Elli kogub rahatarkust

 ✨ There is a past version of you that is so proud of how far you've come ✨⠀⠀⠀⠀⠀⠀⠀ Selleks, et sellest loost nüüd täielikult aru saada liigun taas korraks 2018a aasta lõppu. Kes mu looga kogu aja kaasas olnud, saavad siit kiiremini üle libiseda. Tol aastal olime kõik oma rahad majaremonti paigutanud. Krediitkaart oli ligi 1000-euroses miinuses, kaks järelmaksu ja kõrge intressiga väikelaen (kogusummas ca 5000 eurot). Kuu lõpus haigutas arvel üks suur tühjus.  Täna on paras aeg hakata 2021a kokkuvõtet tegema.  Peaaegu kõik minu selle aasta eesmärgid said täidetud. Laenud on nullis, mul on meelerahufond, SOSfond, lemmikutefond ja kogun raha uuema auto ostmiseks. Mul on kindel plaan teha seda laenuvabalt, kuigi ütlen ausalt, et võitlen siin aegajalt juba kiusatustega.... Nii lihtne oleks ju pangas paar klikki teha ning vajalik summa olekski arvel.  Sellel aastal sai ostetud laenuvabalt uus ja korralik külmkapp. Kodu uuendamise teemaga seoses ostsin endale uue kirjutuslaua ning kontori

Sain sel aastal veidi preemiat ning siis üks jõulupäkapikk saatis kontole täiendust. Mingi summa liikus kenasti minu autoraha kontole, kuid jätsin veel paarsada eurot arvele ning võtsin selle eile välja, sest mul oli pikk nimekiri igasugustest vajalikest ja natukene vähem vajalikest asjadest.  Näiteks otsustasin, et selle aastaga tuleb veel ära lahendada kapinuppude probleem. Lapsele oli vaja üritusteks korralikku triiksärki ning sealt siis läkski veidi lappama....Olin lapsele särgi ära ostnud, kui jäin kleite vaatama ning mulle tundus, et mul ei ole sellist jõuludeks piisavalt sobilikku kleiti ning nii ma siis väljusin poest ühe kleidi võrra rikkamana (pika varrukaga kleite on mul nüüd siis 3tk).  Seejärel tegelesin veel viimaste jõulukinkide varumisega ning hukatuseks sai ühe poe moe- ja ilu osakond, kus mu pilk jäi kullast kõrvarõngastele. Need, kes mind päriselus tunnevad, teavad, et ma pole eriline harakas ning kullast kõrvarõngaid on mul elus korra küll olnud, kuid need suutsin m

 Maaelus tähendab talv rohket kütmist, hommikust autode soojendamist. Viimasel hommikul oli tegu, et autosid käimagi saada, sest meil oli -26 kraadi. Üks auto ongi hetkel rivist väljas. Õnneks seekord mitte minu oma. Kuna ma töötan peamiselt kodust, siis on minu auto praegu siis asendusautona kasutuses ja mina siin "lumevangis". Lugesin jälle kuskil nupukest seadusemuudatustest, et riik plaanib ikka autoomanikele igasugu makse kehtestama hakata ja see tundub nii ebaõiglane, kui sa elad piirkonnas, kus liigub vaid 1x päevas buss ning seegi vales suunas ning ligi 3km kaugusel siis saab kuni kolme bussiga liikuda juba õiges suunas, kuid kellaajad ei ole alati meile sobivad ning tihtipeale juhtub nii, et buss on juba täis ja sind lihtsalt ei võeta peale. Kui meie asulast läheks vähemalt hommikulgi buss õiges suunas ja õhtul tooks tagasi ning seda tasuta, siis ma meelsasti astuksin pigem sooja bussi, kui mässaksin siin hommikul erinevate juhtmetega, et autot käivitumiseks valmis s

