Segased lood

Pole ammu siia kirjutanud ja nagu pealkiri aimata laseb, siis on mu elus hetkel üks suur segadus. Seekord siis mitte niivõrd rahalise poole pealt, vaid hoopis suhete ja lähedastega seotult. 

Juulikuus oli meil ühe lähedase matus. Ma ei hakka siia pikemalt kirjutama, kuid sellel matusel oli palju segaseid suhteid ja sellest veelgi segasemaid tundeid. Minu mehe jaoks oli tegu väga lähedase inimesega. Ta on isegi öelnud, et see inimene oli talle isa eest, sest ta enda isa suri varakult. 

Sellele järgnes ühe asotsiaalse sugulase eluaseme korrastamine. Kui mu mees armastab öelda, et kõik peale s...ta oli alles, siia antud elamises kattis põrandat ühtlane kassiekstrementide kiht. Pidime seal käima, sest see oli osa minu isa majast ning peale onu surma kuulub kogu maja talle. Nädal peale seda läksin isaga tülli. Ikka nii tülli, et ma hetkel ei soovi temaga rääkidagi. See pole minust kena, kuid sain haiget ja vajan aega, et toibuda. Olen veidi vihjanud, et mu lapsepõlv oli keeruline ning isaga suhtlemine ei ole seetõttu olnud minu jaoks kunagi kerge, kuid nüüd siis panin meie suhted pausile. Õhtuti nutan end patja tühjaks, sest lihtsalt nii raske on olla....

Oma rahaasju olen püüdnud ikka tasapisi joone peal hoida. Vahepeal läksin säästude kallale, et nooremale kutile riideid selga osta, sest ta on korralikult kasvanud. Tahtsime ühele õhtusele üritusele minna ja kuna õhtud olid vahepeal ikka väga jahedad, siis oli vaja kiiremas korras ühed korralikud pikad püksid osta. Ma arvan, et seda võib pidada täitsa SOS olukorraks. 

Võetud raha teenisin taas hooajatööga tagasi.....kuid siis see juhtus. Olime koos noorema kutiga põllul. Päev hakkas juba lõppema ja hakkasime nö viimast ämbritäit tegema. Kuna ta on meil nobe korjaja, siis otsustasime teha võistluse, et kes saab rutem ämbri täis ja siis see juhtus. 😓 Ta astus halvasti ning järsku hüüatas "Emme" ja viskas end valust oieldes pikali. Sain kohe aru, milles asi...nüüd see siis juhtus....olin seda juba ju ammu kartnud. Ta oli oma põlvekedre paigast nihestanud. See asus täiesti külje peal. Miks teadsin seda oodata, sest minu mõlemad põlved käivad juba aastaid paigast ära. ....järgnes kiirabi kutsumine. Poiss viidi ära Tartusse, kuigi see asub meist kaugemal, kui lähim haigla, kuid ju kardeti, et kohalik haigla ei saa hakkama ja jalg võib vajada kirurgilist sekkumist. Nüüd on meil siis kipsjalg. No tegelikult on kips vaid lahase moodi jala tagumisel küljel. 

Seekord saab jalg terveks, kuid minu suurem mure on see, kuivõrd hakkab see tema edaspidist elu mõjutama. Paratamatult jätab see tükiks ajaks psüühikasse oma jälje ning kui see hakkab korduma, siis tekivad paljud takistused. Seega olen ka selle tõttu hetkel psühholoogiliselt täiesti liimist lahti. Ma ei taha, et lastel minuga sarnane saatus oleks. Võtan küll õhtuti üht rahustit, et uinuda, kuid see kahjuks ei aita mind eriti. 

Suvi on ju iseenesest väga ilus olnud. Sellesse suvesse jäi ka meie 20. pulmaaastapäev. Otsutasime, et ei raiska raha ja ei tähista seda millegi erilisega. Ostsime tordi. Mina sain lilled ja kommikarbi ning mees ühe pisikese kingi. Pidime minema restorani, kuid tundsin, et mul pole tuju ning sain siis endale veel lisakingiks lebotooli, milles on hea hommikuti õues kohvi juua. Restoranis saadud kõhutäis oleks peagi läinud olnud, kuid lebotool on loodetavasti aastateks. Kuid nüüd pean tunnistama, et see on hakanud kripeldama, et me kodust välja ei läinud ja seda väärikamalt ei tähistanud. Näiteks mõnes spaas vms. Naised ja nende tujud....onju.

