Hullumeelne juuni...

Juuli on täie hooga juba alanud, kuid mul on veel juunikuu kokkuvõtegi tegemata. See oli üks päris hullumeelne kuu. Rahalises mõttes oli pidevalt tunne nagu ameerikamägedel ja pidevalt oli õhus küsimus, kas või kuidas me kuu lõpuni välja veame.

Esimesed kukeseened

Mõnikord lihtsalt on nii, et igasugused üritused langevad ühele ja samale kuule.
Juunis oli meil sel aastal kolm lõpetajat, üks juubilar, pereliikme sünnipäev, Riia reis ning jaanipäev. Meie suve suursündmuse Rally Estonia 2019 passid oli vaja ka selle kuu eelarvest välja osta, sest hilisem kokkuhoid on märkimisväärne.

Uskumatu, aga ma olen elus ja isegi veidi plussis. Teen siis kõigest väikese kokkuvõtte:
Riia reis toimus kohe juuni alguses. Saime tuttavate kaudu kaasa grupiga, mille bussisõidu tasu edasi-tagasi oli vaid 15 eurot inimene. Lisaks siis loomaaia ning automuuseumi külastus. Kõik piletid kokku 55 eurot. Reisiraha võtsin allesjäänud säästudest. Mingeid erilisi kulutusi me reisil ei teinud. Paar söögikorda ja mõned meened. Reisi kogukuluks kujunes 97 eurot.

Siis algas suur lõpupidude ja sünnipäevade trall. Lõpupidudeks kulus kokku lillede, kaartide ja kaardi vahele läinud sisuga ümardatult 90 eurot. Juubilarile kaart, lilled ja kingiraha kokku 55 eurot. Seega saab siit kokku juba 145 eurot.

Selleks, et veidigi kokku hoida, oli meil kindel plaan sel aastal mehe sünnipäeva mitte pidada, kuid lõpuks kukkus kõik välja nii nagu alati. Õigel päeval tuli üks sugulaste perekond meile külla ning nädal hiljem võõrustasime sõprade seltskonda. Tagantjärele arvutades oleks ilmselt soodsam tulnud üks pidu pidada. Pean piinlikkusega tunnistama, et ma päris täpset summat ei teagi, aga mõlemad peod jäid  ca 35-40 euro kanti. Õnneks oli mul jaanipäevaks valmistatud 6kg šašlõkki, millest osa tegime siis päev enne sünnipäevalauale. Poe šašlõkiga oleks vähemalt 10 eurot arvele juurde läinud.

Jaanipäeval käisime ise külas ja võõrustasime ka külalisi. Kogukulu: ca 30 eurot.
Kui need summad kõik kokku lüüa, teeb see 424 eurot. Reisiraha oli mul olemas, seega jääb alles 327 eurot, mis pidi tulema pere igakuisest eelarvest.
Kuidas me siis ikkagi ellu jäime?
1. Osa sünnipäevaks saadud kingiraha läks tagasi ringlusesse, et pidulauda katta ja jaanipäeva pidada.
2. Suutsime taas veidi müüa asju, mida meil endal vaja pole.
3. Sain käia mõned päevad lastega hooajatööd tegemas.

Kogu selles arvepidamises on üks suur viga, mida ilmselt nii mõnigi teist märkas....osa arvutusi on tehtud umbes-täpselt, sest minu eelarve pidamine on hetkel kiires elutempos täiega omadega uppi lennanud ja elan päev korraga. Püüan seda viga kiiremas korras parandada.

Vaatamata sellele on ka ühtteist positiivset:
1. Igakuine krediitkaardi tagasimakse sai tehtud ja ma ei pidanud sealt sentigi tagasi näpistama.
2. Lisatööga teenitud rahast olen püüdnud osa taas kõrvale panna.
See on ülioluline, sest puhkuserahadega kaotasin tulumaksu maha võtmise tõttu korraliku summa ja minu järgmise kahe kuu eelarves on üle 200-eurone auk ja seda on vaja täita, sest muidu olen septembris väga suurtes raskustes.
PS. Kuulun ka nende õnnelike hulka, kelle puhkus kestab 56 päeva.
3. Suvel on meil mõned kulud õnneks väiksemad kui talvel: nt elektriarve, vanema lapse koolikulud, ühe auto kütusekulud.

Tutvusime ralliradadega. Alaküla hüpe.

Ilmselt on enamus huvilisi tutvunud meie puhkuseplaanidega , millest põhiline plaan on veeta koos lastega kodus toredalt aega. Praegusel hetkel ei ole kaugemad reisid meie prioriteediks ja seetõttu ka nii lihtsad puhkuseplaanid. 😊

Juba sellel nädalal on ralli, mida ootame pikisilmi ja ilmselt ülejärgmisel nädalal teeme ühe pisikese reisi pealinna. Noorem laps puhkas juba terve nädala mere ääres elavate sugulaste juures. Väike vaheldus ikka.

Mina igatsen niisama olemist ja õnneks on see hetk ka saabunud, et saan veidi lihtsalt olla, puhata, nautida ning tegeleda asjadega, mis mulle tõeliselt meeldivad. 

Puhkust nautiv Elli

Hoia end kursil!