Aprillis võrdlesin 20.kuupäeva 2019. aastal, kui mul oli vaid 50 eurot kuu lõpuni alles, selle aastaga, kus mul oli samal kuupäeval 584 eurot. Pühapäeval poodi minnes tegin taas arvutused ning sain teada, et seekord oli mul igapäevasteks kulutusteks mõeldud rahast veel 680 eurot alles ja seda vaatamata sellele, et ma ostsin näiteks lapsele riideid 160 euro eest ning endale ühtteist hädavajalikku (nt pesuresti, talvisemad kodusaapad jms pudi-padi). Eile kontrollisin huvi pärast arvet. Teatavasti on mul suurem osa kuluraha ümbrikutes ning seal peaks olema vaid kuu söögiraha ehk siis kuu lõpuni on täpselt nädal ja ühe nädala söögiraha on mul 100 eurot, kuid mul on selle nädala söögiraha juba rahakoti vahel ja seetõttu oleks pidanud seal olema mingi paarkümmend eurot, aga oli hoopis  262 eurot. See on väga imelik, sest mul ei ole sel kuul lisasissetulekud veel laekunud ja see raha on alles jäänud minu tavapärasest igakuisest sissetulekust. Varasemalt oli siis nädal enne kuu lõppu arvel en

 ...et siis otsustasin proovida keskenduda novembris taas raha juurde tekitamisele. Paar lisatööd on niikuinii juba soolas, kuid tahan taas veidi proovida ka muude tegevustega oma kassat täita. Kuid püüan sel aastal olla veidi realistlikum ja sean eesmärgiks vaid 50 lisaeuro teenimise. Ma ei hakka siia kõike taas üles kirjutama, kuidas seda teha võiksin. Põhimõtteliselt ei erine see väga palju eelmise aasta novembri 100 euro väljakutsest.  Tänased vastused Kogumispäevikus õhku visatud lisaraha teenimise teemale, panid mind mõtlema hoopis sellele, et kas tõesti oleks õigem tõmmata jõulukulud nulli. Kinkida kogu perele vaid head tuju (tasuta vautšereid, mingi toreda koostegemisega, mis oleks veidi keerulisemal ajal vägagi lahe idee) ning suunata see aastaga kogunenud paarsada eurot hoopis millessegi olulisemasse....kuid EI. Mina ei ole sellega nõus! Niigi on kogu meid ümbritsevas hetkel nii palju nukrat ja kohati lausa masendavat. Meil on olnud jõule, kus olen lastele juba ette vihjanud,

 Meie peres on nüüd uus olukord tekkinud. Vanemast lapsest on saanud meiega võrdselt iga päev tööl käiv noor ehk siis võiks teda nüüd ju täiskasvanute ritta arvata.  Sellega seoses on mul tekkinud tõsine dilemma, mida olen juba arutanud mõnede tuttavatega ning saanud arvamusi väga seinast seina. Väga hea oleks teada, mida minu teema jälgijad, kes minu majanduslikku olukorda veidi enam teavad, sellest asjast arvavad. Nimelt on meil tekkinud küsimus,  kas noor, kes teenib vanematega samaväärselt ja elab kodus, peaks ka pere eelarvesse panustama või mitte? Väike kergendus eelarvele on ju juba seegi, kui ta ise omale riideid ostab ja näiteks kõik oma autoga seotud kulud ise tasub. Eelmisel talvel oli ta ca 6 kuud praktikal, kus sai ka juba tasu, kuid see tundus väga loogiline noorele endale kulurahaks jätta. Nüüd on aga olukord minu jaoks muutumas, sest ilmselt elab ta veel mõned aastad meie juures. Kogub vaikselt esimese kodu sissemakset ning saab end rahulikult ette valmistada iseseisvak

 Või noh, mina teen. Tänan mõtlemapaneva kommentaari eest. Vaatasin selle kuu eelarvet üle ja püüdsin siis prioriteete kuidagi paremini paika seada, kuid see pole sugugi kerge ülesanne ning seetõttu ma ju siin rööprähklemise sasipuntras ju olengi. Kõik tundub oluline.  Auto on minu jaoks igapäevaselt hädavajalik tarbeese. Ma ei ole eriti edev ja ma pole kunagi tahtnud asju, mis oleksid viimase peal, kuid praegu on mu auto küll juba sellises seisus, et ma tahaks selle võimalikult ruttu välja vahetada. Mõra klaasis, mõlk ukses, rooste, värvi koorumine siit-sealt. Lisaks siis veel loomulik "siseorganite" kulumine. Peidan oma auto töö juures kaugele nurka, et ehk keegi ei märka. Kui mõni töökaaslane soovib küüti, siis otsin vabandusi, miks ei saa või siis võtan küll peale, kuid tunnen end ise alati ebamugavalt, et mis ta küll nüüd minust mõtleb. Pikemaid sõite ma temaga enam teha ei julge, sest kardan tee peale jääda. Seetõttu on auto välja vahetamisest saanud hetkel nagu mingi k