Läheks siis korraks rahatarkuse teemade juurde. Eelmisel aastal samal ajal olime me väga keerulises olukorras. Pidin esialgu arvestama ca 200 eurot väiksema sissetulekuga ja siis sain teada, et jään ilma ka igakuisest toetusest ehk kaotan sissetulekust veel veidi üle 200 euro. Säästudest oli mul sel hetkel võimalik kasutada vaid 106 eurot, mis oli kogunenud meelerahufondi. Seega üks väga keeruline aeg, mis tuli kuidagi üle elada. Sellel aastal on mul esmalt organiseeritud nii, et mu toetus ei katkenud. Teiseks on mul kogunenud juba ühe kuu sissetuleku jagu sääste, mis aitaksid sellisest olukorrast märgatavalt kergemini välja tulla. Olen planeerinud veidi hädaabifondi kasutada, kui hakkame kooliks vajaminevaid asju ostma ja kui mul ei õnnestu kuskilt veel lisaraha teenida, siis pean ka vanema lapse sünnipäeva jaoks veidi säästudest näpistama. Kuid küll ma selle jälle tasapisi tagasi korjan. Igatahes on hetkel rahalises mõttes palju rahulikum ja kindlam olla. 

Metsa olen ka jõudnud. Sügavkülmas on metsmaasikaid, vaarikaid ja mustikaid. Purki on saanud moose ja kukeseeni. Loodus annab jõudu ja veidigi meelerahu. 

Veidi õnnetu

Elli

Võtaks nüüd veidi hoogu maha

Taas avastasin end mingil hetkel pidevast kiirustamise rattast. Õhtul põhimõtteliselt kukkusin voodisse ja päris ausalt ei tahtnud mõeldagi sellele, et hommikul on jälle 5.30 äratus. 

No see mure sai nüüd lahenduse. Selle nädala algusest on jälle võõrtööjõud ju Eestisse lubatud ja praktiliselt päevapealt täitus põld ukrainlastega. Nad vist ootasid juba piiri peal, sest see toimus tõesti väga kiiresti. Meid otseselt ära ei aetud, kuid esiteks pabistan ma veidi sellepärast, et kuskil karantiinis pole nad ju eraldi pidanud olema. Arvatavasti ongi kohapealne kämpingutes ja põldudel viibimine nende karantiin. Teiseks ei ole meeldiv olla teistele järelkorjaja. Nuputada hommikul, kas eilsest jäi veel mulle ka midagi või mitte. See siis väikene vinguminut. Tegelikult on ju reaalsus see, et eestlastest usinaid on ikka põldudel vähe ja saan aru, et tootjale on saabunud abi väga teretulnud. 

Meie talvevarud said korjatud ühelt kohalikult põllult. 

Ma siis mõtlesin hetke...kui olin öö läbi üleval olnud, sest mu liigesed valutasid ja haigus tuletas end täiega meelde ning laps päeval mind veidi noomis, et see raha pole sinu tervist väärt, siis tegin neljapäevast otsuse tuurid maha tõmmata ja asuda oma auga väljateenitud puhkust nautima. 

Vahepeal saime nooremale lapsele voodi kombineeritud. Ühel sugulasel oli 160cm voodiraam praktiliselt jalus ja ma ostsin selle 20 euroga ära. Kasutatud mööbli poes reklaamiti uusi madratseid ülisoodsa hinnaga, kahjuks olid need madratsid veidi kannatada saanud, kuid praegusel momendil peame nendega leppima. Magamist need külje peal olevad veeplekid ju ei sega. Voodipesu sai küll tuttuus ostetud. Kogukulu 86 eurot. Laps õnneks ise rahul ja ütles, et uni oli täitsa hea. 

Meie saun on vahepeal saanud juurde materjale. Vahetult enne jaani tahtis mees näidata mulle saunaahju, mida meile tellida plaanib (hind al 300-350 eurot), kuid siis jäi meie pilk peale ühele eritellimusel tehtud kasutamata ahjule, mille hind oli vaid paarisaja euro kandis. Tegu oli korralikust materjalist täiesti uue ahjuga. Panime autole pikemalt mõtlemata hääled sisse ja tõime ahju koju ja oleme ülimalt rahul. Eile saabus eesruumi lagi (värvitud sisevoodrialud), mille saime mitu korda odavama hinnaga. Paarsada eurot sai taas kokku hoitud. 

Sauna välisilme on nüüd juba täielikult muutunud. Kunagisest uberikust on saanud minu arvates täitsa korralik hoone. Seda muidugi tänu töökale ja sihikindlale kaasale, kes ei jäta enne, kui tööd on tehtud. Esimesel pildil oleva hoone kõrvalukseni pidime alguses end läbi igasugu kola kaevama. Nüüd saab vaevata ukseni ja veel täitsa kobeda ukseni minu arust. 😊

Vaatamata nendele edukatele ostudele, oleme hetkel otsustanud saunaehitusele veidi pidurit peale tõmmata, sest muu elu tahab ka elamist. Üks autodest ootab ülevaatust ja vajab veidi sättimist, teisel autol on vaja õli ära vahetada. Puhkuse ajal sooviks väga ikka vähemalt ühe minipuhkusereisi Eesti piires teha. 

Peaaegu puhkuselainel 

Elli 😎

Osta siis, kui on odav

Suvi on täies hoos ja kulutused on veidi teistlaadi, kui talvisel ajal. Kevad ja suve algus on meil alati väga üritusterohked. Nii jääb viimase pooleteise kuu sisse kuus suuremat sünnipäeva tähistamist, ühed katsikud, üks lõpupidu, jaanipidu ja juba ka üks väljasõit. 