Mõtlesin teha väikese vahekokkuvõtte. Üks eesmärk sai täidetud, kuhu või kuidas edasi. Millised rahatarkused on selle viie kuuga juba kogunenud ning mis eesmärgid ootavad lähiajal täitmist.

Vaatasin oma jaanuaris seatud eesmärke ja näen, et peale pliidiostu, pole seal ühtegi mõõdetavat eesmärki. Loodetavasti olete teiegi kuulnud SMART-ist. Iga eesmärk peab olema konkreetselt sõnastatud, ajaliselt määratletud, mõõdetav, realistlik ning teostatav. Kellel enam huvi võib sellest seoses rahaliste eesmärkidega lugeda näiteks T. Parringu raamatust "Kuidas kodustada raha".
PS: Kui kellelgi see raamat niisama seisab, siis olen väga huvitatud selle omastamisest sümboolse summa eest. 

Allikas: Äripäev 

Seega kohendan veidi oma eesmärke.
1. Aasta lõpuks ära maksta oma krediitkaardivõlg. Praegusel hetkel on selle tagasimaksed olnud küll regulaarsed, kuid pidin mais ühe makse tegema  krediitkaardiga ja jätsin raha kohe tagasi panemata ning juunis kasutasin ka ühe ostu jaoks krediitkaarti. Seega ei ole ma antud eesmärgiga väga edukas olnud. Kui nüüd keegi soovitab kaardi puruks lõigata, siis praegu ma olen otsustanud seda veel mitte teha, sest mingi iseloom peab ikka inimesel olema.
Suvi on keeruline aeg, sest kulud võivad olla kohati suuremad ning pika puhkuse tõttu on sissetulekud sügise poole väga hõredad. Plaan on puhkuserahast konkreetne sissemakse teha ja siis kuni septembri lõpuni jääb see eesmärk ootele, kuid sügisel püüan siis boostida ja kogu energia krediitkaardi tagasimaksmisele suunata.

2. Luua hädaabifond 500 eurot. See on pikemaajalisem eesmärk. 2019. aastaga soovin saavutada selle, et mul on aasta lõpuks 300-eurone varuraha, mida igasuguste äkiliste väljaminekute tarvis saab kasutada.

3. Koguda selle aastaga meelerahufondi 200 eurot (praeguseks on pool eesmärgist täidetud) ja lapse kogumisarvele 120 eurot (viimasele on tehtud igakuine 10-eurone püsimakse ja toimib hästi).

4. 2020a juunikuuks maksta ära kõik hetkel pooleliolevad järelmaksud.
 Peale pliidiostu vaatasin üle ühe järelmaksu hetkeseisu. 359€+64€ (5a garantii)=414€. Praeguseks on sellest summast makstud 9 kuuga vaid 139 eurot, ülejäänu on läinud intressideks (ca 90 eurot) 😣. Kindlasti oleks olnud rahaliselt kasulikum pliidi asemel see makse kiiremini ära maksta, kuid pliidi olukorda arvestades olin hirmul, et see võib iga hetk töötamise lõpetada ja suvel oleks pliidita päris keeruline ning sel juhul oleksin ilmselt vajanud uut järelmaksu pliidi ostmiseks. Seega ideaalseid lahendusi siin pole. See on nagu üks suur sasipundar, mida pean hetkel lahti harutama ja mõnikord ei teagi, et mis või kuidas oleks kõige mõistlikum.
Usun, et probleemi teadvustamine ja sellega tegelemine on ka juba suur samm edasi.

Sain alles nüüd T. Parringu raamatu läbi loetud ja see on väga sobilik ühele algajale. Parring rõhutab, et oluline on hoida kurssi ja mitte loobuda, isegi kui mõnikord on tunne, et sa ei saa hakkama või pole mingeid tulemusi ette näidata. Siis tuleb lihtsalt plaanid üle vaadata ja vajadusel teha korrektiive. Võibolla olidki esialgsed plaanid liiga ebarealistlikud ning vajavad kohendamist.

Mai ja juuni on olnud rahaliselt meile väga kurnavad (ekskursioonid, sünnipäevad jms). Juunis on meil 3 lõpupidu, 2 juubelit, ühe pereliikme sünnipäev, jaanipäev ning Riia reis ja üks tööga seotud kolmepäevane reis, mis eeldab ka paraku oma raha panustamist.
Riia reisi raha sain võtta säästudest, kõik ülejäänud kulud peame suutma katta oma igakuistest sissetulekutest ning seetõttu ma sel kuul midagi kõrvale panna ei suuda ning on suur oht, et kuu lõpus pean kasutama krediitkaarti või Säästukaart Plussi, kuid ma pingutan eelarve muude ridade arvelt, et seda siiski vältida. Õnneks on hetkel kütusekulu väiksem, sest kool ja trennid on läbi. Elektriarve on pea poole väiksem. Söögikulud ilmselt veidi tõusevad, sest laps on päevad läbi kodus.

Loodan väga, et saame peagi noorema lapsega hooajatööle. Tööandjaga on ühendust võetud ja ta on õnneks ka sel aastal meiega koostööst huvitatud.

