neljapäev, 21. november 2019

Kodukulud - kust veel säästa annaks?

Käimas on kodukuu ja teen siis pisikese analüüsi meie kodukulude kohta. Kust veel pitsitada annaks, et mõned eurod kokku hoida või mida oleme juba teinud, et olla võimalikult säästlikud.

Teenused:
1. Elekter. Meil oli elektril väga soodne Kindel pakett, kuid kahjuks oktoobrist hind tõusis. Muidu jäid meil kolides arved praktiliselt samaks, kuigi elektrit tarbivaid aparaate tuli juurde. Elektriga saame majja nii sooja kui ka külma vee, süüa valmistan elektripliidiga ning osa kütet on elektri pealt. Peale hinnatõusu vajab nüüd pakett üle vaatamist ja ilmselt oleks mõistlik see millegi soodsama vastu vahetada. Ma isegi korra juba uurisin erinevaid võimalusi, kuid ei suutnud ära otsustada, kas meil oleks mõistlik edaspidi jätkata börsi hinnaga või mingi kindlama paketiga.
2. Internet ja mobiilid. 
Hiljuti sai vahetatud kodune internet soodsama teenusepakkuja vastu. Hinnavõit ca 5 eurot ning pean tunnistama, et teenuse kvaliteet on sellel soodsamal hetkel märgatavalt parem, sest alla- ja üleslaadimise kiirused on paremad, kui vanal teenusepakkujal.
Mobiilipakettidega oleme aga hetkel jäänud kallima teenusepakkumise juurde, sest aegajalt kuuleme ikka, et üks või teine teiste pakkujatr levi üle kurdavad. Senini on meie piirkonnas kõige paremini leviga kaetud Telia. Kuigi pean tunnistama, et aasta-aastalt on levi ka neil halvenenud, kas see tuleneb ülekoormatud või vananevast tehnikast, eks nad ise teavad paremini. Hoian silmad ja kõrvad lahti ning niipea, kui tundub, et keegi pakub midagi kvaliteetsemat ja parema hinnaga, siis ilmselt vahetan koheselt firmat.  Praeguse paketi puhul oleme igal aastal oma vajadused üle vaadanud ning soodsamaks teeb paketi see, et igaühel on maht vastavalt vajadustele ning igal võimalusel kasutame Wifile ümberlülitamist.
3. Televisioon on meil Elisa. Loomulikult kõiki pakutavaid kanaleid me ei kasuta, kuid pole uurinud, kas tuleks odavam, kui loobuks osadest, mida me mitte kunagi ei vaata. Kas üldse on sellist varianti? Hetkel maksame kahe televiisori teenuse eest. Teine telekas ei ole küll järjepidevalt kasutuses, kuid samas on vahepeal ikka nii hea, kui saame ekraane jagada, sest üks tahab vaadata üht ja teine teist saadet.
4. Vesi ja kanalisatsioon . Veearved langesid meil kolides märgatavalt, st vee eest me eraldi enam ei maksa ning nagu eelpool mainisin, siis elektritasu meil märgatavalt ei tõusnud. Vee ja kanalisatsiooni eest pidime varem igakuiselt maksma umbes 45 eurot, seega on see päris kopsakas kokkuhoid. Kanalisatsiooni eest peame veidi maksma, sest see vajab vähemalt korra aastas tühjendamist, mis teeb ca 50 eurot aastas.
http://insedia.me/idea/
5. Puukütte saamiseks peame kulutama raha bensiinile ja saehoolduse vahenditele ning panustama päris suurel hulgal oma aega.  Siiani on puud tulnud oma metsast. Hetkel on kahe talve puud valmis ning tuulemurruga sai ca 8 rummi veelgi juurde. Kui veel korteris elasime, siis ostsime alati kolmemeetrised puud, mille ise parajaks saagisime ja halgudeks lõhkusime. Mina siis peamiselt ladustaja rollis, mehed lõhkujad ja saagijad.
6. Ajalehed - tellitud on vaid 1 ajakiri. Kuutasuga 3.20.
7. Teenused. Suurte rallifännidena maksame iga kuu WRC paketi eest 8.99. Väga odav ju, kui võrrelda rallidele kohale sõitmisega. Ilmselt saab meie suurem välisreis olema just mõnele rallile. 😛
Netflixi, Spotifyd jms me ei kasuta
Mul on tasuline Office programm, sest ma pole osanud seda tasuta variandi vastu vahetada 😟