Me alati mõtleme, et ei hakka mingit suurt pidu pidama, kuid kui juba paar inimest annab märku, et nad niikuinii plaanivad läbi astuda, siis on ju mõistlikum kõigile, kes niikuinii tulemas on, varakult teada anda, mis päeval on kõige sobilikum. Seega kujunes meil taas selline "veidi peame" sünnipäev ligi 20 inimesega korralikuks olenguks. Peale koronaaja pikka isolatsiooni oli muidugi väga tore taas vanade sõprade ja tuttavatega koos istuda. 

Selleks, et kõikide kulutustega ikka välja tulla sain juuni lõpus juba mõned päevad hooajatööl käia. Näiteks 24.06 hommikul ärkasime juba kell 5, et kella kuueks põllule jõuda. Teenisin kahe päevaga 75 eurot ja sellest rahast osa läks siis nädalavahetuse väljasõidule. 

Kas te mõtlete mõnikord vaeselt või tunnete, et eristute seltskonnast, sest ei saa endale kõike lubada? Mina olen seda tihti tundnud ja kuigi seekord olin saanud endale väikese reisiraha tekitada, siis veidi oli ikka selline tunne, et teised lubavad endale rohkem, kui mina raatsiks. Näiteks restoranis drinkide tegemine on minu jaoks liiga kulukas. Ma üldiselt ei raatsi isegi poest endale eriti tihti alkoholi osta. Samas polegi see ju eluliselt vajalik kulutus ja ehk oleks õigem mõelda sedapidi, et ma olengi vähene alkoholitarbija. Kuid seltskond iseenesest oli väga lahe ja see paar päeva aitas mul kõigist argimõtetest eemale saada. 

Veidi siis pealkirjast. Kui sa elad palgapäevast palgapäevani, siis ei raatsi sa osta asju sel hetkel, kui need on soodushinnaga, sest sul ju kodus on veel veidi ja saad mõned päevad või nädalakese veel ilma selle asjata hakkama. Nii tekivad aga ebasoodsalt kallimad ostud, mis kergitavad eelarvet. Kuna mul on ju nüüd puhver, mis toetab mind vajadusel, siis pean end suunama rohkem selliseid soodsaid diile jälgima ja varuma asju siis, kui need on soodushinnaga. Olin veidi aega tagasi enda peale pahane, kui jätsin ostmata koertetoidu, mis oli ca 40% tavapärasest odavama hinnaga. Järgmisel korral poodi minnes pidin maksma täishinna. Seega püüan olla edaspidi targem ja varuda asju/sööke, mida meil niikuinii kulub, kohe kui märkan soodsamat hinda. Nii on mul plaanis näiteks sel nädalal osta Coopist Santa Maria maitseainete suured topsid. Kilohinna vahe väikeste pakkidega on pea kahekordne. Nii tegutsedes vähenevad väljaminekud märkamatult iseenesest. Oluline on muidugi see, et iga soodsama hinna peale liigselt mitte erutuda. Odav hind üksi ei ole argument. See peab olema midagi, mida meie pere tihti tarbib (Nt. tualettpaber, pesupulber, õli, koertetoit, juust jne). 

Homme ja ülehomme lähen taas põllule. Suutsin end esmaspäeval korralikult ära põletada ja vahepeal on vaja tegeleda ka koduga. Seetõttu ei saa ma päris iga päev lisatööl käia, kuid püüan siiski seda aega maksimaalselt ära kasutada, eks hiljem, kui hooaeg läbi, on aega ka puhata ja veidi suve nautida. 

Samas on metsas peagi korjamisootel kukeseened, mustikad ja metsmaasikad. Paari  nädala pärast hakkavad valmima aiamaal köögiviljad, mis tahavad purki saada ja nii see suvi möödub nagu üks kiire unenägu. 

Toimekas

Elli

Hädaabifond versus meelerahufond

Kumb on tähtsam? Sellele küsimusele ei saagi nii vastata. Mõlemad on olulised ja kummalgi on oma roll täita.

Leiad õnne?

Kuid kumma kogumisest tuleks alustada? See küsimus tekkis mul üht vebinari kuulates ja mul on sellele küsimusele oma vastuseversioon olemas.
Jutt on hetkel tavalisest Eesti perest, kelle sissetulekud jäävad alla riigi keskmise sissetuleku ning valdavalt kulgeb elu palgapäevast palgapäevani. Enamasti siis kerge ärevus sees, et ehk see kuu ei juhtu midagi, sest asjad ju ikka kuluvad ja lähevad katki ning ideaalis peaksime olema oma eelarves kõige sellega arvestanud, kuid reaalses elus on nii, et pidevalt juhtub midagi ning kogu aeg on tunne, et raha on vähe ja puudu ning mingit puhvrit ei saa tekkidagi enne, kui kõik jälle nulli kulub.