Suvine segadus minu aias. :)

Üks tarkus, mille olen sel kevadel saanud, on see, et meil on palju suuri kuluallikaid, mida pole võimalik eriti palju vähendada: autod, toit, laste koolitamine, püsikulud, lemmikud... Seetõttu on oluline leida võimalusi enda tulude suurendamiseks. Kevadel saadud lisatööta ei oleks ma olnud suuteline oma esimest eesmärki täitma, seega pean ka edaspidi leidma võimalusi igakuiselt vähemalt paarisaja lisaeuro teenimiseks. Mõned lepingud on sügiseks juba olemas, kuid paar kuud on hetkel veel katteta.

Tunnen end juba veidi targemana, kuid õppida on veel väga palju.

Tervitades
veidi targem Elli

Esimene eesmärk täidetud!!!

Ma sain lõpuks ometi endale uue elektripliidi.😍 Raha kokku kogumine võttis aega täpselt kuus kuud. Sinna sisse on igasugu segaseid aegu jäänud. Kes sellest veel midagi ei tea, võib lugeda minu eelmisi postitusi.

Enne ostmist uurisin erinevate poodide kodulehti. Võtsin võrdluseks ühe Electroluxi mudeli. Juba mõnda aega olid mulle silma jäänud Reset.ee reklaamid. Võtsin nende kodulehe ette ja seal maksis antud mudel 289.00. Seejärel lugesin aga kommentaare ja sain teada, et paljud kahtlevad selle firma usaldusväärsuses ning kauba tarnega on mingid probleemid. Sellist riski ma oma raskelt kogutud rahale ei soovinud. Uurisin edasi....Euronicsis ja OnOffis oli sama mudel mõlemas poes 359.00 ( 70 eurot kallim 😮). Kusjuures, see oli nende poodide soodushind.....tundus veidi kallivõitu. Mul oli suur soov jääda võimalikult 300 euro lähedale.

Seejärel vaatasin Kodumasinad.ee kodulehte ja leidsin sama mudeli 299-ga. See tundus väga mõistlik hind. Neil oli ka mitu Beko varianti, hinnas 260-280 eurot. 

Seega esimene sõit oligi Kodumasinate poodi. Kahjuks seal minu välja valitud Electroluxi enam müügil ei olnud. Vaatasin Bekosid ja tundsin, et need pole päris minu maitse. Olin juba valmis jääma paremate pakkumiste ootele, kuid igaksjuhuks otsustasime läbi hüpata ka OnOffist, sest meil oli vaja aega parajaks teha (noorem laps oli sõbra sünnipäeval). Leidsin sealt välja valitud Electroluxi ning hind oli ka nii nagu ma juba eelnevalt teadsin ehk siis pisut kallivõitu, eriti kui arvestada, et mõnes poes saab sama mudeli alla 300 euroga kätte. Vaatasime ja arutlesime seal pliidi juures, kui juurde astus müügimees, kes on väga asjaliku jutuga. Nimelt meie Electroluxi kõrval oli üks 40 eurot odavam Gorenje (329 eurot). Minule ei ütle see nimi mitte midagi, kuid müüja selgitas, et antud firma tooted on kvaliteedilt samaväärsed Electroluxiga (jäi mulje, et isegi vist võivad olla paremad) ning konkreetsel mudelil oli rohkem funktsioone, kui minu väljavalitud E-l. Väike mõttepaus ja otsustasin siis selle G ära proovida. 

Küsisime, kas hinnas veidi alla saaks ning tuli välja, et meil on eelmistest ostudest boonuspunkte kogunenud ja saime hinnaalandust 27.00 eurot. Seega maksis pliit 302 eurot. Super!!!! 

Tegin huvi pärast ka väikesed arvutused, kui palju oleks see pliit mulle järelmaksuga ostes maksma läinud. Järelmaksuga elektripliitide krediidikulukuse määra vaadates ja umbkaudseid arvutusi tehes, sain säästuks 104 eurot. See on minu raha, mida saan nüüd millekski paremaks kasutada kui kellelegi intresse makstes. 😉

PS. Hinnavaatlus.ee andis sama mudeli kõige soodsamaks hinnaks 329€ ja kõige kallimaks hinnaks 392€. Seega arvan, et sain igati hea diili. 

Pühapäeval sai esimene kolmekäiguline lõuna valmis vaaritatud. Minule omaselt väga soodne. Sügavkülmas oli üks kana, hinnasilt näitas veidi üle kolme euro. Sulatasin selle üles. Koivad keetsin klimbisupiks, ülejäänud kere panin köögiviljade ja kartuliga ahju. Magutoiduks tegin rabarberi-mannavahtu, mis ei maksnud mulle eriti midagi, sest kõik ained olid kodus olemas. Seega umbes viieeruone kolmekäiguline lõuna. 😊

Varsti saab maasikaid :)

Tervitades

Elli

Autosõit on ajavõit

See kuu on Kogumispäevikus siis transpordikuu ja eks püüdsin minagi oma transpordikulud üle vaadata. Meie peres on kaks vanemat autot. Keskmine kulu autodele ja sõidukuludele jääb aastalõikes ilmselt kuhugi 300-350 euro kanti kuus 😨. See teeb ju 17-18% meie kuu sissetulekutest. Lapsed kasutavad ka ühistransporti punktist A punkti B liikumiseks, kust enamasti peab veel edasi auto või kondiauruga liikuma, sest elame suhteliselt metsas.  Meie mehega liigume igapäevaselt autodega, sest kahjuks ilma nendeta läheb võrdlemisi keeruliseks. Ma vist olen mõnes teises postituses sellest ka põgusalt rääkinud, aga täna siis veidi põhjalikumalt meie liiklemistest.

