Elli kogub rahatarkust

 Tahad teada, kuidas mu rahaasjadel läheb. Ma arvan et (liiga) hästi läheb, sest meediast tuleb igast väljaandest peaaegu iga päev mõni uudisnupuke selle kohta, kui raske peab olema. Eriti hull oli Ärilehe artikkel, kus pereema peab suutma "vaid" 1000 euroga neljaliikmelise pere ära toita. Ei saagi enam toitu koju tellida ja peab hirmsas Lidli poes käima. Piinlik hakkab midagi sellist lugedes. Mõni kolme lapsega üksikema peab võibolla sellise summaga kõik kulud suutma ära katta. Seega on minul midagi sellist lugedes tunne, et ma ei taha olla sellesse gruppi kuuluv, et ma pigem olen siin teises Eestis edasi. Nii naljakas. Ma ju olen vaeva näinud ja olen selle auga välja teeninud ning mul on palju unistusi, mida soovin ju täita.  Novembris suunasin säästudesse 1082 eurot ning mul on nüüd kolme kuu kulude puhver koos. Müstika. Kui vaadata 2019a jaanuari lõppu, siis oli ju suur pingutus kümmet eurotki kõrvale panna.  Mul on vaja õppida nüüd oma mõtlemist rohkem külluse suunas nüg

 See teema on minu jaoks järjest keerulisemaks muutunud. Tegelikult ellu jäämiseks vajame me ju üpris vähe: soe tuba, (mingisugune) kõhutäide, veidi riideid igaks hooajaks, võimalust liikuda tööle ja koju (seega meil transport), kui on mõni terviseprobleem, siis kindlasti ka ravimid/arstiabi. Kõik muu jääb ju põhimõtteliselt TAHAN kategooriasse. Samas mulle tundub, et ma saan millestki väga valesti aru ja on veel mingid baasvajadused, mis on olulised ja mida tuleks täita (nt ligipääs infole - internet, tv jms). Selleks, et vaimne tervis püsiks käivad inimesed kontsertidel, sõpradega kohvikus või perega reisil, tegelevad kallite hobidega (nt motosport, tennis, ratsutamine jne).  Nad ostavad endale kauneid asju - ilus kleit või kingad teevad ju ikka tuju heaks. Kuldkett või kõrvarõngad? Uuem käekott? Nutikam telefon? Nii palju, kui ma inimesi olen jälginud, siis me leiame alati sellele põhjenduse, et miks meile just seda väga vaja on.  ....ja siin ongi mul suur segadus, et kust läheb sii

 September sai läbi ja suur oli minu üllatus, kui lõpetasin selle 341 euroga pangaarvel. Tegelikult oli vaba kuluraha alles isegi 371€, sest rahakotis oli veel alles 30€ toiduraha.  Ära said ju peetud kõik sünnipäevad. Pulmast pidin küll haiguse tõttu loobuma, kuid kingitus ootab pruutpaariga kokku saamist. Eelarvesse ei olnud arvestatud raha, mis kulus ravimitele, kuid ilmselt samal ajal tuli kokkuhoid kütusekuludelt, sest ma ei sõitnud kaks nädalat eriti kuhugi. Kuna mulle tundus kuu alguses kõike nii palju ja raha peale puhkust pigem väga täpselt, siis olen igatahes ise küll väga üllatunud.  Me siin saime vahepeal taas koroonaga pihta. Muidu polnudki seekord väga hull, kuid mul oli probleeme, et köha lahtisemaks saada. Jõin aga meega teed, sõin igasugu tablette sisse, aurutasin ja tegin sinepi ja meeplaastreid. Lõpuks oli kõige suuremaks abimeheks ikkagi saun. Aururohke leil ning ma ei tea, kas see ka aitas, aga igatahes hõõrusin end igaks juhuks ka veidi soolaga kokku.  Kes nüüd mi

 ...sünnipäev. Kas te mäletate lugu järelmaksu peale võetud pesumasinast, mis oli selline paratamatu sünnipäevakink, sest olime omadega täiesti augus? Pesumasin ütles paar päeva enne sünnipäeva üles ja nii ma selle tookord juubelikingiks sain. Sõpradelt saadud kingiraha läks tookord välisuksele. Seejärel oli meil üks sügis saunaehitus. Kõik  kingiks saadud rahad said pandud saunaehitusse.  Eelmisel aastal sain oma meesperelt suured lillekimbud ja šokolaadikarbid....kuid sel aastal ütlesin kohe otse välja, et ma tahan päris kingitust. Esmalt tegin endale ise kingiks uue spordikella. Tegelikult siis panin kingirahad hiljem eelarvesse tagasi. Siis sain veel juhtmevabad kõrvaklapid - ma olen tõeliselt häppi, sest mulle meeldib kodus ringi toimetades mõnda podcasti kuulata. Lisaks veel Piletilevi ning raamatupoe kinkekaardid. 😍 Rõõmustan nagu mingi viieaastane. Nii lahe. Ma olengi seda kõike väärt. Nädalavahetusel pidasime koos pojaga ka väikese peo ning emotsioonid on ka sellest laes.  Ta

 Oste sooritades olen tihti mõtelnud, et tahaksin oma "avastusi" või mõttekäike, mis poes käies tekivad, kellegagi jagada. Mõeldud, tehtud - tänasest on mul olemas oma instagrami leht. elli_the_saver  Tahtsin esialgseks nimeks panna elli_säästab, aga IG-l pole ju täpitähti ja nii tuli nimeks elli_saastab. 😆 Nime osas võime veel konkursi korraldada. Mis oleks lühike ja lööv? Üheks IG loomise eesmärgiks on ise ka rohkem teada, kust tuleb sääst ning kas see on piisav, et nt 3-4 poodi läbi sõita. Olete oodatud!  Instabeib Elli :D 

 Meid ootab nüüd ees hoopis teistsugune september. Homme lähen viin lapse hunniku tavaariga kutsekooli ühiselamusse. Ära jäävad hommikused koolibussile kiirustamised ja õhtused logistika paika seadmised. Ma muidugi tegin oma selle sügisese töögraafiku veel vanast harjumusest kõike seda arvestades ja siis järsku tabas mind suur taipamine, et seda pole enam vaja. Ma olen vaba. Suurema osa nädalast ei pea mina ja ka mees enam täitma taksojuhi rolli.  September on rahaliselt alati veidi keeruline kuu. Meie tööandja maksab puhkuserahad juulis ära ja siis kuni septembri lõpuni ma korralikku palka ei saa. Augustis töötatud päevade eest tuleb mingi paar-kolmsada eurot. Loomulikult on mul puhkuseraha kenasti kõrvale pandud, kuid see ei ole päris samaväärne summa, mis oleks palgana saaduna. Mu meelerahufondis on endiselt veidi enam kui ühe kuu jagu sääste. Seega olen ma hetkel palju paremas paigas kui 2019a augustis , mis oli ikka võrdlemisi hullumeelne kuu.  Head meelt teeb see, et söögirahadeg