 Sain viimast Ramsey Show'd kuulates vastuse oma küsimusele. Me keskendume väga pühendunult oma eesmärkidele ja planeerime hoolikalt samme, mida peame astuma, et jõuda oma eesmärkideni, kuid see teekond on piisavalt pikk, et mitte ära unustada sellel iseennast. Lisaks sellele, et sa planeerid, kuidas jõuda eesmärgini, pead sa mõtlema ka sellele, kuidas samal ajal oma peret ja iseennast  ning oma elu elamist mitte päris ära unustada.  Esimesel aastal oli see normaalne, et tegin veidi intensiivsema spurdi, et sellest jamast välja tulla. Püüdsin hoida eelarvet võimalikult madala, et jääks rohkem raha alles, mida suunata laenude kiiremaks ära maksmiseks ning esialgse säästupuhvri loomiseks. Tegin lisatöid nii puhkuse ajast, kui ka tööst üle jäänud ajal. Kindlasti saab alati veel paremini, kuid arvan, et mina andsin sel hetkel oma maksimumi. Põhimõtteliselt oli sel ajal kogu mu ülejäänud elu pausile pandud, kuid see ei ole pikemaajaliselt jätkusuutlik. Riided kuluvad, mööbel läheb katki

 ....Võtan juba tükk aega hoogu, et siia midagi tarka kirjutada, kuid tunnen, et mul pole hetkel ühtegi mõistlikku mõtet teiega jagada. Kuidagi väss on peal kogu sellest pideva pingutamise teemast. Muudkui pingutad ja pingutad, saad ühe eesmärgi täidetud (viimased siis nt sauna valmimine ja laenudest vabaks saamine), kuid siis on 100 järgmist, mis ootavad oma järjekorda ning siis tuleb JONN peale...ei taha, ei viitsi, ei jaksa ....Tahaks minna poodi ja osta korvi kuhjaga head-paremat täis või minna mõnda kohvikusse ja teha arve, ilma ühtegi hinda vaatamata või sõita koos perega spaasse, mis maksaks vist pool minu kogutud autorahast. Sõbrad kutsusid reisile. "Ei saa!" Esiteks ei sobinud see muidugi kahjuks mu ajakavaga, kuid ma ju tean, et isegi, kui oleks sobinud, siis poleks ma raatsinud raisata ca 400 eurot sõidule + teine samapalju siis reisirahaks. Ainuke tore fakt on see, et mul on tegelikult arvel see raha täiesti olemas. Varem polnud sedagi.  Millal siis on see hetk, k

 Seadsin sellel kuul planeeritud kulud väiksemad, kuid reaalsuses tõusid kulud mitme rea peal ja tekkis väike segadus. Üks valdkond, kuhu läks tavapärasest rohkem, oli Tervis. Kirjutan tänagi seda postitust haiglast. Ei midagi hullu, üks plaaniline operatsioon.  Ma olen endiselt aegajalt segaduses, kas teen õigesti või läheb see juba liigse kulutamise alla. Näiteks mina olen üks neist, kes soovib kohusetundliku ühiskonna liikmena hoiduda koroonast ning eelkõige selle levitamisest. Peale seda, kui ka vaktsineeritute nakatumised on meie paratamatu igapäev ja nakatumisi hetkel Lõuna-Eestis palju, tundus mulle mõistlik end lisaks kaitsta BioBlockiga, kuid teatavasti on see päris korralik väljaminek. Minu tavapärane 30-euro limiidiga Tervise ümbrik jäi sel kuul miinusesse, sest pidime lisaks sellele veel mõningaid ravimeid ostma. Kokku kulu veidi üle 60 euro.  Kooliks ettevalmistumisel olin ka veidi liiga leebe. Näiteks ei teadnud ma, et lapse koolikotil lukk streigib ja ta sooviks uut kott