Seega, mina arvan, et kõige esmane on alustada hädaabi puhvri loomisest, sest see aitab katta meil igapäevaseid äkilisi väljaminekuid ning vältida ehk mõnda kiirelt võetud järelmaksu või krediitkaardivõla suurendamist. Sellest nõiaringist ei ole enne väljapääsu, kui tekib mingisugunegi raha tagavara, kust on võimalik selliseid kulusid katta. Kui sa alustad meelerahufondist, mille raha ei tohiks ideaalis kasutada niisama igapäevaste äkiliste väljaminekute katmiseks, siis tekib ju küsimus, et mille eest ma siis selle auto remonti viin??? Kuid kui ma olengi seadnud esmaseks eesmärgiks koguda nt 500 eurot, siis katab see näiteks ühe kodumasina äkilise rikkimineku ja välja vahetamise kulud.

Meelerahufond on pikemaajalisem projekt juhtudeks, kui me peaksime jääma haigeks või kaotama mõneks ajaks töö. Igaüks saab ise otsustada, kas ta kogub endale kolme, kuue või kaheteistkümne kuu tagavara. Mina tegelen hetkel esimese kuu jagu sissetuleku kokku korjamisega. Nagu enamus siit juba teab, siis alustasin eelmisel aastal 20eurostest sissemaksetest arvele, millel pole pangakaarti ja mida ma igakuiselt ei kasuta ning sel aastal tõstsin summat 50 euro peale. Kui järelmaksud nulli saan, siis tahan kergitada selle summa juba 100 euroni. Nii võiksin koguda umbes 5 aastaga oma poole aasta palga. Ühelt poolt tundub see pikk aeg, kuid samas, kui töökoht nii kergelt ei kao, siis pigem arvestadagi pikema ajaga. Mina tunnen, et see summa peab olema selline, et see ei häiriks minu igapäevast elu. Seega peab igaüks ise valima summa, millest alustada. Olgu see esialgu kasvõi 5 või 10 eurot. 😊

Mõlemad fondid on olulised, kuid kui pole võimalik mõlemaga korraga alustada, siis mina igatahes soovitan alustada esmalt hädaabifondi loomisest, et saada välja laenamise tsüklist. Siis võiks oma laenud võimalikult kiiresti nulli maksta(va kodulaen) ning seejärel keskenduda meelerahufondi kasvatamisele.

...pean nüüd tegema väikese ülestunnistuse, et olen ikka rahaasjades liiga umbes-täpselt tegutseja. Vaatasin alles eelmisel nädalal täpselt üle, kui suur on minu laenude jääk ja sain selleks summaks veidi üle 2000 euro. Eelkõige üllatusin oma järelmaksu jäägi peale. Olin veendunud, et see on ca 300 eurot, kuid 378 eurot pole sama, mis 300 eurot. Seega võtan selle endale nüüd korralikumalt sihikule, kuid paraku pean arvestama veidi pikema perioodiga, enne kui see nulli saab. Kuid vahet pole millal, oluline on ju, et saaks veidigi varem, kui esialgne graafik ette näeb. Sellest kuust alates teen topeltmakseid ning kui mõni kuu mingi lisatasu tuleb, siis püüan veelgi suuremaid summasid tagasi maksta.

Pohlad on õisi täis. 

Veidi siis sellest, kuidas mul vahepeal läinud on. Arvan, et normaalselt. Tööd on kuhjaga ja kogu aeg tundub olevat kiire-kiire. Sööd seda, mis juhtub, ostad poest kiiruga midagi kappi ja ilmselgelt on see meie söögieelarvet kergitanud ja loomulikult pole mul eriti aimu, kui palju, kuid seni kuni arvel on raha, mille eest süüa osta, ei ole mul aega muretseda. Ses suhtes ongi hea, et kogumise rahad lähevad kohe kuu alguses ise arvelt sinna kuhu vaja ja ma ei märkagi, et nad on läinud. Arveldan selle rahaga, mis siis reaalselt veel kontol alles.


Lõpuks ometigi tegin taas väikese investeeringu iseendasse ja oma heaolusse ning ostsin ära suvekleidi ning kingad. Ma pole impulssostja ja seetõttu juhtus minuga midagi väga enneolematut. Nimelt ma ostsin endale lausa kaks paari kingi, sest ühed olid mugavad, kuid sellist tooni, et ei sobi iga riietuse juurde ja siis said teised sellised veidi neutraalsemad, aga mitte nii suure vauefektiga, nagu esimesed (kogukulu 36 eurot). Igatahes tekitas see hea tunde, et ma ju võin seda endale lubada - ma olen seda väärt. 💗


Lihtsalt
Elli

Mis veidi valesti, see ikka jälle uuesti

...ehk aeg on fookus uuesti paika seada. Mingil hetkel taipasin, et ma pole selle aasta eesmärke väga korrektselt püstitanud ja vahepeal on ka mõni tarkus juurde tulnud. Naljakas kokkusattumus on see, et olin juba mõned päevad  tagasi selle postituse algmõtte paika pannud ning siis nägin, et ka Kogumispäevikus on eesmärkide ülevaatamise aeg.