Elame ca 20km kaugusel ühest väikelinnast ning ca 35km kaugusel Tartust. Kogu meie elu: töö, koolid, sisseostud, käib põhiliselt Tartu suunal.
Kui me kolisime, siis oli kindel otsus, et lapsed saavad põhikooli lõpuni jätkata 17km kaugusel asuvas koolis, kuid häda on sellest, et see asub "vales vallas" ja lausa teises maakonnas. Seega peame igal hommikul viima lapse 7km kaugusele vallabussile. Õnneks isa töötab samas asulas, kus asub kool ja osa sõite annab isaga ühendada, kuigi graafikuga töö ei ole soodne pereeluks. Enamus ajast olen mina meie pere logistik, kes teab kes, kus ja mis ajal liikuma peab. Mõnikord on see päris keeruline ja noorem kutt peab nt ootama 1-2h, sest mul on tööl koosolek ja isa on õhtuses vahetuses. Liinibusse(Tartu suunas) meie koduni ei liigu. Kolm bussi peatuvad kodust 2,5km kaugusel, kuid see on lisa rahakulu ja reedeti on tihtipeale keeruline bussi peale saada, sest buss on liiga täis.

Kõige lihtsam oleks olnud lapsed kohaliku valla kooli panna, mis asub 7km kaugusel ja kuhu viib kohe maja eest vallabuss, kuid vanemal lapsel oli sel hetkel põhikooli viimane klass algamas.....ja ma tean, mida tähendab kooli vahetus, sest olen pidanud oma elus kolimise ja muude elumuutuste tõttu mitmel korral sõbrad maha jätma. Hetkel tuleb veel mõned aastad nooremale kutile pidevalt taksoks olla. Lisaks igapäevasele kodu-kool suunale on meil veel trenni viimise-toomise sõidud ja mõnikord ka sõpradele külla minemise sõidud.

Seega tunnistan ka ise, et transpordi osas oleme oma elu päris parasjagu keeruliseks osanud elada, kuid oma kena kodu nimel olen ma nõus seda kõike taluma.
Elukoha vahetus tooks ju suure languse transpordikuludes, kuid hetkel on nii ja jääb ka nii.

Mida siis teha, kui autod on praktiliselt vältimatud. Mõned meie nipid:
- madala kütusekuluga autod (diiselkütus, keskmine kulu 5,4l/100km)
- odavad/lihtsad  autod (mida vähem elektroonikat, seda lihtsam ja vastupidavam masin, erinevatel markidel on väga erineva hinnaga varuosad)
- kombineeritud sõidud (seda saame kahjuks harva kasutada, sest kohalikke, kes meiega samas suunas liiguksid, on vähe, kuid linnasõidud oleme mõnikord kombineerinud teiste lastevanematega)
- madala hinnaga kütus ja sooduskaart. Viimane ost: 1.27 liitrihind (GoOil)
- parkimiskoht olgu tasuta (nt. töö juures, kesklinnas üle jõe, poodide parklates - osad neist ka paraku tasulised) Viimane kord hoidsin nii kokku 5 eurot, sest parkisin Tartu kesklinnas üle jõe, kus on tasuta parkimise võimalus.
- niisama lustisõite ei tee
- koolist linna on poiss kasutanud tihtipeale tasuta bussisõitu. Näiteks kaheeurose kino päeval saab nii ikka väga soodsa kinokülastuse. Eriti, kui kinost snäkke ei osta, vaid võtad nt mõnest poest kaasa limonaadi ja krõpsupaki. Loomulikult võib ka täitsa söögivabalt kinos käia.
-autode ülalpidamiskuludes saame nii palju kokku hoida, et valin alati kõige soodsama kindlustuse, remontida laseme tuttava mehhaaniku juures, meile lähedal asuvas garaažis. Lihtsamad tööd teeb mees ise. See on suur kokkuhoid tunnitasu arvelt, mis linnas on juba 20-30 euro kandis. Varuosade suhtes peab leidma kesktee kvaliteedi ja hinna suhtes, sest ainult hinda vaadates võib lõpuks hoopis topeltsumma kuluda, kui varuosa paari kuu pärast taas otsad annab.
- alati ühendame erinevaid sõite ( nt lapsele järele minnes saan ka poes või raamatukogus ära käia jne)

Kindlasti saaks veel paremini. Mõtlesin välja mõned võimalused:
- vahetada elukohta (see tooks suurima kokkuhoiu, kuid ma armastan oma kodu)
-lapse koolivahetus säästaks ilmselt kuni kolmandiku kütusekulust
- kombineerida tuttavatega rohkem sõite.
- kuni 10km sõidul kasutada tihemini jalgratast (laps sõpradele külla, mina poodi piima järele)
- sõita autoga maakonna piirini ja siis sealt edasi tasuta bussiga
- gaasiküttega auto on ka kindlasti soodne, kuid selle paigaldamine tundub maksvat varanduse...