 Sain ma porina osaliseks, kui nädala jooksul juba teist korda suppi tegin. "See on ju vesi. See ei täida kõhtu," poriseb üks meeterkahekskakendviis pikk teismeline. "Supp on soodne ja tervislik toit." "Tee parem makarone: Need on ka odavad." Mina: " No me ei saa ju iga päev ainult makaronidest toituda." Hetk hiljem saabus kööki järgmine toriseja, kes korrutas venna lauset: "Jälle supp!" Avas külmkapi ukse: "Kas sa täna poodi ei lähegi? Siin ei ole ju midagi. Sul on vist rahad täitsa otsas." 🙀No ei ole otsas, aga see ei tähenda, et külmkapp peab alati ääreni täis olema. Pealegi oli seal veel juustu ja viilutatud sinki. Piim oli tõesti täitsa otsas, kuid see pole ju hädavajalik ja selleta on võimalik üks ööpäev kenasti üle elada.  Sellised arutelud siis minu "säästunädalal". Jäin kenasti eelarvesse ja sai taas tõestatud tõsiasi, et vähemalt meie toidueelarves on alati ruumi, et seda madalamale tuua. See on paratamatu

 See pealkiri on väike liialdus, mul ei ole näpud põhjas vms, aga mul on vaja söögieelarvest nüüd 50 eurot ära näpistada. Vahepeal tõstsin söögiraha juba 100 euroni nädalas ning kogu kuu eelarvele lisasin väikese varugi, et kuu lõpuni niimoodi mõnusalt välja tulla, kuid nüüd siis võtsin autoremondiks söögieelarvest 50 eurot ja pean veidi pingutama, et eelarvesse jääda.  Seega on selle nädala eelarve 70 eurot, millest alles vaid umbes 30 eurot, sest tegin eile ühe suurema toidukraami varumise juba ära. Seda tundub kuidagi nii vähe, kuid tegelikult on mul sügavkülmas liha ja aedviljasegusid ning kappideski erinevaid kuivaineid. Pean lihtsalt ise meeles pidama, et sel nädalal tuleb hakkama saada sellega, mis on, mitte iga kell poodi joosta.  Tegin juba nädalamenüügi ära, vaid laupäev ja pühapäev jäid hetkel lahtiseks. Täna lõunaks on veel eilseid ahjukartuleid. Kartul tuleb momendil oma aiast. Üks ajaületanud keefir võiks saada pannkookideks ja õhtuks teen värskekapsasuppi. Homme makaron

Juulikuu oli täis mõnusaid kohtumisi ning väikeseid trippe Eesti piires. Nagu juba ühes varasemas postituses mainisin, siis oli meil sel aastal plaan üks reis ka põhja poole teha. Mina polnud Tallinnas juba üle aasta käinud ja ülejäänud pere veelgi kauem ning sellist ehtsat turistikat ju tavaliselt ei tee, vaid käid seal, kus parasjagu vaja (mõnel koolitusel või tähtsal kohtumisel vms).  Filmi-Vargamäe Mingil hetkel tundus mulle, et kuu lõpp juba läheneb ja varem tähendas kuu lõpp ju seda, et külmakapis ulus tuul ja viimasel nädalal tuli see kuu kuidagi sendiveeretamisega lõpuni venitada. Seega olin mõttes juba sellest reisist loobunud, sest minu sees on ikka see tunne, et nii ju ongi (kuu lõpp=kitsas käes), kuid siis lappasin oma ümbrikud läbi ja kontrollisin pangaarvet ja tuli välja, et mul on veel täitsa palju raha alles ja me mahutame kenasti ühe perereisi selle kuu eelarvesse. 😊 Mul on ümbrik nimega Rõõm, mille raha on siis mõeldud igasuguste rõõmsate tegevuste planeerimiseks, mi