Igapäevane säästlik ja vähem säästlik käitumine.
Dušivee kinni keeramine on meie jaoks iseenesestmõistetav. Elektripliidi lülitan alati välja veidi enne toidu lõplikku valmimist. Talvel püüan enamus sööke puupliidil teha.
Dušinurka kütame elektriradiaatoriga vaid siis, kui keegi läheb pesema või kui ilm väga külm. Selleks, et niiskust liiga palju ei koguneks, hoiame iga päev duširuumi ust lahti ja laseme köögisooja sinna sisse. Kuna köök läheb küttes niikuinii liiga kuumaks, siis on see nö 2in1, jahutab kööki ja soojendab duširuumi.
Nõudepesu on üks nõrk koht.  Nõudepesumasinat meil pole ja ma armastan jooksva vee all nõusid pesta.Võiks ju enam kausis pesta, hoiaks suure hulga vett ja elektrit kokku. Sorteeritava prügi puhastamiseks olen hakanud kasutama nõudepesust tekkivat vett, mis pole rasvane. Näiteks valan teetassist ülejääva vee konservipurki vms.

Tuled on meil alati kõikides ruumides ära kustutatud, kui keegi seal ei viibi, va arvatud üks väike lamp köögis, sest köök on maja keskpunkt ja kogu liikumine käib läbi köögi. Õues on üks liikumisanduriga lamp. Teisi kasutame vaid vajadusel. Mul ei ole vajadus öö läbi ümber maja valgust hoida. See on ju ka lisa elektrikulu. Tasapisi läheme üle ledpirnidele, mis on säästlikumad.

Pesu pesemine, kui masin on täis - see tundub mulle nii iseenesestmõistetav, et lugedes, et see on ka säästunipp, olin veidi üllatunud. Pesu pesemisel võiks ehk tihemini kasutada kiirpesu programme, kuid kui seal on juba mõni määrdunum ese sees, siis kardan, et pesu ei lähe puhtaks ja panen ikkagi pikema programmi peale. Olen pesupulbri fänn, sest kapslid määravad ära, kui palju pesukordi ma nendega pesta saan. Pesugeelidega olen katsetanud, kuid pole endale meeldivat leidnud. Pähklitesse jm ökoloogilisematesse variantidesse pole mul eriti usku.

Uudis....kannatlikkuse peatükis rääkisin kattemadratsist, mida ma ei raatsinud ära osta. Mul on kahju, et ma selle hinda ei jäädvustanud, sest nüüd ei usu ma enam ise ka, et see esialgne soodushind oli 169.- eurot ja täishinnaks oli sel hetkel pandud 229 vms. Vaid kaks nädalat hiljem maksis sama madrats 118.- eurot. Taas väidetav 40% allhindlus ning nüüd oli täishind 169.- eurot. Müstika. Igatahes oli see hind ja meie uni väärt seda, et klappisime mehega 50:50 .....ärge naerge midagi, kõik peab olema aus värk. Igaühel on ju oma eelarve ja kuu väljaminekud juba ära arvestatud....ja ostsime madratsi ära. Head und meile!


Uskumatu, ongi aasta viimane kuu ukse ees. Valmistun tasapisi juba jõuludeks. Püüame võimalikult mõistlikult ja säästlikult oma jõulud veeta.

Peaks avama kihlveokontori: kas Elli saavutab oma aastaeesmärgid või mitte? 😏 ...ja ma ei jõua ära oodata, et teile veel üht uudist rääkida, kuid olen otsustanud, et enne aasta lõppu ei räägi midagi. Kerin vaid veidi teie uudishimu.

Tegelikult jube väsinud, aga siiski veel elus
Elli








pühapäev, 10. november 2019

Meie kodu lugu

Kodukuul otsustasin teha väikese tagasivaate meie kodu saamise loole. Siin tuleb veidi juttu laenusaagast ning palju juttu kodu remondist.
Vaatamata sellele, et oleme alati kuulunud nn "suhteliselt vaeste" perekondade hulka, siis on ka meil olnud alati unistus oma majast. Meie esimene kodu oli kahetoaline korter, milles oli 39rm. Lastetuba oli näiteks 11 ruutu ja meenutas kahe meetri laiust koridori. Sellesse tuppa pidi ära mahtuma riidekapp, kummut, kaks kirjutuslauda ja narivoodi.

