teisipäev, 28. mai 2019

Esimene eesmärk täidetud!!!

Ma sain lõpuks ometi endale uue elektripliidi.😍 Raha kokku kogumine võttis aega täpselt kuus kuud. Sinna sisse on igasugu segaseid aegu jäänud. Kes sellest veel midagi ei tea, võib lugeda minu eelmisi postitusi.
Enne ostmist uurisin erinevate poodide kodulehti. Võtsin võrdluseks ühe Electroluxi mudeli. Juba mõnda aega olid mulle silma jäänud Reset.ee reklaamid. Võtsin nende kodulehe ette ja seal maksis antud mudel 289.00. Seejärel lugesin aga kommentaare ja sain teada, et paljud kahtlevad selle firma usaldusväärsuses ning kauba tarnega on mingid probleemid. Sellist riski ma oma raskelt kogutud rahale ei soovinud. Uurisin edasi....Euronicsis ja OnOffis oli sama mudel mõlemas poes 359.00 ( 70 eurot kallim 😮). Kusjuures, see oli nende poodide soodushind.....tundus veidi kallivõitu. Mul oli suur soov jääda võimalikult 300 euro lähedale.
Seejärel vaatasin Kodumasinad.ee kodulehte ja leidsin sama mudeli 299-ga. See tundus väga mõistlik hind. Neil oli ka mitu Beko varianti, hinnas 260-280 eurot. 

Seega esimene sõit oligi Kodumasinate poodi. Kahjuks seal minu välja valitud Electroluxi enam müügil ei olnud. Vaatasin Bekosid ja tundsin, et need pole päris minu maitse. Olin juba valmis jääma paremate pakkumiste ootele, kuid igaksjuhuks otsustasime läbi hüpata ka OnOffist, sest meil oli vaja aega parajaks teha (noorem laps oli sõbra sünnipäeval). Leidsin sealt välja valitud Electroluxi ning hind oli ka nii nagu ma juba eelnevalt teadsin ehk siis pisut kallivõitu, eriti kui arvestada, et mõnes poes saab sama mudeli alla 300 euroga kätte. Vaatasime ja arutlesime seal pliidi juures, kui juurde astus müügimees, kes on väga asjaliku jutuga. Nimelt meie Electroluxi kõrval oli üks 40 eurot odavam Gorenje (329 eurot). Minule ei ütle see nimi mitte midagi, kuid müüja selgitas, et antud firma tooted on kvaliteedilt samaväärsed Electroluxiga (jäi mulje, et isegi vist võivad olla paremad) ning konkreetsel mudelil oli rohkem funktsioone, kui minu väljavalitud E-l. Väike mõttepaus ja otsustasin siis selle G ära proovida. 
Küsisime, kas hinnas veidi alla saaks ning tuli välja, et meil on eelmistest ostudest boonuspunkte kogunenud ja saime hinnaalandust 27.00 eurot. Seega maksis pliit 302 eurot. Super!!!! 
Tegin huvi pärast ka väikesed arvutused, kui palju oleks see pliit mulle järelmaksuga ostes maksma läinud. Järelmaksuga elektripliitide krediidikulukuse määra vaadates ja umbkaudseid arvutusi tehes, sain säästuks 104 eurot. See on minu raha, mida saan nüüd millekski paremaks kasutada kui kellelegi intresse makstes. 😉
PS. Hinnavaatlus.ee andis sama mudeli kõige soodsamaks hinnaks 329€ ja kõige kallimaks hinnaks 392€. Seega arvan, et sain igati hea diili. 

