Otse põhisisu juurde

Puhkus ja ettevalmistused eriti säästlikuks augustiks...

Tere, tere :)

Aeg lendab kiiresti. Selja taha jääb üks mõnus puhkusekuu. Vaatamata säästlikule eelarvele, püüdsime puhkusest viimast võtta.

Meie puhkust sobiks seekord iseloomustama lause: Enne, kui lähed Pariisi, käi Nuustakul ära!
Võtsime seekord ette kodulähedased vaatamisväärsused, mida polnud ammu lastega koos külastanud. Ühel päeval külastasime Haanja kanti ning Suure-Munamäe torni, teisel korral võtsime suuna Setomaale ning käisime Piusa koobastes ning piiri ääres. Külastasime ka avatud talude päeval paari talu ning käisime kohalikel kodukandipäevadel, mis on õnneks täitsa tasuta üritused.

Loomulikult jääb selle aja sisse ka mõnusalt palju ujumist, sest viimased kaks nädalat olid ilmad ju suviselt soojad. Puhkus lõppes kolmepäevase mere ääres viibimisega ühe kalli sugulase juures.

Minu ametlik puhkus kestab veel, kuid pean hakkama tegelema ühe projektiga, mis lõpeb alles talvel (st tasu selle eest saab ka siis).

Nüüd siis rahast. Puhkusekuul lubasime endale ikka mõne jäätise, eelarvet kergitasid meie pisikesed tripid. Kõige kulukam neist siis viimane. Sõidukulu umbes 25 eurot, külakost, tee peal söömine ja kaasa ostetud söögikraam lisaks ca 50 eurot.

Igatahes tulime kenasti otsotsaga kokku. August enam nii roosiline ei ole, sest sain teada, et kuna juunis laekus nii palk kui ka puhkusetasu, siis minu sissetulekud ületavad (napilt) 1700 eurot ning jään sel kuul osalise töövõimetoetusest ilma (eelarveauk üle 200 euro). Tegin küll avalduse, kuid see tasaarveldatakse alles oktoobris. Probleem tekkiski sellest, et mul pole varem olnud vaja sellega arvestada ning kogemus puudus. Järgmisel aastal saan olla targem ning selleks juba paremini ettevalmistuda.

Kahjuks jäi suurem maasikate korjamise aeg minu tööaja lõppu ning ma ei saanud seda maksimaalselt ära kasutada. Seega ei tekkinud ka hooajatööst piisavat puhvrit, kuigi midagi siiski sai kõrvale pandud ja see leevendab hetkel veidigi puhkuserahadest maksude maha arvamise miinust.
Sirvin igapäevaselt tööampse pakkuvaid portaale, kuid jään kahjuks paljude tööde jaoks liiga kaugele.

Huuuhhhh!!! Ees ootab väljakutse missugune. Taas leian end mõttelt, et kuidas paganama päralt teistel kõik nii roosiliselt ja kergelt läheb ja muudkui panevad kõrvale ja koguvad ja säästavad....
Kas oleksin pidanud juunis kõik kutsed tagasi lükkama ja selle raha kõrvale panema??? Kas keegi teist on loobunud igasugusest suhtlemisest sõprade ja sugulastega, et raha säästa?

Teada saades, et minu augustikuu eelarve kahanes veel kahesaja euro võrra, mõtlesin esialgu plaani, et laenan laste juuniorkontolt raha, kuid kahjuks ei ole sealt võimalik internetipanga kaudu raha välja võtta. Õnneks on mul meelerahufondi 106 eurot kogunenud. Seega sada eurot saan sealt laenata, kuid vähemalt sada eurot jääb veel puudu. Hetkel otsutasin, et ei tee midagi meeletut, vaid panen eelarve paika ja vaatan kuu jooksul, mis saab. Kõige sobimatum variant oleks see teine sada krediitkaardilt laenata, kuid see on siiski ka üks võimalus, kui ikka asjad väga hulluks lähevad.
Kui püüdsin juuniorkontolt raha endale kantida, siis rääkisin sellest ka oma lapsega, kes minu lähedal oli. Seega sai ta teada ka selle, et see mul ei õnnestunud ning ta lubas ise mulle raha laenata, sest ta ei soovi nälga jääda. :) Lohutasin, et näljast on asi ikka väga kaugel, et see puudujääv osa oleks pigem nende kooliasjade ostmiseks vajalik. Ma ei tea miks, kuid ma ei tahaks niiviisi lapselt raha laenata. Mina pean vanemana ikka ise hakkama saama.

Vot nii siis läheb meil. Endiselt nagu ameerikamägedel, kord tundub juba kõik hästi ja siis siuhhhh läheb taas kõik täie hooga allamäge. Ma poleks nagu mitte midagi õppinud...või siiski. Vigadest ju õpitaksegi. Sain ju tõestuse, et meie pere vajab vähemalt 300-eurost puhvrit, ideaalis muidugi veel suuremat. Niipea, kui järgnevad kaks hullumeelset kuud läbi saavad, keskendun meile korraliku puhvri loomisega. See ei ole normaalne ja nii edasi ei saa ega tohi.