Kuidas siis minu eesmärkidega hetkel on ja mida soovin muuta, täpsustada. 

1. Suurendada meelerahufondi 600 euro võrra - sellega on kõik korras, sest juba aasta alguses sai tehtud püsimaksed ilma pangakaardita arvele ja ma pole seda raha puutunud. 
2. Hädaabifondi suurendan 500 euroni. See oli mul juba mingil hetkel kenasti täis, kuid otsustasin teha investeeringu oma viljapuuaeda ning võtsin sealt 100 eurot. See polnud küll hädaolukord, kuid ma arvan, et see ei olnud ka niisama raiskamine, vaid korralikult läbimõeldud tegevus. Teine tegevus ei olnud nii läbi mõeldud. Selle kohta võiks öelda, et vanad harjumused on visad kaduma (Old habits die hard). 
Nimelt ei ole ma ju oma krediitkaarti tükkideks teinud ja see on endiselt kasutuskõlblik. Kui mu koertel kolm nädalat peale puugitilga panemist juba puugid peal ronisid, ma ütleks , et lausa karja kaupa (3-5tk korraga), siis otsustasin, et pean neile rihmad ära ostma. See aga maskab ligi 100 eurot. Käisingi loomakliinikus ja ostsin rihmad ning maksin nende eest KREDIITKAARDIGA!!!. Koju jõudes taipasin, et see on ääretult rumal tegu ning tegin koheselt ülekande  ja maksin raha arvele tagasi ja võtsin vastu otsuse, et ma võtan kuu lõpus raha hädaabifondist. Palju mõistlikum on hakata ju taas sinna raha tagasi koguma, mitte krediidile intresse tasuda. See veider käitumine tuleb sellest, et kui ma millekski kogun, siis ma ei taha seda raha kasutusse võtta ning vägagi ebaloogiliselt tundub õigem teha siis mõned maksed krediidilt. Loodan, et see rumal harjumus on nüüd igaveseks kadunud, sest mõtestasin selle teema iseenda jaoks piisavalt lahti.
Minu üllatus oli kuu lõppu jõudes väga suur, sest ma ei pidanudki hädaabifondist rohkem raha välja võtma. Siin on mõned loogilised põhjused, nt see, et paaril poeskäigul maksis mees toidu eest, enamasti käib see kõik vaid minu arvelt. Seega, on mul hetkel 400 eurot hädaabifondis ning see kuu saan vähemalt osa, aga võibolla ka kogu summa jälle tagasi panna. 
3. Ehitada aastaga valmis saun.
See protsess on meil hetkel täie hooga ikka käimas. 

Meil on siis plaan ühest vanast kuurilaadsest laudast endale saun teha. Vahepeal oleme ära ostnud kogu soojustusmaterjali, valminud on üks vahesein, maipühade aegu sai valatud põrand ning olemas on aknad ja paar ust. Ehitus käib peamiselt taaskasutust ja odavaid hindu otsides. Põranda tegemisel oli meil nt valida üle 400 euro valmissegu tellimise või 250 euro eest isevalamise vahel. Leiliruumi ukse leidsime Soovist vaid 20 euro eest. Akna valisime Arutechist juba valmis akende seast, sest nii on see mõnevõrra soodsam. Välisukse saime tuttavatelt tasuta, sest neil oli uksevahetus. Kingspan Saunasatu plaadid leidsime ühest poest hinnaga 4.99tk (tavahind 7-8 euri), kavatseme lakke panna plaadid, seina fooliumi. Niimoodi siis sammhaaval täitub meie üks ammune unistus. Endiselt püsib lootus, et jõululaupäeval saame juba oma leili visata. 

4. Hetkel olen järelmaksude osas kahevahel. Kuna suurem osa intressi on juba makstud, siis ilmselt lasen neil lihtsalt lõpuni tiksuda.....oi, kui piinlik, et ma sellise rumaluse siia jaanuaris kirja panin. Nüüd olen seadnud väga konkreetse eesmärgi: järelmaksud aasta lõpuks nulli! Üks ongi juba nullis kuid teist on veel mingi 300 eurot maksta (täpsustan: hetkel veel 378 eurot). Kui peaksin enne aasta lõppu järelmaksuga ühelepoole saama, siis plaanin ka väikelaenu kiiremini nulli maksta.  

5. Osta külmkapp ja voodi.  Millegipärast on mulle külmkapid alati meeletult kallid tundunud, kuid hiljuti jäi silma reklaam külmkapiga, mis vastas enam-vähem minu nõudmistele ja maksis vaid veidi üle 300 euro. Mõtlesin, et ohh, see polegi ju nii kallis. Põhimõtteliselt saaksin ma isegi praegu selle kogutud raha eest ära osta, kuid kuna ma ei taha sääste nulli viia, siis püüan suvel ühe külmkapi jagu raha lisatöödega teenida ning sügiseks selle kindlasti ära osta. Voodit olen hetkel pigem kasutatud mööbli hulgast vaadanud, kuid kuna mai oli meil üritusterohke, siis ei ole mul selleks raha kõrvale pandud ja kannatame veel veidi. 