Huvi pärast tegin väikesed arvutused seoses emadepäevaga. Nimelt tekkis mul mõte, et kui keeruline oleks autovabalt emale külla minna. Mu ema elab ca 45km kaugusel.
Esmalt tuleks alustada minekut pooletunnise jalutuskäiguga bussijaama. Seejärel peaks sõitma Tartusse, kust saab mõningase ootamise järel ümber istuda järgmise sobiva bussi peale. Seejärel ootaks taas ca 40min jalutuskäik. Bussiaegu uurides sain teada, et ajaliselt kuluks mul ema juurde ja koju tagasi tulemiseks 5h20min. Marsruut oleks 120km pikk, millest üle10km oleks vaja läbida jalgsi.
Autoga ema poole minnes sõidan edasi-tagasi umbes 90km ja ajakulu on ca1h30min. Seega võtaks see minek autota kolm korda rohkem aega.
....aga ehk tuleks see siiski soodsam??? Väikesed arvutustööd näitavad, et kogu perega minnes oleks bussisõidu kulu 22 eurot. Autoga arvestan 5-6l kütust, mis teeb hetke hindade juures maksimaalselt 8 eurot. Autokulu jms ei arvesta, sest autode olemasolu tõttu on need kulud mul ju niikuinii. Seega oleks see isegi rahaliselt kahjulik (va juhul, kui läheksin üksinda, kuid enamasti käime ikka kolme-neljakesi).
Seega ei tähenda autovabalt liikumine alati säästu ja on lausa ebamõistlik. Seetõttu ei hakanud ma sel kuul kaasa tegema erinevates autovabaduse väljakutsetes.
Ainuke, milles osaleda plaanisin, on säästa 10%. Selle täitmiseks ostsin kütust soodsaimal päeval ja terve päeva linnas veetes leidsin endale tasuta parkimiskoha. Üldine kulu tuleb siiski suhteliselt sama, sest pidin tegema sõidu teise Eesti otsa.

Maikuu on väga suurte väljaminekute kuu, kuid sellest juba mõnel teisel päeval pikemalt. Püüan ikka igatpidi oma eesmärke silma ees hoida, kuigi aegajalt tekib tohutu väsimus ja tahtmine kõigele käega lüüa. Paraku pole see ju võimalik, niisiis .... ei noruta siin midagi :)

Tervitades
lootusrikas Elli

Mine "hoopidega" kaasa...

Viimasel kahel kuul on mul olnud süümekad, et kõik pole läinud nii nagu plaanitud. Kuid samas ei ole ma ju tegelenud rahade niisama laiaks löömisega, vaid suures osas on need olnud sellised suhteliselt möödapääsmatud kulutused, nagu näiteks ravimid või autode remondid.
Õnneks leidsin ühe vahva video, mis annab mulle inspiratsiooni ja jaksu jätkata.
See on elu loomulik osa, et kõik ei lähe alati plaanipäraselt ja siis tuleb minna nende muutustega kaasa. Sa ei lähe ju Pärnu randa päevitama, kui lubab 5 päeva vihma - sa muudad oma plaane. Samamoodi on rahateemadega, kui sul on vaja lapsele uued jalanõud osta, sest vanad on ribadeks või ei mahu enam jalga, siis peab eelarves vajadusel muudatusi tegema. Peaasi on mitte sihti silme eest kaotada. 😊

Hommikune hetk iseendaga :)

Eelmine nädal oli täis huvitavaid emotsioone. Noorem laps istus ju põhilise osa vaheajast kodus, sest meil oli majandussurutis ning pidime vaatama, kuidas kuu lõpuni üleüldse toime tulla, kuid siis avaldas laps soovi minna koos sõpradega Maamessile. Uuuups!!! Meil ei ole selleks raha.....EI, päris nii ka ei saa. Ütlesin, et annan talle 10 eurot ja aitan transpordiga, st viin ja toon, sest mul oli niikuinii vaja reedel tööle minna. Messi pilet maksis 7 eurot ja siis oleks alles jäänud vaid kolm eurot. Tuli loovus tööle panna. 🤔 Poisil oli hunnik taarat kogutud ja paar eurot punastes müntides, kuid siis lubas paps tal ka garaaži all olevad pudelid rahaks teha ja ta "teenis" kogu taaraga 10.20. Seda oli täpselt parasjagu, et veeta üks tore päev koos sõpradega.

Minu debüüt riidemüüjana ebaõnnestus, kuid see-eest oleme me aegajalt olnud leidlikud muu "sodi" müümises. Ühise arutelu käigus otsustasime mõned vanarauatükid Soovi müüki panna, et saada nendest veidi enam, kui nad vanarauana väärt on. Tänu sellele sain oma autoremondiks "laenatud" raha eelarvesse tagasi.

Neljapäeval võtsin siis kõrvale pandud rahast 50 eurot ja planeerisin selle eest osta nädalavahetuseks ja esmaspäevaks vajaliku söögikraami. Põhimõtteliselt oli mul tunne, et kõik on otsa saanud: pesupulber oli otsas, WC paber oli otsas, sool oli otsas jne. Selleks, et ellu jääda, otsustasin osta väiksemad pakendid, mida ma enamasti ei tee.
Kui kogu kaup oli kassast läbi läinud, vaatasin kassa-aparaadi tabloole ja ehmusin, sest seal seisis summa: 50.41. Mis mõttes? Kuidas ma nii mööda arvestasin? Vähemalt 10 eurot pidi ju alles jääma 😱...Olin unustanud säästukaardi läbi tõmmata. 😁 Huuuhhhhh! Peale seda liigutust oli arve veidi üle 36 euro.