Augustikuu eesmärgiks sean taas söögieelarve korralikult kontrolli all hoida  ning hakkama saada 350 euroga. Kuna kõik toidukorrad on neljal pereliikmel kodus, siis on see tõsine väljakutse, aga me saame hakkama. :)

Ma ei teagi mida siia kirjutada. Puhanud, kuid segaduses....oleks vist kõige täpsem...

Elli


PS. Trennikuu teemasse nii palju, et mul on tehtud Endomondo konto ja osalen seal mitmes väljakutses.
Seoses minu liigeshaigusega on mu liikumine veidi piiratud ja põhiline trenn, mida teha saan on  kõndimine, rattasõit ja ujumine. :)



Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Veidi hirmus on ka

 Head uut aastat!  Olen kaua vaikne olnud, sest detsember oli täiesti hullumeelne kuu töö vallas. Lisaks sellele jäin haigeks ja mu keha lausa nõuab juba ühte korralikku puhkust. Uskumatu, aga ma olen veel täitsa elus. Sel nädalal on vaja mõned sabad kokku tõmmata, mõned "päris" tööpäevad teha (jaanuaris vaid 4 päeva), ülejäänud aeg kodukontoris üks suurem kirjatükk veel enne lahkumist valmis kirjutada. Veebruaris on nii rahulik, et enamasti olen siis 2 nädalat puhanud.  ...ja siis (peaaegu) vaba.  Väike hirm kuulub vist protsessi juurde Kõik seavad uue aasta eesmärke, kuid mina tunnen, et pean end laskma vooluga kaasa viia. Pigem on olulisem tegevusplaan. Millal alustada ettevõtte loomisega? Kui kaua võiksin kodus olla ja plaani pidada? Kas proovida koheselt uues valdkonnas end sisse süüa või kõrvalt ikka praegust valdkonda jätkata?  Mulle on juba hakanud tööpakkumisi tulema ja olen hetkel EI öelnud. Pean end ise ka veidi hullumeelseks, et hetkel erinevatest pakkumistest kee

Pikk teekond iseendasse

 Lugesin eile üht rahapsühholoogiaga seotud raamatut, kus oli veidi kirjeldatud seda, et me kõik oleme sündinud mingisse kogukonda, kus on teatud uskumused raha kohta. Jah, me kõik ilmselt oleme kuulnud neid jutte, kuidas edukad inimesedki arutlevad, et meie kodus räägiti ka, et "raha ei kasva puu otsas" või "meil ei ole selleks raha" vms. Kuid eile seda peatükki lugedes tundus see mulle palju sügavam teema. Inimesed ei järgi niivõrd seda, mida kuulevad, vaid rohkem seda, mida on harjunud nägema ja kogema.  Seega, seal oli kirjas, et kui oled kogukonnas, kus on vähe edukaid inimesi, siis isegi, kui sa püüad sellest välja murda, siis on väga suur oht, et vajud harjumuspärastesse mustritesse tagasi. See tundub mulle kuidagi nii selge ja arusaadav, kuid ma ei suuda seda mõtet nii hästi sõnadesse panna. Isegi praegu, kui minus on eneseusk, et ma olen väärt paremat ja ma olen teel, et seda ka saavutada, siis mu iseenda sisekõne või "sõbralik" vestlus mõne lähed

Liiga hästi?

 Tahad teada, kuidas mu rahaasjadel läheb. Ma arvan et (liiga) hästi läheb, sest meediast tuleb igast väljaandest peaaegu iga päev mõni uudisnupuke selle kohta, kui raske peab olema. Eriti hull oli Ärilehe artikkel, kus pereema peab suutma "vaid" 1000 euroga neljaliikmelise pere ära toita. Ei saagi enam toitu koju tellida ja peab hirmsas Lidli poes käima. Piinlik hakkab midagi sellist lugedes. Mõni kolme lapsega üksikema peab võibolla sellise summaga kõik kulud suutma ära katta. Seega on minul midagi sellist lugedes tunne, et ma ei taha olla sellesse gruppi kuuluv, et ma pigem olen siin teises Eestis edasi. Nii naljakas. Ma ju olen vaeva näinud ja olen selle auga välja teeninud ning mul on palju unistusi, mida soovin ju täita.  Novembris suunasin säästudesse 1082 eurot ning mul on nüüd kolme kuu kulude puhver koos. Müstika. Kui vaadata 2019a jaanuari lõppu, siis oli ju suur pingutus kümmet eurotki kõrvale panna.  Mul on vaja õppida nüüd oma mõtlemist rohkem külluse suunas nüg