6. Igas kuus võiksin osta ühe riideeseme või jalanõupaari, mida mul on väga vaja on. Selle eesmärgi täitmisega on mul hooti ikka raskuseid. Avastasin, et minu suveriiete garderoob on ka suhteliselt kesine. Kindlasti tuleb mul kiiremas korras mõned mugavad rihmikud suveks osta, sest hetkel on mul vaid ühed kinnised kingad ja plätulaadsed jalanõud. 

Jälle veidi targem
Elli

Kas koonerdamine või kokkuhoid?

Tegelikult võiks selle loo pealkiri olla Tavaline elu Eesti moodi või vähemalt teise Eesti moodi, sest minu tutvusringkonnas on palju sarnases olukorras perekondi.
Mul tekkis idee panna kirja mõned kulutused, mille arvelt olen nö koonerdanud ja püüdnud kokku hoida.  Kui aus olla, siis mul polegi alati selle kõige jaoks raha jagunud ning siis sa lihtsalt eladki ilma nende teenusteta või asjadeta.

Vanad toolid ootavad uuenduskuuri

Väike nimekiri siis sellest, mille arvelt ma "koonerdan":
- juuksur - paar korda aastas (25 eurot). Kui rahadega väga kitsas, siis veelgi harvem. Ostan ise värvi ja keeran selle pähe ja saan jälle hakkama. Seetõttu hoian alati soengu pigem lihtsana, et kui peangi jälle välja kasvatama, siis ei näeks see liiga kummaline välja.  Värvima pean vähemalt iga paari kuu tagant, sest mu loomulik juuksevärv on juba väga hallisegune.
- kosmeetikatarbed. Aastas kulub vist maksimaalselt paarkümmend eurot, mõni aasta vist mitte nii paljutki. Kätekreeme ja huulepalsamit saab ikka aastas paar tükki ostetud, kuid hetkel vajab ripsmetušški uuendamist.
- küünetehnik, kosmeetik, massöör  vms 0 eurot
- hambaarst - ülimal hädavajadusel, kui kuskilt on tükk väljas või väga valutab. Hambakivi eemaldus või hammaste valgendamine tundub juba luksusena.
- teater 1-2x aastas. Kui raatsiks, siis loomulikult käiks tihemini.
- reisid ainult Eesti piires. Ma olen tegelikult enne peret veidike Euroopas ringi reisinud, kuid minu suur unistus on jõuda kunagi ka Vahemere äärde. Nagu ma juba varem olen kirjutanud, siis lennukiga pole ma siiani veel lennanud. Kaugeim reis perega on senini olnud Rootsi kruiis.
- raamatuid laenutan, kuigi tahaks palju tihemini osta
- riideid ostan vaid hädavajadusel. Minu kapis on paar paari teksaseid, 6 tööpluusi, sama palju t-särke, kaks pidulikumat kleiti ja üks suvekleit, 2 paari kingi (heledada ja tumedad). Hetkel puudub kapist täiesti üks või veel parem kui kaks korralikku seelikut, on vaid üks pikk ja üks lühem suvine seelik. Paar soliidsemat triiksärki võiks ka olla. Tänu teise ringi ostlemisele on mul nüüd eelmisest aastast kolm kardigani, kuid puudub korralik ja hästiistuv bleiser/pintsak (üks kulunum on, kuid see sobib pigem jakina, kui piduliku riietuse juurde). Nimekirjale lisanduvad siis mõned koduriided.
- mööbel (kasutatud või jupi kaupa ülisoodsalt ostetud). Need soodsalt ostetud kapid on küll üks õudus kuubis. Meie Jyskist ostetud riidekapp sai kolimisel kõvasti kannatada ning seisab hetkel vaid ausõna peal püsti. Nooremale lapsele olen ikka veel laiema voodi otsinguil. Aegajalt mõtlen, et kannataks veidi ja ostaks ikka uuena, kuid kasutatuna saaks kiiremini. Samas on pidevalt muidu kiireloomulisemaid asju ja nii see kogu aeg tasapisi edasi lükkub.
Selleks, et veidi värskust elamisse tuua võtsin ette toolide uuendamise, kuid hetkel ei saa veel lõpptulemust teile näidata. :)
- transport. Meil on üks bussijaam suhteliselt maja lähedal, kuid sealt läheb vaid korra päevas buss ja seegi meie jaoks vales suunas. Meie töökohad ja koolid asuvad teisel suunal. Nö õige bussijaam asub ca 2,5km kaugusel. Seetõttu sõidame bussiga harva ja liigume enamasti kahe vanema autoga. Auto puhul on minu jaoks kõige tähtsam see, et ta viiks mind turvaliselt punktis A punkti B. Vanemate autode pluss on see, et neil on vähem elektroonikat, st nad on lihtsamad ja nende varuosad on üldjuhul odavamad, seega on nad odavamad ülalpidada. Koonerdanud olen hetkel istmekatetega. Istmed on ju viledada ja koledad, aga kuidagi ei raatsi seda kolmekümmet eurotki kulutada, sest auto sõidab ju ka ilma istmekateteta igasuguste probleemideta. Kõige olulisem on ikka tehniline olukord.