Hakkasime sobivat kodu otsima juba aastaid tagasi. Panin vaikselt raha kõrvale ning sirvisin vist iga päev kinnisvarakuulutusi. Loomulikult oli ka siis tagasilööke. Kui olin juba peaaegu 2000 eurot kokku saanud, siis lagunes üks autodest ja pidin pea poole kogutust autoremondile kulutama, kuid ma ei jätnud jonni. Kõrvale pandud summad ei olnud väga suured. Enamasti vahemikus 50-100 eurot.
Umbes neli aastat tagasi astusime esimest korda oma praeguse kodu õuele. Kant oli väga tuttav ja tegelikult olime sellest majast korduvalt mööda sõitnud, aimamata, et see võiks kunagi meie koduks saada. Kohe, kui esmane tutvus majaga tehtud, viis tee meid panka. Tol hetkel oli meil kaelas veel väikelaen, mis oli võetud autoostuks ja paar järelmaksu. Kõik tundus suhteliselt võimatu. Läksime esmalt SEB panka, et saada Kredexi käendust omaosalusele, kuid sealne klienditeenindaja tegi meile ruttu selgeks, et sellisesse piirkonda Kredex oma toetusega ei tule....ja üldse ei tundu see maja piisavalt elamiskõlblik. Sel hetkel puudus majas pesemisruum ja isegi toimivat sauna polnud, korraliku wc asemel oli kuivkäimla. Meie olime aga "armunud" ja need pisivead meid ei heidutanud. Esimesest pangast lahkusime veidi solvununa. Kuhu jääb mõtteviis "maale elama"? Kusjuures mul on tunne, et nüüd on asjad veelgi keerulisemaks muutunud, sest ka väga korraliku ja kindla sissetulekuga inimestele öeldakse EI.

Igatahes viis meie tee siis juba kodupanka Swedi, kus pidime arvestama 20-30% sissemaksega, millest oli meil olemas vaid osake. Kuid juba esimene vestlus oli ülimalt meeldiv ja meis tekkis lootus, et see isegi võib õnnestuda, sest saime sissemaksul arvestada korteri müügist saadava rahaga (meie piirkonnas on korteri müümisel jutt summast  vahemikus 5000-10000). Tellisime maja hindamisakti ja põrkusime järgmise probleemi otsa. Meie ostetava maja väärtus oli maakleri arvates mitutuhat eurot madalam, kui müüja selle eest saada soovis. Helistasin omanikule ja ütlesin, et meil pole sellist raha, et puudujääv summa oma taskust kinni maksta. Heal juhul suudaksime omalt poolt 1000 eurot lisada. Loobusime tehingust......ja ootasime, palvetasime ning lootsime, et ehk juhtub mingi ime. Ootasime 4 kuud. Paaril korral oli omanik meiega veel püüdnud diili teha, kuid ma pidin oma tingimustele kindlaks jääma .....ja siis ühel päeval juhtuski ime. Ma ei lasku hetkel detailidesse, kuid peale viiekuust ootamist olime majaomanikud. Istusime maja elutoas ja süda värises sees. Mis nüüd edasi? Me peame sellest nüüd endale elamisväärse kodu tegema.  Millest üldse alustada? Igalt poolt vaatas vastu palju tööd. Minu peas oli vaid üks mõte: ära vaata kõike, mida on vaja teha, vaid keskendu ühele probleemile korraga. Ja nii me siis alustasimegi. Esmalt tuli teha palju koristus- ja lammutustöid. Tuletan veelkord meelde, et erilist raha meil ju ehitamiseks polnud. Käisin sel hetkel 1,5 koormusega tööl ning palgarahast saime umbes 200-300 eurot ehitusse panna. Kuna majja jäi osa kraami sisse, siis saime mõned meile mittevajalikud esemed maha müüa ja selle abil mõnisada eurot ehituseks juurde saada. Liikusime sammhaaval, keskendudes konkreetsetele tegevustele.

Üks suuremaid töid oli maja põrandate soojustamine. Võtsime kõik vanad lauad üles ning kuna meil puudus ressurss uue materjali jaoks, siis pidi kõik olema nii võetud, et saaks hiljem ka tagasi panna.

