Elli kogub rahatarkust

Taas avastasin end mingil hetkel pidevast kiirustamise rattast. Õhtul põhimõtteliselt kukkusin voodisse ja päris ausalt ei tahtnud mõeldagi sellele, et hommikul on jälle 5.30 äratus.  No see mure sai nüüd lahenduse. Selle nädala algusest on jälle võõrtööjõud ju Eestisse lubatud ja praktiliselt päevapealt täitus põld ukrainlastega. Nad vist ootasid juba piiri peal, sest see toimus tõesti väga kiiresti. Meid otseselt ära ei aetud, kuid esiteks pabistan ma veidi sellepärast, et kuskil karantiinis pole nad ju eraldi pidanud olema. Arvatavasti ongi kohapealne kämpingutes ja põldudel viibimine nende karantiin. Teiseks ei ole meeldiv olla teistele järelkorjaja. Nuputada hommikul, kas eilsest jäi veel mulle ka midagi või mitte. See siis väikene vinguminut. Tegelikult on ju reaalsus see, et eestlastest usinaid on ikka põldudel vähe ja saan aru, et tootjale on saabunud abi väga teretulnud.  Meie talvevarud said korjatud ühelt kohalikult põllult.  Ma siis mõtlesin hetke...kui olin öö läbi üleval

Suvi on täies hoos ja kulutused on veidi teistlaadi, kui talvisel ajal. Kevad ja suve algus on meil alati väga üritusterohked. Nii jääb viimase pooleteise kuu sisse kuus suuremat sünnipäeva tähistamist, ühed katsikud, üks lõpupidu, jaanipidu ja juba ka üks väljasõit.  Me alati mõtleme, et ei hakka mingit suurt pidu pidama, kuid kui juba paar inimest annab märku, et nad niikuinii plaanivad läbi astuda, siis on ju mõistlikum kõigile, kes niikuinii tulemas on, varakult teada anda, mis päeval on kõige sobilikum. Seega kujunes meil taas selline "veidi peame" sünnipäev ligi 20 inimesega korralikuks olenguks. Peale koronaaja pikka isolatsiooni oli muidugi väga tore taas vanade sõprade ja tuttavatega koos istuda.  Selleks, et kõikide kulutustega ikka välja tulla sain juuni lõpus juba mõned päevad hooajatööl käia. Näiteks 24.06 hommikul ärkasime juba kell 5, et kella kuueks põllule jõuda. Teenisin kahe päevaga 75 eurot ja sellest rahast osa läks siis nädalavahetuse väljasõidule.  Kas