Kõik kokkuhoiud ei ole alati kasulikud. Mõned tekivad olude sunnil ja mõnda vajadust/soovi lükkadki muudkui aastast aastasse edasi, et saab ju ilma ka hakkama. Praegusel hetkel, kui mul on tekkinud väike puhver, olen ikka päris mitmeid kordi tabanud end mõttelt, et ma ju saaksin selle praegu ära osta, sest mul oleks selle jaoks piisavalt raha olemas. Samas kaoks see puhver siis ju nagu esimene lumi ning ma pean nüüd astuma sammu edasi ja mõtlema, kuidas neid asju siis sammhaaval enda koju muretseda nii, et ei peaks säästude kallale minema.

Teen siia taas väikese ülevaate, mis meil oleks lähiajal vaja. Kiiremas korras peaks planeerima külmkapi välja vahetamist. Samas tahaks külmkapile lisaks osta sügavkülmakirstu või - kapi, sest mul puudub kelder ja tänapäeval säilitataksegi ju suvesaaduseid pigem sügavkülmas, mitte niivõrd keedetuna kuskil keldris. Siis juba eelpool mainitud lapse voodi. Muud mööblit võiks ka uuendada, kuid ma ei hakka kõike siia üles kirjutama, sest see loetelu saaks liiga pikk. Mõned riided ja jalanõud ei kannata enam kriitikatki ja vajaksid kiiremas korras välja vahetamist, kuid see on üks minu nõrgemaid kohti. Ma ei raatsi riiete peale raha kulutada.

Sel kevadel otsustasin ühe ostu küll hädaabifondi rahadega ära teha, sest mulle tundus, et ei ole mõistlik seda veel aastakese võrra edasi lükata. Nimelt sai ära ostetud mõned viljapuude- ja põõsaste istikud. Võtsin 100 eurot fondist ja võtan seda pigem kui väikest investeeringut.  Peagi saan ju neid vilju süüa ja ei pea enam poes nii palju raha puuviljadele kulutama. Nüüd on meil aias juba õunapuid, ploome, mureleid ja üks pirnipuuke.

Esimene õis noorel ploomipuul

Pirn

Ühe arvestatava kokkuhoiu saime ka tehtud. Nimelt ütles meie veepump, et tema ei taha enam tööd teha. Vaatasime juba, et uus pump maksaks ca 60-70 eurot ning kuna meil on suvi läbi vett vaja (kastmiseks, autode pesemiseks jms), siis peame selle ostu ikka ära tegema. Kuid enne seda otsustas kallis kaasa pumba lahti võtta ja nägi, et seal on üks jubin ära sulanud. Veidi guugeldamist ja ta sai teada, mis see on ja leidis, et selline jupstükk maksab poes vaid 3 eurot. Kuna on eriolukord ja leidsime meile sobiva vaid Oomi poest, mis on teatavasti kaubanduskeskuste juures, siis lisandus ka saatmiskulu, kuid hoidsime kokku üle 50 euro. 😊

Ma lihtsalt pidin täna selle postituse tegema, sest olukorras, kus sul on tekkinud puhver ja samas on sul vajadusi ja soove, mida muudkui aastast-aastasse edasi lükkad, on vägagi keeruline jääda iseendale kindlaks ja jätkata plaani. Ehk siis, plaan on maksta lõpuni kõik järelmaksud ja laenud ning seejärel saab juba (loodetavasti) vabamalt hingata ja koguda raha ning osta asju, mida ma oma ellu olen soovinud. Võibolla on keegi teist minuga sarnases olukorras ja aimab, mida hetkel tunnen.

Plaani järgiv
Elli

PS. Üks järelmaks sai kiiremini nulli makstud. Võit intressidelt umbes 10 eurot. Jäänud on veel üks järelmaks ja väikelaen.

Fookusest väljas?

Hei, hei! Jälle mina siin. Kuu lõpp on kohe käes ja mina pean siiski tõdema, et meie söögieelarve on tõusnud laste kodus söömistega ca 100 euro võrra. Samas pean endale aru andma, et me kõik sööme ju täiskasvanutega võrdseid koguseid ja lisandunud on 20x3 (vanem kutt) +20x1(noorema koolilõuna)=80 lisatoidukorda  ühes  kuus. Seega 100 euro lisamine eelarvesse tähendab veidi üle euro iga toidukorra kohta, mis on vist pigem säästlik, kui priiskav.

Kiire ja soodne: muna röstsaia sees. 