 ....siis on see ju tore, kuid samas kaasneb sellega ka mingisugune kulu. Suvi on aeg, kus on palju erinevaid sündmuseid ning tihtipeale satub mõni hea tuttav või sugulane niisamagi läbi astuma. Kuidas siis nende olukordadega hakkama saada, kui sa pole endale tekitanud eelarverida - võõrustamine? Igatahes olen õppinud uues kodus pidevalt valmis olema selleks, et keegi võib läbi hüpata.  Mõned üritused on ju ette teada. Näiteks planeerisin sel aastal lapse lõpupeo ca 20le inimesele. Selleks hakkasin juba jaanuarist raha 20-50 euro kaupa raha kõrvale panema. Söögi ja joogi eelarveks kujunes lõpuks 150 eurot ja see oli täiesti piisav. Seekord ei olnud mul piisavalt aega, et kõike ülimalt kokkuhoidlikult teha.  Ainuke suurem sääst oli ilmselt isetehtud šašlõkk. Alati lähevad hästi peale igasugused kerged näksid. Seega oli laual taas üks dipivaagen. Kulukamateks variantideks saab pidada valmis salati ja koogi ostmist. Seekord loobusin koogi tellimisest, sest isetehtud kodukoogid on üldjuhul

 Olen vist varemgi kirjutanud, et mõnikord ma imestan ise ka, et kuidas ma suutsin niimoodi palgapäevast-palgapäevani ilma igasuguseid sääste omamata elada. Viimastel kuudel on juba tavaliseks saanud, et kuu lõpus on vähemalt üle 100 euro veel üle, kuigi arvestan ju kogu palga väga täpselt erinevate eelarve kategooriate vahel välja, kuid ma ei kuluta seda kõike ära. Mõtlesin, et kuna aasta on poole peal, siis võiks vaadata, kuidas mu selleks aastaks seatud eesmärkidel hetkel läheb.  Minu selle aasta eesmärgid: 1. Saada täiesti laenuvabaks (va kodulaen). Mais maksin viimase väikelaenu makse ning veidi vähem kui kahe ja poole aastaga suutsin kokku ära maksta 5000 euro jagu laene ( 2 järelmaksu, krediitkaardivõlg ning väikelaen). See summa polegi ju paari aasta peale ära jagades nii üüratu, kuid ise pean oluliseks krediitkaardivõlast vabanemist ja uute järelmaksude vältimist.   TEHTUD!  2. Koguda raha ja osta järelmaksuvabalt uus külmkapp.  Selleks oli esialgu plaan koguda 400 eurot, kui

...siis tuleb seda juurde teenida. Kuna mul ei olnud ümbrikus piisavalt raha, et riideid osta, siis oli vaja mul välja mõelda, kuidas seda raha juurde tekitada. Seda polnudki vaja pikalt nuputada, sest sain eelmisel nädalal taas kutse põllule. Arvasin ju, et ma ei hakka praegu töö kõrvalt niimoodi rabelema, aga kiusatus oli suur, sest kes see jätab raha maha vedelema. No päris nii kerge see ka ju pole ja kohati kipub elu jälle hullu panemiseks kätte ära minema.  Näiteks 21. juuni nägi välja umbes selline: 4.00 äratus. Kell 5-10.30 põllus. Mäletate ikka, mis ilm nädala alguses oli? Kauem poleks kuidagi olla saanud, sest kuumus ajas südame pahaks.  11.00-13.00 veidi tööd arvutis.  13-15.30 linna söögikraami ostma, sest järgmisel päeval oli vaja ära sööta/joota ligi 20 inimest, kes meiega ühiselt lapse lõpupidu tähistama olid kutsutud.  16.00 koju tagasi ja ruttu pessu....siis end korda sättida, sest ees ootas kalli sugulase lõpetamine.  17.30-23.00 sugulase lõpupidu.  23.30 voodi....kui

