Elli kogub rahatarkust

 Esimesel aastal kirjutasin, kuidas rahade kogumine nõuab kannatlikkust, et mitte kogunenud raha vajalikele, kuid mitte nii kiireloomulistele, asjadele ära raisata.  Sel aastal olen siis ümbrikusüsteemiga erinevatesse kulukategooriatesse vaikselt raha kogunud. Kuid nüüd on mul tekkinud veidi vastupidine probleem - ma ei raatsi raha kulutada, sest siis pean ju konkreetsesse ümbrikusse raha kogumisega jälle otsast peale hakkama. 😀 Sellisel hetkel tekib alati ka veidi selline ebakindlustunne, et mul ei ole piisavalt ja ma oleks nagu mingist turvatsoonist väljas. Taaskord koht meelde tuletada, et kuidas kuradi moodi ma küll varem ilma igasuguste puhvriteta hakkama suutsin saada.   Hilisõhtune vikerkaar meie aia taga 🌈 Meie noorim pereliige tegi taas distantsõppe ajal korralikul kasvuspurdi ja koolinädalal selgus, et meil on äkki suur riidekriis tekkinud. Vihmaste ilmade tõttu on pesu jooksvalt pesemine ja kuivatamine ka veidi probleemne. Seega pidime poodi minema. Panin taas paika eelarv

 Sel kuul juhtus kuidagi nii, et ma ei saanud kohe raha ümbrikutesse ära panna. Siis, kui sattusingi raha-automaadi juurde, oli mul juba meelest läinud, et kui palju ma pidingi nüüd välja võtma. Kuna mai alguses tehti aga poed lahti ja meilgi olid tekkinud mõned vajalikud ostud, mida olin nädalaid edasi lükanud, siis sattusin poodi pangakaardiga ja nii oli mul mingi hetk ülevaade kadunud. Panin küll omaarust kõik ostud kirja, kuid kui ma lõpuks sel nädalavahetusel uued arvutused tegin ja raha ümbrikutesse ära jagasin, avastasin, et olen 30 euroga sujuvalt miinusesse sattunud.  Oleks vaid rohkem aega kevadet nautida See siis oli selline hea õppetund, kuidas ei tohiks teha ning ka tõestus sellest, et eelarve-vabalt me kulutame paratamatult veidi rohkem. Enamus ostudest olid sellised pisikesed, aga väga vajalikud (nt. arvutile uus laadija, elektripliidile kraap, ID-kaardilugeja jms).  Emadepäeva puhul empsile külakosti ostes, sai vist veidi laristatud. Kuid korra aastas ju võib. Minu jaok

 Kas teie ostate Ready to eat avokaadosid või neid kõvemaid, mida siis ise kodus edasi küpsetada? Mul jäi kuskilt silma ühe inimese mõtteavaladus, et see, kui sa ostad neid küpseid avokaadosid, pidi olema ka juba rikkuse märk. Et siis vaesemad ostavad kõvasid. Ma tegelikult ei ostnud aastaid üldse mingeid avokaadosid, sest ma ei teadnud, kuidas neid süüa. Nad on ju niisama proovides täiesti maitsetud plönnid. Nüüd aga olen avastanud, et mõnikord on täitsa hea üks mõnusalt pehme avokaado oma võileivale laiali pressida, ära maitsestada ning nautida.  Niisiis märkasin Rimis neid eriti valmis avokaadosid eriti soodsalt ning ostsin ühe neljase paki...ja siis mõtlesin, et kas ma nüüd olen juba rikkam. Tegelikult ikka pole, sest teine tingimus on, et sa pead raatsima osta ka pistaatsiapähkleid, aga need tunduvad ikka veel sigakallid. 😁 Kevad :) Tegelikult pidin ma ju tegema kokkuvõtte oma aprillikuust. Mul jäi seekord ümbrikutesse alles 167 eurot ja arvele 60 eurot. Sellest üle poole kannan