Otse põhisisu juurde

Puhkus ja ettevalmistused eriti säästlikuks augustiks...

Tere, tere :)

Aeg lendab kiiresti. Selja taha jääb üks mõnus puhkusekuu. Vaatamata säästlikule eelarvele, püüdsime puhkusest viimast võtta.

Meie puhkust sobiks seekord iseloomustama lause: Enne, kui lähed Pariisi, käi Nuustakul ära!
Võtsime seekord ette kodulähedased vaatamisväärsused, mida polnud ammu lastega koos külastanud. Ühel päeval külastasime Haanja kanti ning Suure-Munamäe torni, teisel korral võtsime suuna Setomaale ning käisime Piusa koobastes ning piiri ääres. Külastasime ka avatud talude päeval paari talu ning käisime kohalikel kodukandipäevadel, mis on õnneks täitsa tasuta üritused.

Loomulikult jääb selle aja sisse ka mõnusalt palju ujumist, sest viimased kaks nädalat olid ilmad ju suviselt soojad. Puhkus lõppes kolmepäevase mere ääres viibimisega ühe kalli sugulase juures.

Minu ametlik puhkus kestab veel, kuid pean hakkama tegelema ühe projektiga, mis lõpeb alles talvel (st tasu selle eest saab ka siis).

Nüüd siis rahast. Puhkusekuul lubasime endale ikka mõne jäätise, eelarvet kergitasid meie pisikesed tripid. Kõige kulukam neist siis viimane. Sõidukulu umbes 25 eurot, külakost, tee peal söömine ja kaasa ostetud söögikraam lisaks ca 50 eurot.

Igatahes tulime kenasti otsotsaga kokku. August enam nii roosiline ei ole, sest sain teada, et kuna juunis laekus nii palk kui ka puhkusetasu, siis minu sissetulekud ületavad (napilt) 1700 eurot ning jään sel kuul osalise töövõimetoetusest ilma (eelarveauk üle 200 euro). Tegin küll avalduse, kuid see tasaarveldatakse alles oktoobris. Probleem tekkiski sellest, et mul pole varem olnud vaja sellega arvestada ning kogemus puudus. Järgmisel aastal saan olla targem ning selleks juba paremini ettevalmistuda.

Kahjuks jäi suurem maasikate korjamise aeg minu tööaja lõppu ning ma ei saanud seda maksimaalselt ära kasutada. Seega ei tekkinud ka hooajatööst piisavat puhvrit, kuigi midagi siiski sai kõrvale pandud ja see leevendab hetkel veidigi puhkuserahadest maksude maha arvamise miinust.
Sirvin igapäevaselt tööampse pakkuvaid portaale, kuid jään kahjuks paljude tööde jaoks liiga kaugele.

Huuuhhhh!!! Ees ootab väljakutse missugune. Taas leian end mõttelt, et kuidas paganama päralt teistel kõik nii roosiliselt ja kergelt läheb ja muudkui panevad kõrvale ja koguvad ja säästavad....
Kas oleksin pidanud juunis kõik kutsed tagasi lükkama ja selle raha kõrvale panema??? Kas keegi teist on loobunud igasugusest suhtlemisest sõprade ja sugulastega, et raha säästa?

Teada saades, et minu augustikuu eelarve kahanes veel kahesaja euro võrra, mõtlesin esialgu plaani, et laenan laste juuniorkontolt raha, kuid kahjuks ei ole sealt võimalik internetipanga kaudu raha välja võtta. Õnneks on mul meelerahufondi 106 eurot kogunenud. Seega sada eurot saan sealt laenata, kuid vähemalt sada eurot jääb veel puudu. Hetkel otsutasin, et ei tee midagi meeletut, vaid panen eelarve paika ja vaatan kuu jooksul, mis saab. Kõige sobimatum variant oleks see teine sada krediitkaardilt laenata, kuid see on siiski ka üks võimalus, kui ikka asjad väga hulluks lähevad.
Kui püüdsin juuniorkontolt raha endale kantida, siis rääkisin sellest ka oma lapsega, kes minu lähedal oli. Seega sai ta teada ka selle, et see mul ei õnnestunud ning ta lubas ise mulle raha laenata, sest ta ei soovi nälga jääda. :) Lohutasin, et näljast on asi ikka väga kaugel, et see puudujääv osa oleks pigem nende kooliasjade ostmiseks vajalik. Ma ei tea miks, kuid ma ei tahaks niiviisi lapselt raha laenata. Mina pean vanemana ikka ise hakkama saama.