Põranda üles võtmine
Tagasipandud vana põrand
Lihvitud ja lakitud põrand
Põranda vahetus tõi nii mõnegi üllatuse. Näiteks tuli ühel majapoolel välja vahetada neli tala. Ühe vaheseina all oli ka tala ära pehkinud ja selle vahetamine võttis praktiliselt terve päeva. Osa põrandaalust vajas lisatäidet. 8 tonni liiva sai käsitsi põranda alla veetud.
Põranda üles võtmine sai tegelikult alguse vajadusest paigaldada uus torustik. Õnn oli nii mõnigi kord meie poolel. Näiteks saime täiesti uue sissevoolu toru prügikonteineri kõrvalt (ilmselt oli mingitest torutöödest kellelgi just meile paras jupp üle jäänud). Kanalisatsiooni väljavoolu toru oli meil ka olemas - taas ühe objekti ülejääk, mille sugulane meile tõi. Selle maasse kaevamine oli eraldi hull töö, sest meie tuttav, kes meid torutöödel aitas, sai tulla ühel detsembrikuu õhtupoolikul seda paigaldama. Kaevamisel jäi tee peale ette aga üks suur kivi. Mina näitasin taskulambiga valgust ja mehed mässasid paar tundi selle kiviga. Kuid igatahes saime majja täiesti uue torustiku.

Järgmine teema oli elekter. Meil oli vana juhtmestik, kuid kuna tegu oli juba vaskjuhtmetega, mitte alumiiniumiga, siis lootsime, et saame mõned aastad ka nii ära elatud. Kuid seda oli kohe näha, et elektriga pole kõik päris korras. Kui veekeedukannu sisse lülitasin, tõmbas laepirni kohe tumedamaks, tolmuimejalt sain mõned korrad voolu ning lihvimismasin ei püsinud kuidagi taga, sest oli liiga võimas meie süsteemi jaoks.
Esmalt oli plaan panna uued juhtmed kööki ja uude dušinurka. Kutsusime elektriku kohale ja lasime teha hinnapakkumise. See tuli tublisti üle tuhande euro, mis tundus meile kallivõitu. Nalja tegi elektriku lause: Teeme siit nii, siis kui kipsimehed tulevad, siis on neil parem.... "Kipsimees" seisis samal ajal elektriku kõrval, sest mees ise oligi ju see, kes kõik kipsid ise seina pani. Kuid väga oluline oli teada saada, et meie juhtmestikuga ei ole siiski kõik nii korras, kui me esmalt lootsime ning suurim probleem oli see, et puudus maandus, sellest siis ka minu sirakad tolmuimejalt.
Taas üks mure juures. Kuid tundub, et kui on probleem, siis on sellele ka lahendus. Leidsime ühe väga toreda meesterahva, kes töötab Eesti Energias ja oli nõus meile hullukestele appi tulema. Ta sai kohe aru, et rahadega on meil nii nagu on ja pakkus lahendusi, kuidas mõistliku hinnaga kõik korda saab. Samas oli ta väga hea nõuandja, et kasutaksime ikka kvaliteetseid materjale ja kõik saaks nii nagu peab. Kokkuhoid tuli siis eelkõige selle pealt, et juhtmed vedasime ise mööda maja laiali ning olulised ühendused tegi siis elektrik ning seda väga mõistliku hinnaga. Seal hulgas sai maja uue kilbi, peakaabli ja maanduse. Selleks hetkeks olime võtnud juba ühe väikelaenu, et saaksime remondi lõpuni teha. Elasime siis veel korteris ja ootasime kannatamatult juba majja kolimist.

Dušinurk....kes on pidanud vannitoa remonti tegema, see teab, et plaatimine on maailma kõige kallim töö. Hakkasime juba väsima ja kuna meil oli veel veidike laenuraha alles, siis mõtlesime, et tellime plaatija, mis see 20 ruutmeetrit ikka on, aga oli ikka küll. Iga ruudu eest 15 eurot tööraha pluss siis veel kõik materjalid sinna juurde. Seega ei jäänudki muud üle, kui tuli ise seegi töö ära teha. Sõber ehitusmees näitas ette, mis ja kuidas ja mees siis panigi plaadid ise seina. Päris nii tiptop muidugi ei saanud, nagu mõni proff oleks teinud, kuid seinas nad püsivad ja me ise oleme rahul. Kui kunagi rikkaks saame eks siis teeme paremini või laseme ümber teha.
Meie tulevane dušinurk

Esimesed plaadiread

Dušikabiini paigaldamine
Dušinurga lagi sai tehtud ehitusjääkidest ja on üks minu lemmikuid.