Pühapäeval sai esimene kolmekäiguline lõuna valmis vaaritatud. Minule omaselt väga soodne. Sügavkülmas oli üks kana, hinnasilt näitas veidi üle kolme euro. Sulatasin selle üles. Koivad keetsin klimbisupiks, ülejäänud kere panin köögiviljade ja kartuliga ahju. Magutoiduks tegin rabarberi-mannavahtu, mis ei maksnud mulle eriti midagi, sest kõik ained olid kodus olemas. Seega umbes viieeruone kolmekäiguline lõuna. 😊



Varsti saab maasikaid :)



Tervitades
Elli


esmaspäev, 13. mai 2019

Autosõit on ajavõit

See kuu on Kogumispäevikus siis transpordikuu ja eks püüdsin minagi oma transpordikulud üle vaadata. Meie peres on kaks vanemat autot. Keskmine kulu autodele ja sõidukuludele jääb aastalõikes ilmselt kuhugi 300-350 euro kanti kuus 😨. See teeb ju 17-18% meie kuu sissetulekutest. Lapsed kasutavad ka ühistransporti punktist A punkti B liikumiseks, kust enamasti peab veel edasi auto või kondiauruga liikuma, sest elame suhteliselt metsas.  Meie mehega liigume igapäevaselt autodega, sest kahjuks ilma nendeta läheb võrdlemisi keeruliseks. Ma vist olen mõnes teises postituses sellest ka põgusalt rääkinud, aga täna siis veidi põhjalikumalt meie liiklemistest.

Elame ca 20km kaugusel ühest väikelinnast ning ca 35km kaugusel Tartust. Kogu meie elu: töö, koolid, sisseostud, käib põhiliselt Tartu suunal.
Kui me kolisime, siis oli kindel otsus, et lapsed saavad põhikooli lõpuni jätkata 17km kaugusel asuvas koolis, kuid häda on sellest, et see asub "vales vallas" ja lausa teises maakonnas. Seega peame igal hommikul viima lapse 7km kaugusele vallabussile. Õnneks isa töötab samas asulas, kus asub kool ja osa sõite annab isaga ühendada, kuigi graafikuga töö ei ole soodne pereeluks. Enamus ajast olen mina meie pere logistik, kes teab kes, kus ja mis ajal liikuma peab. Mõnikord on see päris keeruline ja noorem kutt peab nt ootama 1-2h, sest mul on tööl koosolek ja isa on õhtuses vahetuses. Liinibusse(Tartu suunas) meie koduni ei liigu. Kolm bussi peatuvad kodust 2,5km kaugusel, kuid see on lisa rahakulu ja reedeti on tihtipeale keeruline bussi peale saada, sest buss on liiga täis.

Kõige lihtsam oleks olnud lapsed kohaliku valla kooli panna, mis asub 7km kaugusel ja kuhu viib kohe maja eest vallabuss, kuid vanemal lapsel oli sel hetkel põhikooli viimane klass algamas.....ja ma tean, mida tähendab kooli vahetus, sest olen pidanud oma elus kolimise ja muude elumuutuste tõttu mitmel korral sõbrad maha jätma. Hetkel tuleb veel mõned aastad nooremale kutile pidevalt taksoks olla. Lisaks igapäevasele kodu-kool suunale on meil veel trenni viimise-toomise sõidud ja mõnikord ka sõpradele külla minemise sõidud.

Seega tunnistan ka ise, et transpordi osas oleme oma elu päris parasjagu keeruliseks osanud elada, kuid oma kena kodu nimel olen ma nõus seda kõike taluma.
Elukoha vahetus tooks ju suure languse transpordikuludes, kuid hetkel on nii ja jääb ka nii.