Vot nii siis läheb meil. Endiselt nagu ameerikamägedel, kord tundub juba kõik hästi ja siis siuhhhh läheb taas kõik täie hooga allamäge. Ma poleks nagu mitte midagi õppinud...või siiski. Vigadest ju õpitaksegi. Sain ju tõestuse, et meie pere vajab vähemalt 300-eurost puhvrit, ideaalis muidugi veel suuremat. Niipea, kui järgnevad kaks hullumeelset kuud läbi saavad, keskendun meile korraliku puhvri loomisega. See ei ole normaalne ja nii edasi ei saa ega tohi.

Augustikuu eesmärgiks sean taas söögieelarve korralikult kontrolli all hoida  ning hakkama saada 350 euroga. Kuna kõik toidukorrad on neljal pereliikmel kodus, siis on see tõsine väljakutse, aga me saame hakkama. :)

Ma ei teagi mida siia kirjutada. Puhanud, kuid segaduses....oleks vist kõige täpsem...

Elli


PS. Trennikuu teemasse nii palju, et mul on tehtud Endomondo konto ja osalen seal mitmes väljakutses.
Seoses minu liigeshaigusega on mu liikumine veidi piiratud ja põhiline trenn, mida teha saan on  kõndimine, rattasõit ja ujumine. :)



Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Kaoses ei ole korda

Tere taas! Sain ühe kirja, kus üks blogi jälgija andis teada, et ei jõua minu tegemistel instagrammis silma peal hoida ja sooviks väga teada, kuidas mul läheb ning et võiksin ikkagi ka blogisse endast mõnikord veidigi teada anda. Mõistan, et tõesti ei peakski keegi 24/7 kellegi elu jälgides internetis istuma. Seega teen siis siia ka üle pika aja ühe väikese kokkuvõtte.  Tillu kohvikus Olen ikka veel töötu ja see on minu vaba valik. Käisin sügisel alustava ettevõtja koolitusel ning tundsin, et väsisin pikkadest koolituspäevadest ikka veel liiga kiiresti ära.  Seetõttu sain aru, et vajan veel veidi aega, et taastuda. Saan mõned kuud töötuhüvitist ning seega ei ole mul rahaliselt vaja väga palju sellele mõelda, kuidas me igakuiselt hakkama saame.  Ma ju ei tea, kas või millal mu elus enne pensionit veel nii vaba perioodi enam tuleb. Seega püüangi sellest nüüd siis viimast võtta. Kui hüvitis läbi saab, siis saan vajadusel sügiseni veel vabalt kodune olla.  Peamiselt tegelen hetkel siis kod
Tere! Mina olen Elli. Olen neljakümnendates kahe toreda teismeeas kuti ema ja ühe toreda mehe naine. Meie peres on ka kaks vahvat neljajalgset, kes vajavad süüa ja suurel hulgal tähelepanu. Ma elan Lõuna-Eestis ühes väikeses külakeses. Oma maja saime alles mõned aastad tagasi. Meie elu sõltub täielikult isiklikust transpordist, seetõttu on meie peres kaks autot (vanuses 10+ aastat). Nüüd siis põhilise juurde. Olen jälginud huviga facebookis Kogumispäeviku tegemisi ja mul on tunne, et mul on väga palju õppida, et saada rahatargaks. Minu lapsepõlves oli raha alati vähe. Enne palgapäeva oli vanematel rahad tihtipeale täiesti otsas. Pidime mõned aastad üle elama aja, kui üks vanematest oli töötu. Sõime siis põhiliselt kartulit, piima ja muna, mis tulid sel ajal oma põllult-laudast. Uusi asju osteti harva, riided tulid enamasti taaskasutusest või tuttavatelt. Mul on tunne, et minu sees on uskumused, et raha ongi alati vähe või puudu. Vaatamata nendele uskumustele, mis lapseeast kaasa o

PAUS või siiski selle peatüki lõpp

Tunnen, et olen selle loo alguse Ellist nii kaugele liikunud, et see poleks nagu enam minu lugu. Seepärast ei leia ka enam piisavalt motivatsiooni, et siia midagi kirjutada.  Minu elus on hetkel lehe keeramise hetk ning sooviksin alustada uut peatükki võimalikult puhtalt lehelt. Loomulikult liiguvad sellesse kaasa eelmistest peatükkides õpitud tarkused, kuid see on ikkagi täiesti uus ja juba hoopis teine lugu.  Kui sattusid siia, sest soovid teada, kust või kuidas ühte rahatarkuse teekonda alustada, siis palun liigu selle blogi algusesse ning loe läbi 2019a postitused. Loodetavasti saad sealt indu, et ka ise väikeste sammudega alustada.  Kui soovid aga minu praegustest tegemistest veidi rohkem teada saada, siis oled oodatud jälgima mind instagrammi: elli_the_saver kontole. Rahatargemat teekonda soovides Elli Teel järgmise käänakuni :)