Reede oli õnnepäev, sest lõpuks ometigi sain oodatud lisatasu, mis lepinguga tekkinud segaduste tõttu oli viibinud. Olin juba tükk aega pead murdnud, millisest rahast osta kingitused meie pere parimale sõbrale ja tema lapsele. Õnneks see probleem lahenes peale raha saabumist. Võtsin 40 eurot kulurahaks ning ülejäänu rändas minu kogumisfondi. Väga lihtne oleks olnud ju rihm lõdvaks lasta ja endale head või paremat lubada, kuid kuna kuulõpp oli juba säästlikuna ära planeeritud, siis püüan plaanile kindlaks jääda. Hetkel on mul isegi arvel ja rahakotis veel mõned eurod.

You need a budget! Yes, I need!!! Täitsin uue kuu eelarve juba ära, sest tean, et veidi läks mul ju lappama just seetõttu, et numbrid ei olnud silma ees. Uuel kuul ootab taas palju väljaminekuid ja eelarve on üpris pingul, kuid hea planeerimise korral saame hakkama.

Kevadiste tervitustega
Elli

Eriti säästlik kuu lõpp

Tere taas!

Pole endast ammu märku andnud, sest kuu keskpaigani oli mul meeletult kiired ajad.
Seekordse kirjutise võiks sissejuhatada sõnadega, et kui sulle tundub, et enam hullemaks minna ei saa, siis alati saab...
Kuu alguses haigestusid kaks pereliiget korralikku külmetushaigusesse ja vajasid ravimeid, mina pidin tegema ühe finantsi nõudva terviseotsuse. Arvestades meie pisukest eelarvet, oli see summa tuntav (veidi üle 60 euro).

Aasta algus on mingi autode eri. Nad on meid truult teeninud ja meie maja renoveerimise aastatel kenasti vastu pidanud. Remondikulud on olnud minimaalsed, kuid nüüd nad siis otsustasid, et aeg on neile enam tähelepanu pöörama hakata, et nad ikka jaksaksid. Teisel autol oli üks plaaniline remont, mille kulud olid eelarvesse sisse arvestatud. Lisaks oli vaja ju rehvid ära vahetada ning ühele autodest kindlustus teha. Kuid siis tuli üllatus - peale rehvide vahetust oli kalli kaasa autol kuulda korralikku müra nagu hakkaks lennuk õhku tõusma vms (tegelikult ma ei tea, mis häält lennukid õhku tõustes teevad, sest ma pole elu sees veel lennukiga lennanud), aga see müra oli igatahes korralik ja läks iga päevaga suuremaks. Seega sai otsustatud, et selle jamaga küll pikalt viivitada ei tohi. Pidin veidi oma pliidirahast näpistama, et mees saaks katkise jupi kiiremas korras ära vahetada (kulu peaaegu 100 eurot).

Allikas: internet

Aprill oli ka hooajariiete vahetus ja sel puhul ei tea kunagi ette, mis sind ees oodata võib. Õnneks on kevadjoped/jakid kõigil olemas ja see mure lahendatud, kuid kasvuspurti tegeva teismelise käimiskõlbulikud jalanõud, mis sügisel veel passisid, enam jalga ei läinud ja vajasime kiiremas korras jalanõude uuendust. Lisaks sellele on meie peres üks neljajalgne sokisöödik, kes lohaka peremehe vedelema ununenud sokke auguliseks disainib ja seetõttu sai sokivarusid täiendatud 6 paari võrra, millest 2 on taas äranäritud ning seetõttu lubasin peremehe taskurahast hakata sokke tagasi ostma.

Veel üks kuluallikas on sõbrad. Tore, kui sul on sõpru, kellele alati loota, kuid küll on ebamugav, kui nende sünnipäevad juhtuvad samale kuule ning veel sellele kuule, kus sul niigi kitsas käes. Sel kuul tuli meil üle elada neli sünnipäeva. Kusjuures vanema lapse sõber tahtis seda tähistada ühes klubis, mille pileti pidi iga noor ise lunastama. Seega taas tavapärasest suurem väljaminek, kuid kuna meie noor ei ole muidu eriline pidutseja, siis ma lihtsalt pidin selle võimaluse leidma, et ta saaks oma sõpradega peole minna.

Nagu juba eespool mainisin, siis selle kuu algus oli mul meeletult kiire ning ma kaotasin kaheks nädalaks valvsuse oma eelarve pidamistes ja menüü etteplaneerimises. Nüüd kuu lõpus maksab see väga valusalt kätte. Mingeid luksuskaupasid ma endiselt ei ostnud, kuid tõenäoliselt kulus meil enam võileivamaterjali peale, sest soe söök ei olnud õigel ajal valmis ning mõned korrad sai mindud ka kergema vastupanu teed ning ostetud poolfabrikaate. Tegime ka paar grilliõhtut, kuhu sai valmis liha ja vorstikesi ostetud, kuid viimane nädalavahetus panin ise liha marinaadi ja see tuli märksa soodsam.