 Ei, see ei ole hüüatus riiete all ägava riidekapi ees, vaid mul on päriselt suveriiete kriis. Ma lähen suvele vastu piisava kogusega t-särkidega, mida olen tasapisi oma kappi varunud, kuid mu ainsad suvepüksid on täiesti läbi. Neid ma enam sel aastal kanda ei saa.😕 Seelikuid on täpselt üks vanem, mille õmblesin ca 10a tagasi ümber ühest õlapaeltega kleidist. Kleite on ka täpselt üks ja sellel on õmblused veidi järele andnud. Lapse lõpupeoks oleks ka vaja mõnd korralikumat, poolpidulikku riietust. Mul on paar jahedamaks ilmaks sobilikku pidulikku kleiti, kuid neid suvekuumaga kanda oleks veider.   Nüüd tuleb aga suur AGA. Mul ei ole korralikku eelarvet, millega tekkinud kriis lahendada, sest eelmisel kuul kulutasin ju suurema osa riiderahast lapsele ära ning kuna meil on sel kuul palju väljaminekuid, siis ei saa ma sellele reale ka tavapärasemast suuremat numbrit tekitada. Ainuke võimalus on seda teha mõne säästmise rea pealt, aga seda on mul alati kuidagi nii valus teha, sest see lük

 Esimesel aastal kirjutasin, kuidas rahade kogumine nõuab kannatlikkust, et mitte kogunenud raha vajalikele, kuid mitte nii kiireloomulistele, asjadele ära raisata.  Sel aastal olen siis ümbrikusüsteemiga erinevatesse kulukategooriatesse vaikselt raha kogunud. Kuid nüüd on mul tekkinud veidi vastupidine probleem - ma ei raatsi raha kulutada, sest siis pean ju konkreetsesse ümbrikusse raha kogumisega jälle otsast peale hakkama. 😀 Sellisel hetkel tekib alati ka veidi selline ebakindlustunne, et mul ei ole piisavalt ja ma oleks nagu mingist turvatsoonist väljas. Taaskord koht meelde tuletada, et kuidas kuradi moodi ma küll varem ilma igasuguste puhvriteta hakkama suutsin saada.   Hilisõhtune vikerkaar meie aia taga 🌈 Meie noorim pereliige tegi taas distantsõppe ajal korralikul kasvuspurdi ja koolinädalal selgus, et meil on äkki suur riidekriis tekkinud. Vihmaste ilmade tõttu on pesu jooksvalt pesemine ja kuivatamine ka veidi probleemne. Seega pidime poodi minema. Panin taas paika eelarv

 Sel kuul juhtus kuidagi nii, et ma ei saanud kohe raha ümbrikutesse ära panna. Siis, kui sattusingi raha-automaadi juurde, oli mul juba meelest läinud, et kui palju ma pidingi nüüd välja võtma. Kuna mai alguses tehti aga poed lahti ja meilgi olid tekkinud mõned vajalikud ostud, mida olin nädalaid edasi lükanud, siis sattusin poodi pangakaardiga ja nii oli mul mingi hetk ülevaade kadunud. Panin küll omaarust kõik ostud kirja, kuid kui ma lõpuks sel nädalavahetusel uued arvutused tegin ja raha ümbrikutesse ära jagasin, avastasin, et olen 30 euroga sujuvalt miinusesse sattunud.  Oleks vaid rohkem aega kevadet nautida See siis oli selline hea õppetund, kuidas ei tohiks teha ning ka tõestus sellest, et eelarve-vabalt me kulutame paratamatult veidi rohkem. Enamus ostudest olid sellised pisikesed, aga väga vajalikud (nt. arvutile uus laadija, elektripliidile kraap, ID-kaardilugeja jms).  Emadepäeva puhul empsile külakosti ostes, sai vist veidi laristatud. Kuid korra aastas ju võib. Minu jaok

 Kas teie ostate Ready to eat avokaadosid või neid kõvemaid, mida siis ise kodus edasi küpsetada? Mul jäi kuskilt silma ühe inimese mõtteavaladus, et see, kui sa ostad neid küpseid avokaadosid, pidi olema ka juba rikkuse märk. Et siis vaesemad ostavad kõvasid. Ma tegelikult ei ostnud aastaid üldse mingeid avokaadosid, sest ma ei teadnud, kuidas neid süüa. Nad on ju niisama proovides täiesti maitsetud plönnid. Nüüd aga olen avastanud, et mõnikord on täitsa hea üks mõnusalt pehme avokaado oma võileivale laiali pressida, ära maitsestada ning nautida.  Niisiis märkasin Rimis neid eriti valmis avokaadosid eriti soodsalt ning ostsin ühe neljase paki...ja siis mõtlesin, et kas ma nüüd olen juba rikkam. Tegelikult ikka pole, sest teine tingimus on, et sa pead raatsima osta ka pistaatsiapähkleid, aga need tunduvad ikka veel sigakallid. 😁 Kevad :) Tegelikult pidin ma ju tegema kokkuvõtte oma aprillikuust. Mul jäi seekord ümbrikutesse alles 167 eurot ja arvele 60 eurot. Sellest üle poole kannan