Mida siis teha, kui autod on praktiliselt vältimatud. Mõned meie nipid:
- madala kütusekuluga autod (diiselkütus, keskmine kulu 5,4l/100km)
- odavad/lihtsad  autod (mida vähem elektroonikat, seda lihtsam ja vastupidavam masin, erinevatel markidel on väga erineva hinnaga varuosad)
- kombineeritud sõidud (seda saame kahjuks harva kasutada, sest kohalikke, kes meiega samas suunas liiguksid, on vähe, kuid linnasõidud oleme mõnikord kombineerinud teiste lastevanematega)
- madala hinnaga kütus ja sooduskaart. Viimane ost: 1.27 liitrihind (GoOil)
- parkimiskoht olgu tasuta (nt. töö juures, kesklinnas üle jõe, poodide parklates - osad neist ka paraku tasulised) Viimane kord hoidsin nii kokku 5 eurot, sest parkisin Tartu kesklinnas üle jõe, kus on tasuta parkimise võimalus.
- niisama lustisõite ei tee
- koolist linna on poiss kasutanud tihtipeale tasuta bussisõitu. Näiteks kaheeurose kino päeval saab nii ikka väga soodsa kinokülastuse. Eriti, kui kinost snäkke ei osta, vaid võtad nt mõnest poest kaasa limonaadi ja krõpsupaki. Loomulikult võib ka täitsa söögivabalt kinos käia.
-autode ülalpidamiskuludes saame nii palju kokku hoida, et valin alati kõige soodsama kindlustuse, remontida laseme tuttava mehhaaniku juures, meile lähedal asuvas garaažis. Lihtsamad tööd teeb mees ise. See on suur kokkuhoid tunnitasu arvelt, mis linnas on juba 20-30 euro kandis. Varuosade suhtes peab leidma kesktee kvaliteedi ja hinna suhtes, sest ainult hinda vaadates võib lõpuks hoopis topeltsumma kuluda, kui varuosa paari kuu pärast taas otsad annab.
- alati ühendame erinevaid sõite ( nt lapsele järele minnes saan ka poes või raamatukogus ära käia jne)

Kindlasti saaks veel paremini. Mõtlesin välja mõned võimalused:
- vahetada elukohta (see tooks suurima kokkuhoiu, kuid ma armastan oma kodu)
-lapse koolivahetus säästaks ilmselt kuni kolmandiku kütusekulust
- kombineerida tuttavatega rohkem sõite.
- kuni 10km sõidul kasutada tihemini jalgratast (laps sõpradele külla, mina poodi piima järele)
- sõita autoga maakonna piirini ja siis sealt edasi tasuta bussiga
- gaasiküttega auto on ka kindlasti soodne, kuid selle paigaldamine tundub maksvat varanduse...

Huvi pärast tegin väikesed arvutused seoses emadepäevaga. Nimelt tekkis mul mõte, et kui keeruline oleks autovabalt emale külla minna. Mu ema elab ca 45km kaugusel.
Esmalt tuleks alustada minekut pooletunnise jalutuskäiguga bussijaama. Seejärel peaks sõitma Tartusse, kust saab mõningase ootamise järel ümber istuda järgmise sobiva bussi peale. Seejärel ootaks taas ca 40min jalutuskäik. Bussiaegu uurides sain teada, et ajaliselt kuluks mul ema juurde ja koju tagasi tulemiseks 5h20min. Marsruut oleks 120km pikk, millest üle10km oleks vaja läbida jalgsi.
Autoga ema poole minnes sõidan edasi-tagasi umbes 90km ja ajakulu on ca1h30min. Seega võtaks see minek autota kolm korda rohkem aega.
....aga ehk tuleks see siiski soodsam??? Väikesed arvutustööd näitavad, et kogu perega minnes oleks bussisõidu kulu 22 eurot. Autoga arvestan 5-6l kütust, mis teeb hetke hindade juures maksimaalselt 8 eurot. Autokulu jms ei arvesta, sest autode olemasolu tõttu on need kulud mul ju niikuinii. Seega oleks see isegi rahaliselt kahjulik (va juhul, kui läheksin üksinda, kuid enamasti käime ikka kolme-neljakesi).
Seega ei tähenda autovabalt liikumine alati säästu ja on lausa ebamõistlik. Seetõttu ei hakanud ma sel kuul kaasa tegema erinevates autovabaduse väljakutsetes.
Ainuke, milles osaleda plaanisin, on säästa 10%. Selle täitmiseks ostsin kütust soodsaimal päeval ja terve päeva linnas veetes leidsin endale tasuta parkimiskoha. Üldine kulu tuleb siiski suhteliselt sama, sest pidin tegema sõidu teise Eesti otsa.

Maikuu on väga suurte väljaminekute kuu, kuid sellest juba mõnel teisel päeval pikemalt. Püüan ikka igatpidi oma eesmärke silma ees hoida, kuigi aegajalt tekib tohutu väsimus ja tahtmine kõigele käega lüüa. Paraku pole see ju võimalik, niisiis .... ei noruta siin midagi :)

Tervitades
lootusrikas Elli