasvõi lapsel talvesaabaste lagunemine). Soovin sellest olukorrast välja saada. Seetõttu kavatsen kaasa teha kõik Kogumispäeviku väljakutsed ja anda blogisse ka teada, kuidas mul läheb.
Jaanuar oli eesmärkide seadmise kuu. Panin endale paika mõned eesmärgid:
1. Koguda raha uue elektripliidi ostmiseks. Soovin välja saada järelmaksude nõiaringist. Eelmisel aastal olime sunnitud võtma kaks uut järelmaksulepingut ja ma ei pea seda mõistlikuks otsuseks, kuid sel hetkel oli see kahjuks ainuke võimalus.
Selle eesmärgi täitmist alustasin juba eelmise aasta lõpust. Umbes pool raha on juba koos. Olen otsustanud iga kuu alguses 50 eurot kõrvale panna. Sellesse kogumisse lähevad ka kõik lisarahad, mis kuskilt võiksid tulla (nt lisatööst või asjade müümisest).
2. Alustada meelerahufondi loomist. Veebruaris lõpeb mul üks laen ning asendan selle püsimaksega teisele kontole. Kuna mul on muid kohustusi ka, mis on hetkel erakorralisemad ja kiireloomulisemad, siis otsustasin, et alustan 20 euroga. Veidi üle kahe aastaga kogun siis põhimõtteliselt oma ühe kuupalga.
3. Suur murekoht on krediitkaardivõlg (ca 900 eurot). Seetõttu on plaan igakuiselt 50 eurot krediitkaardile tagasi maksta ning vältida kuu lõpus selle raha kasutamist.
4. Teha vanemale lapsele püsimaksed. Meil on üks kogumiskonto, kuhu on juba veidi raha kogunenud, kuid soovin, et tema 18-ndaks sünnipäevaks oleks seal ca 1000 eurot. Mis võiks olla näiteks auto sissemakseraha või esimese korteri üüri sissemakse abiline. Selleks tegin ära juba püsikorralduse ja esimene makse on juba sooritatud.
5. Mees kogub oma sissetulekutest raha remondifondi.

Ma pole kunagi suutnud teha täpset eelarvet. Kindlasti aitaks see mul meie rahaasjadest palju parema ülevaate saada. Võibolla tuleks ka see eraldi aasta eesmärgiks seada.
Üks positiivne asi on see, et eelmisest aastast hakkasin toidukuludel paremini silma peal hoidma. Kuna alati pole mahti, ja olgem ausad ka viitsimist, siis kõige paremini sobib mulle süsteem, et võtan iga nädala toiduraha  eraldi välja ja pean sellega nädala lõpuni hakkama saama. Hetkel olen planeerinud 70 eurot nädalas, kuid sinna sisse jääb ka lemmikloomade toit ja mõni üksik majapidamistarvik (nõudepesuvahend, wc paber, šampoon vms). Enamasti teen suuremad majapidamistarvete ostud kuu alguses ära.

Tänu Kogumispäevikule on mulle hakanud aina enam tunduma, et meie peres pole probleem niivõrd väikestes sissetulekutes, kuivõrd kohmakates majandamisoskustes ja tahan selles nüüd osavamaks saada. Seetõttu olen avatud erinevatele nõuannetele, mida ja kuidas veelgi paremaks muuta.
Loodan, et mul jätkub püsivust see aasta kaasa teha.

Tervitustega
Elli



Pildiotsingu money tulemus