 ...või oli see vastupidi. No igatahes meil on nüüd niipidi. Päris üle võibolla ei ole ka, aga pöörates aega kaks aastat tagasi, saab lugeda ühest eriti säästlikust kuu lõpust , kus mu arvel oli täpselt samal ajal vaid 50 eurot ja selle ajaga võrreldes on ikka väga palju muutunud. Sel hetkel ma veel hästi ei uskunud, et meie elus võiks rahaline pool eriti paremaks minna, et kust või kuidas, oli sel hetkel minu põhiline küsimus. Ma olin alguses ikka üliskeptiline, kuid samas teadsin, et ega mul muud varianti ka pole, kui püüda need Kogumispäeviku väljakutsed ning õpetused läbi teha ja vaadata, kuhu ma omadega jõuan.  Olen nüüd neli kuud oma ümbrikutega mässanud ja tegin eile väikest vahekokkuvõtet, et kui palju mul veel sellel kuul raha alles on ja ma olin ise ka ülimalt üllatunud, kui selle summa kokku lõin. Kõikides igapäevasteks kulutusteks mõeldud ümbrikutes ning arve peal oleva vaba rahaga kokku sain summaks 584 eurot. 😲 Kas te nagu märkate erinevust? Ma tunnen seda, et meie elu o

Meie elu on pidevalt täis valikuid. Me valime mingites ajahetkedes enda jaoks sobivaima või kõige õigemana tunduva. Mõnikord me ei näe paremaid võimalusi. Nagu mina ei näinud varem laenuvabalt elamise võimalust, sest kogu aeg oli ju niigi keeruline oma rahaasjadega toime tulla.  Sel nädalal sain pangalt kirja, et minu väikelaen saab kohe läbi.....ja kohe teine lause peale seda oli: Kas sul on juba uusi plaane, mida soovid ellu viia? Anname Sulle uuteks ettevõtmisteks laenu kuni 3900 eurot. 🙈 See on neist ju väga lahke pakkuda mulle kohe uut laenu peale, kuid õnneks on mul võimalik vähemalt hetkel neile EI öelda. Püüaks ikka kuidagi ilma hakkama saada.  Minu rahaasjade korda ajamise teemast Kogumispäevikus, tuli välja, et üks keerulisem osa meile kõigile on plaanile kindlaks jäämise teema. Tegelikult on see ju ka minu jaoks raske, kui ma kuust-kuusse mingeid soove muudkui edasi lükkan. Ma sooviksin näiteks väga uut magamistoakappi, sest vana seisab "ausõna" peal püsti ja üks

See teekond, mida ma nüüd juba üle kahe aasta tagasi alustasin, ei ole ainult rahast ja sellega toime tulemisest. Sellel teel olen ma pidanud palju ka iseendasse vaatama ja nii mõnigi kord peatuma ja mõtlema, et miks ma alati nii olen teinud või mõelnud. Hiljuti leidsin TheBudgetMum'i blogist huvitava loo: Do I have enough is a horrible mask. Minu inglise keel on küll endiselt veidi konarlik, kuid siiski oli selles loos väga palju mõtteid, mis tundusid nii tuttavad ja samas mõtlemapanevad. Miks me pidevalt võrdleme ennast teistega? Miks kummitavad ka minu peas ikka ja jälle need mõtted:  Mu kodu pole piisavalt ilus või moodne (tänapäevane) Ma pole kunagi piisavalt tubli! Mul pole piisavalt raha. Ja nii edasi....See ei ole ju mingi võidujooks, kus parim võidab kõik. Pigem võib seda võrrelda maratoniga, kus igaüks valib oma tempo, sest valides naaberjooksja tempo võin olla varsti hing kinni tee ääres pikali. Ikka tasa ja targu ning omas tempos. Aegajalt on seda nii keeruline endale s