20.04 oli minu arvel täpselt 50 eurot.  Sellest 10 eurot läheb lapsele selle nädala elamise rahaks ja arvatavasti pean kuu lõpus ka kütet ostma ning süüa tahame ju ka. Seega on see veidi hirmutav, kuid mitte midagi pole teha. Elama ju peab. Kuidas siis edasi?
Võimalusi on mitmeid:
1. Kasutada kogutud raha
2. Näpistada krediitkaardilt
3. Maksta Coopi poes säästukaart plussiga
4. Mul on ka 20-eurone kinekaart, millega saaksin kohalikus toidupoes maksta
5. Võtta nädala söögiraha meelerahufondist
6.....võiks olla ka variant: toituda jääkidest, kuid mu külmkapp on praktiliselt tühi ja ainult kuivainetest kokku keeratud mökse me kindlasti ei suudaks 10 päeva järjest süüa, vähemalt hetkel on paremaid võimalusi, kui sõda peaks tulema või mingi muu katastroof, millest meedia räägib, siis ilmselt saaksime vajadusel end mõned päevad ka nii elus hoitud.

Seega nälga me kindlasti ei jääks, kuid milline otsus on kõige arukam ühele laenuvabaduse poole püüdlejale.....loodetavasti jääte minuga nõusse, et kõige mõistlikum on kasutada  kõrvale pandud raha. Õnneks on mu pliit viimasel ajal viisakalt käitunud ja loodan, et ta saab veel mõned kuud hakkama. Kuid see olukord tõestab minu arust taas, miks on mõistlik lisaks laenude võimalikult kiirele tagastamisele alustada koheselt ka säästupuhvri tekitamisest või mingisugusteks hädajuhtudeks kõrvale panemisest. Mind on see raha juba vähemalt kahel korral suuremast kriisist välja aidanud ja ma pole pidanud taas krediitkaarti kasutama.

Eriti säästlik nädal:
Minu järgneva viie päeva eelarve on 30 eurot (tavaliselt siis pigem 50-60 eurot).
Tegin pühapäeval hädavajalikud ostud ja nüüd on rahakotis alles veel 9 eurot, millega pean neljapäevani hakkama saama. Keerulisemaks teeb olukorra see, et nooremal lapsel on koolivaheaeg ja ta sööb kõik söögikorrad kodus.

Vitamiiniamps minu aknalaual

Planeeritud menüü:
E kartulisalat eilsetest kartulitest ja kapijääkidest, õhtuks kanasupp
T kartul ja kapsahautis hakklihaga
K hernesupp
N mulgipuder, lisandiks praen sügavkülmas olevad seakamarad sibulaga läbi (jääb ka võimalus teha juurde hakklihakastet)
R ilmselt järelejäänud söökide soojendamine, igaksjuhuks on mul olemas ka pakk makarone, millele saab rahakotis oleva raha eest midagi lisandiks osta.

Hommikud: külmkapis on hetkel veel veidi juustu, saab teha juustusaia või omletti ja peale veidi juustu riivida. Varusin ka neli piima ning ostsin juurde pudruhelbeid (A1000 maksis neljaviljahelbe pakk 0.74).
Kalakonserv leivaga (sain A1000-st 34 sendiga veidi aja ületanud konserve, mis mulle hullult maitsevad).
Kui olen virk, siis saan teha ka pannkooke, sest need ei maksa eriti midagi ja meil on peale panemiseks veel mett ja moosi.

Üks mure oli mul veel. Nimelt mu juuksed ei kannata oodata kuu lõpuni, sest hall paistab liigselt välja ning pean reedel esinema suurema publiku ees. Seega pidin lahendama kuidagi juuste värvimise probleemi. Leidsin A1000 värvi 2.20 hinnaga. Pean alati ostma 2 pakki. Loodan, et värv jääb peale ja juuksed pähe. :P

Nelja euroga ilusaks ?!?!

Riidekuuga seoses panin mõned riided müüki, kuid hetkel ei ole suutnud veel ühtegi riideeset maha müüa, kuigi jagasin neid mitmes grupis ja tegin endale ka Yaga poe. Eks näis, mis sellest saab. Endale ma hetkel midagi soodsalt ilmselgelt soetama ei hakka. Loodetavasti saab uus kuu juba kergem, sest siis peaksin saama kätte oma lisatööna teenitud tasud.

Lugesin ka laenukooli üksikema blogi ja mõtlesin, et kuidas mina küll nii saamatu olen. Mul pole endiselt veel nii uhket tulemust ette näidata, kuigi olen ju juba jaanuarist alates püüdnud paremini majandada. Kuid eks meie taustad on erinevad. Teismeliste vajadused on siiski nii söögi kui ka muus osas suuremad ning meil on autod paraku vältimatud ning nendega seoses on kahjuks hetkel väljaminekud suured olnud (nelja kuuga on autodele kulunud peaaegu 1000 eurot).

Õnneks ei koosne elu ainult rahast. Kevad on ju superilus. Naudin õues kohvi joomist, linnulaulu ja seda, et saab juba käed mulda pista. Täna plaanin veidi salatit, sibulat ja tilli loori alla sirguma panna.