Dušinurga valmimise ajal kolisime sisse. Ma ei hakka kirjeldama siin selliseid pisitöid nagu värvimised, lihvimised, tapeetimised jne, kuid kes on remondiga kokku puutunud, see teab, et iga asi võtab oma aja. Ostust sissekolimiseni kulus meil 8 kuud.

Üks väga meeletu töö oli veel järgmise aasta fassaadi värvimine. Taaskord pidime leidma soodsamaid võimalusi ja lahendusi. Selle asemel, et maja soojustada ning vanad lauad uutega asendada, saime teha kilplaslikku tööd - lihvisime kogu vana värvi maha ning katsime uuega. Maja sai peale 5 uut värvikihti ja uued "iluliistud". Tasapisi oleme välja vahetanud kõik maja aknad ja ühe välisukse.
Nüüdseks on meie entusiasm veidi raugenud ja peame nii füüsiliselt, vaimselt kui ka majanduslikult kõigest sellest taastuma. Järgmisena oleks vaja remontida maja veranda, lisada ühte tuppa kamin, juurde ehitada terrass ja võimalusel siis väljaehitada ülemine korrus, kuhu saaksime oma magamistoa. See oli meie ühine otsus, et lapsed saavad oma toad ja me elame senikaua elutoas, kuni ülemise korruse korda saame (või mõni lastest välja kolib 😛).

See on olnud üks hullumeelne teekond. Küll on hea, et me maja ostes ei teadnud, mis meid ees ootab, sest võibolla oleksime siis põnnama löönud. Kuid kui maja juba olemas oli, siis ei olnud meil enam tagasiteed ja tuli lihtsalt tegutseda.

Koduomanik
Elli

pühapäev, 3. november 2019

Kannatlikkuse õppimiseks on vaja palju kannatlikkust.

....ja mul on hetkel tunne, et mu kannatus on katkemas ja kiusatused viivad selge mõistuse peast. Olen jõudnud punkti, mis tundub mulle tõeliselt suure väljakutsena. Mul on nüüd kogunenud veidi raha meelerahufondi, sos-fondi ja ka krediitkaart on veidike kosunud. See kõik on ju kena, kuid nüüd tahavad kiusatused mõistuse peast viia, sest nii palju asju oleks ju vaja. Loodan, et siinne pihtimine aitab mul mõistuse selge hoida ja aasta lõpuni vapralt edasi pingutada, sest tean, et peale seda saab hakata keskenduma asjade uuendamisele.

"Kaks kuud Elli... sa oled siiani hakkama saanud, siis kannatad need paar kuud, mis veel aasta lõpuni on jäänud ju ka ära."
Täna näiteks katsusin Jyskis pool tundi uut kattemadratsit, mis oli hea soodustusega. Me nimelt magame juba aastaid diivanil ning selle kattemadrats on vist ca 10a vana ja täiesti ära vajunud. Vahekohad on magades juba külje all tunda ning hommikuti vaevab meid nii mõnigi kord selja- või kaelavalu. Lapse voodi teemat olen juba mitu korda maininud. Sirvin ikka aegajalt kasutatud asjade saite, kuid siiani pole midagi sobilikku silma hakanud. Elutoa diivanilaud logiseb, köögitoolidel on pinnud väljas (katsin need toolipatjadega), külmkapp on liiga vana jnejnejne....Kas ma jälle virisen? Oijah, virisen vist tõesti....vabandust ega see ju  miskit muuda. Sellest olukorrast ongi ainuke väljapääs varuda kannatust ja teha seda, mida vaja - tekitada puhvrid ja teha korda krediitkaardi arve. Kuid usun, et minu olukorras murduvad nii mõnedki, sest olin minagi täna murdumise äärel, kuid astusin siiski vapralt poest välja. Peas mõtted, et kui olen senini hakkama saanud, siis tulen veel mõnda aega toime.

Muidu on mu elu üks Suur kiire. Sattusime meiegi tormiohvriks ja pidime ca 4 päeva ilma vooluta hakkama saama. See halvas meie igapäeva elu ja sulatas üles suure osa talvevarusid. Õnneks armastan ma ka keedumoose ning seetõttu ei olnud kõik värskena külmutatud ning kahju polnud nii suur. Ära sulanud  marjad keetsin moosiks. Lihakraami polnud õnneks väga palju ja see sai ruttu ära tarvitatud. Külmiku ülaosas olnud toitudest pidin küll osad minema viskama, sest jäime liiga kauaks voolu taastumist ootama ning ei tõstnud õigeaegselt kuhugi jahedamasse. Arvan, et kogu kahju jääb 30-50 euro vahele.