Samas on väga suur kokkuhoid sel kuul autokütuselt, sest oleme enamus aja ju kodused. Väikese kokkuhoiu saime ka ühe kuti juuksuriarvelt, kes soovis endale siilisoengut. Pean tunnistama, et mulle emana tundub see soeng siiamaani veidi ärakaranud vangi omana, kuid samas ei pea muretsema, et juuksed üle kõrvade kasvavad. Loodan, et kutt ise selle soenguga liiga ära ei harju, sest mulle meeldib ta juustega rohkem. 😊

Leiutasin endale see kuu just minu jaoks sobiva kulude üles märkimise viisi, mille üle palun mitte naerma hakata. Peale iga poes käimist kannan oma kulud niisama telefoni märkmikus olevale lehele. Kuu lõpus arvutasin siis kõik kokku (pildil poolik kokkuvõte). Ma olen paari äppi ja excelit katsetanud, aga no ei õnnestunud mul sel viisil kuu lõpuni vastu pidada. Seekord siis suutsin kõik kirja panna ja sain aprillikuu jooksvateks kuludeks 807 eurot ja mu arve on tänaseks praktiliselt nullis.

Ülimalt primitiivne, aga minu puhul toimiv kulude märkimise viis. 

Saan teiega jagada üht väikest vahejuhtumist. Nimelt ostsime me märtsi alguses kolm kotti kartuleid ja selleks, et nad toasoojas pehmeks ja kasvama ei läheks, sai üks kott kartuleid tõstetud jahedasse kõrvalhoonesse. Kui kotti tuppa tõstma hakkasime, siis oli see peaaegu pooltühi, no kolmandik kartulitest oli kindlalt ära haihtunud, sest hiired olid need nahka pistnud. Me ju isegi teadsime, et meil seal hiiri leidub ja oleme neid hoolsalt mürgiga kostitanud, kuid selle peale me ei tulnud, et nad nüüd nii maiad on. Igatahes pean juba järgmisel nädalal meie kartulivarusid täiendama hakkama.

Nüüd siis pealkirja juurde. Me suudame täita neid eesmärke, millele me seame oma fookuse. Taipasin mingil hetkel, et praegu on mu toiduvarumisel fookuses pigem see, et ma ei peaks väga tihti poes käima ning seetõttu ma ostan pigem veidi rohkem kui vähem, teiseks soovin ma, et toit oleks siiski võimalikult mitmekesine. Samas kallimaid toiduaineid meie laual endiselt eriti palju näha ei ole. Näiteks käivad mul juba paar nädalat neelud ühe mõnusa ahju- või soolalõhe ampsu järele, kuid ma pole raatsinud seda osta. Palgapäeval plaanin end premeerida ühe mõnusa suutäiega.

Teine teema on hetkel järelmaksudega. Kuna me tuleme ju nende kuust-kuusse maksmisega toime ning nende enneaegne ära maksmine tundub andvat liiga väikese võidu, siis ei suuda ma neile piisavalt oma tähelepanu anda. Mingil hetkel olin ses osas täiesti fookusest väljas ja fokusseerisin kogu tähelepanu hoopis meie ühisele unistusele - oma saunale, kuid nüüd siis võtsin ohjad tagasi kätte ning alustasin ühe järelmaksu kiiremat lõpuni maksmist. Loodan, et mais saab sellega ühele poole ja siis teen uue plaani viimase järelmaksu nullimiseks.

Tulles nüüd taas D. Ramsey juurde, siis laenudest vabanemise samm on 2. samm tema programmis ja tema soovitab kogu fookuse seada eesmärgi täitmisele. Tuleb unustada kõik meelelahutus, uued riided, reisid jms, söök olgu võimalikult odav (rice and beens) ja säästlik. Võimalusel tuleb leida mitu töökohta, et laenud rutem nulli saada ning alustada täiesti uut elu.

Tegin korra läbi aasta sissetulekute arvutused ning liitsin kokku laenujääkide kogusumma  ja sain teada, et tegelikult võiksime me palju kiiremini laenuvabaks saada, kui keskenduksime ainult laenude tagasi maksmisele. Siin on aga üks suur AGA. Me nimelt pole mehega sel teemal maha istunud ja tõsisemalt vestelnud, st et laenuvabaduse poole püüdlemine on hetkel vaid minu teema ja selles saab süüdistada vaid mind ennast, sest ma pole tahtnud sellest rääkida, mis on iseenesest vale, sest ka Ramsey rõhutab seda, et õigem on asju ajada perena üheskoos.

Põhjuseid sellel on mitmeid, kuid üks suurim ilmselt see, et ka mina unistan juba väga sellest, et saaks jõulude ajal oma saunas istuda, leili visata ja veidigi elu nautida, muidu on me elu ainult üks suur säästmine ja pidev kokkuhoidmine. Hetkel olen ju iseenda garderoobi uuendamise jälle kuhugi kaugusesse lükanud, kuigi mul puudub kevad-sügis mantel ning vajaksin korralikke tänavakingi.

Fookust otsiv
Elli