Endiselt lootusrikas
Elli

Kuu lõpp meie moodi

Tuligi kohe täitsa meie moodi jälle. Enne palgapäeva oli kontojääk kaks eurot ja mõned sendid pealekauba. Hädapärast oleks saanud ju selle eest veel mõne paki piima või pätsi leiba osta...

See kuu läks kohe täiega lappama. (Lugedes teiste selle kuu ebaõnnestumisi, kahtlustan, et see kuu oli vist rahamagnettormi kuu 😋) Kogusin kuu alguses hoolega tšekke, aga tabelisse need summad ei jõudnud ja kuu keskel lõin ka tšekkide kogumisele käega, sest kõik oli kuidagi nii pea peale keeratud. Suurim viga oli see, et mingil hetkel ei jõudnud nädala söögiraha sulas minu rahakoti vahele, see suurendas koheselt toidukulusid. Ma ei tea, kui palju täpselt, aga arvan, et vähemalt paarikümne euro võrra nädalas.

Kuu lõpus tabasid meid taas üllatused. Üks lastest sai poolteist nädalat enne kuu lõppu teada, et nad lähevad nüüd matkale. See eeldas mõne matkatarbe ostmist, matkatasu (15 eurot) ja toidukulusid. Teine lastest läks ekskursioonile. See oli ette teada, kuid tal läks kulurahadega kitsaks ja pidime 20 eurot lisaks maksma. Kuu lõpus annab selline summa korralikult tunda, eriti, kui su eelarve on niikuinii lõhki läinud.

Väike hädaabifondi purgike

See kuu oli toredate kohtumiste kuu. Loomulikult tähendas see taas väljaminekuid, aga seda raha ma ei kahetse. Tegime õega ühe mõnusa kohvikukülastuse, käisin emal külas, kohtusin kolleegidega ja tegime sõpradega ühe mõnusa istumise. Kultuuri tarbisime ka - käisime vaatasime oma silmaga Tõe ja õiguse ära. Nagu enamus, nii ka meie, jäime selle kinokülastusega rahule.

Rahaliselt aitas meil see kuu vee peal püsida see, et sain lisatöö. See oli minu jaoks muidugi ka lisa aja- ja närvikulu, kuid samas suureks abiks. Pool sellest  rahast rändas minu pliidifondi ja ülejäänu siis aitas likvideerida kuu lõpus tekkinud segadust. Hea uudis on see, et sain lepingu veel kaheks kuuks, see tähendab, et minu sissetulekud püsivad paar kuud kolmandiku võrra suuremad. See raha on plaanitud kõik suunata selle aasta rahaeesmärkide täitmisesse.

Oma riideid ma ikka veel müüki panna ei jõudnud, sest kuu lõpp oli megakiire. Riiete kuul on siis võimalus mul see eesmärk täita ning sean endale uue eesmärgi - teenitud raha eest kavatsen osta midagi kasutatud riiete poest. Sain grupist indu, et need polegi enam kaltsukad, vaid sealt võib saada päris lahedaid asju. Minu tööriiete garderoob vajab täiendamist, eelkõige mõne kena ja mugava kleidi võrra. Kevad tuleb ja see tekitab kohe iseenesest kleidi kandmise meeleolu. 😊

Minu märtsikuu kokkuvõte.
Rahatarkuse kuu õnnestumised:
1. Sain tarkuse, et laenudega hoiad oma kulud kõrged ja see raskendab tulude suurendamist. Tekib eksponentsiaalne vähenemine, st ajapikku söövad laenud ja nende intressid suure osa sinu tuludest.

2. Pidasime ühe vahva ja soodsa sünnipäeva.

3. Suurendasin oma sissetulekuid paarisaja euro võrra.

4. Panin kõrvale 100 eurot.

5. Krediitkaart püsib endiselt puutumatuna ja olen suutnud sinna regulaarselt teha iga kuu sissemakseid (kolme kuuga 160 eurot).

6. Meelerahufond kogub ka end vaikselt (sinna on kogunenud juba ühe nädala söögiraha jagu eurosid)
7. Täiendatud: Unustasin kõige tähtsama. Tegin oma elu esimese pikemaajalise laenu viimase sissemakse. Jeee!!! Ehk õppelaen leidis ometigi oma lõpu (alguse sai ta juba ca 20a tagasi 😬, aasta siis oli vist 1997 vms)

Rahatarkuse kuu ebaõnnestumised:
1. Poole kuu pealt ei jälginud ma kulusid (sh toidukulu) ja seetõttu lõpetasin praktiliselt nullis kontoga.

2. Ma ei suutnud ikka veel midagi oma riietest müüa.

3. Kuu lõpus tekkisid taas äkilised väljaminekud, millega ma polnud arvestanud.

Kuid, mis siin ikka pikalt norutada, mis kehvasti, see uuesti. Seadsin end taas kenasti joonele ja jätkan oma teekonda. Rahaasjades korra loomine ja tarkuste kogumine ei ole sprint, vaid üks korralik maraton. Sellel teekonnal võib ju mõndagi ette tulla. Peaasi on mitte alla anda. 😇

Kevadiselt rõõmus
Elli