Keskkonna säästmisega seadsin endale ühe konkreetse eesmärgi: Kuu aja jooksul mitte ühtki uut kilekotti elamisse juurde osta. Selleks, et see paremini õnnestuks tellisin endale helkur.net lehelt kaks vahvat helkurornamendiga kotti.

Kui tavaliselt ostsin iga nädal 3-5 kilekotti, mis teeb kuu aja jooksul kuni 20 kotti, siis sel kuul olin sunnitud vaid ühe koti ostma, sest mul polnud kilekotti kaasa võetud ning ma ei saanud lapsele oma kotti ära anda. Seega õnnestus päris kenasti.

Ma olen juba aastaid üpris hoolas prügi sorteerija. Kompost läheb õue ja sellest tekkinud väärtuslikku mulda saime juba sügisel aias kasutada. Pakendid sorteerime eraldi ja senini kasutasin nende kogumiseks tavalisi kilekotte, kuid otsustasin üle minna prügikottidele. Mul oli tükk aega vaja enda jaoks välja mõelda, kus on sääst?.....välja mõtlesin!!! Esiteks prügikotid maksavad vähem ja teiseks, mõistlik on osta suuremad kotid, kuhu mahub rohkem prügi, siis ei teki nii palju kilekotte, millesse kogu see kraam pakendada. Lugesin ka sellest, et mõni kogumispäeviklastest kogub ämbrisse, kuid hetkel tundub ikka kottidega pakendamine mõistlikum. Üks oluline tarkus veel - nimelt sain ühest podcastist teada, et biolagunevad kotid ei lagune koduses kompostihunnikus, seega polegi need nii loodussõbralikud ühti ja nendele raha kulutamine ei pruugigi nii mõistlik olla. 😕

Üks keskkonnasõbralik põhimõte on mul veel - ma väldin oma kodus ühekordseid nõusid. Isegi ca 40in korraldatud õuepeod oleme teinud tavaliste nõudega. Ma  sain kunagi ammu äravisatavate nõude seast 30 taldrikut, mille purunemise korral poleks kahju suur.

Loomulikult on mul keskkonnasäästlikumaks saamisel arenemisruumi veel kuhjaga. Nimelt ei ole meie kaevuvesi joogikõlbulik ja seetõttu ostame joogivee poest 5l kanistritega. Oleme otsinud erinevaid võimalusi kuskilt vett tuua, kuid pole leidnud ühtki avalikku kaevu. Sõpradele ja tuttavatele on vesi ju ka mingi tasu eest (elekter või vee- ja kanalisatsioonitasu näol) ning seetõttu pole tahtnud kellelegi puugiks kaela peale hakata. Ilmselt oleks üks võimalus ka filtrid, kuid kuna meie vesi on väga rauarikas, siis tähendaks see iganädalast filtrivahetust, mis poleks soodsam, kui need mõned kanistrid poest osta.
Seega tekib meil igal nädalal 5-8 viieliitrist tühja kanistrit, mille me siis ka pakendiprügisse paneme, kuid toredam oleks, kui sellist prügi ei tekikski.
Meie vesi tuleb Värska Vee kaevudest. Käisime ja vaatasime ise üle.

Teine suur arenemise koht on väikesed kilekotid. Üksikud puuviljad ja juurikad jätan pakendamata, kuid ma pole ikka veel suutnud võtta kasutusele võrkkotte, mida saaks ju mitmekordselt kasutada. Edusammuks saan pidada seda, et mul on materjal kottide valmistamiseks olemas. Poekottidele ei soovi ma raha kulutada, taaskasutus on ju in.

Uus kuu on kodukuu. Meil on endiselt suurim kuluteema remont. Hetkel oleme kõik projektid ootele pannud, kuigi vajaksime üht küttekeha, üks esikutest vajab renoveerimist ja unistan endiselt oma magamistoast ning saunast😏.....see nimekiri on tegelikult lõputu. Ma hetkel siinkohal peatuksin. :) 

Kannatamatu 
Elli