Otse põhisisu juurde

Hullumeelne juuni...

Juuli on täie hooga juba alanud, kuid mul on veel juunikuu kokkuvõtegi tegemata. See oli üks päris hullumeelne kuu. Rahalises mõttes oli pidevalt tunne nagu ameerikamägedel ja pidevalt oli õhus küsimus, kas või kuidas me kuu lõpuni välja veame.

Esimesed kukeseened

Mõnikord lihtsalt on nii, et igasugused üritused langevad ühele ja samale kuule.
Juunis oli meil sel aastal kolm lõpetajat, üks juubilar, pereliikme sünnipäev, Riia reis ning jaanipäev. Meie suve suursündmuse Rally Estonia 2019 passid oli vaja ka selle kuu eelarvest välja osta, sest hilisem kokkuhoid on märkimisväärne.

Uskumatu, aga ma olen elus ja isegi veidi plussis. Teen siis kõigest väikese kokkuvõtte:
Riia reis toimus kohe juuni alguses. Saime tuttavate kaudu kaasa grupiga, mille bussisõidu tasu edasi-tagasi oli vaid 15 eurot inimene. Lisaks siis loomaaia ning automuuseumi külastus. Kõik piletid kokku 55 eurot. Reisiraha võtsin allesjäänud säästudest. Mingeid erilisi kulutusi me reisil ei teinud. Paar söögikorda ja mõned meened. Reisi kogukuluks kujunes 97 eurot.

Siis algas suur lõpupidude ja sünnipäevade trall. Lõpupidudeks kulus kokku lillede, kaartide ja kaardi vahele läinud sisuga ümardatult 90 eurot. Juubilarile kaart, lilled ja kingiraha kokku 55 eurot. Seega saab siit kokku juba 145 eurot.

Selleks, et veidigi kokku hoida, oli meil kindel plaan sel aastal mehe sünnipäeva mitte pidada, kuid lõpuks kukkus kõik välja nii nagu alati. Õigel päeval tuli üks sugulaste perekond meile külla ning nädal hiljem võõrustasime sõprade seltskonda. Tagantjärele arvutades oleks ilmselt soodsam tulnud üks pidu pidada. Pean piinlikkusega tunnistama, et ma päris täpset summat ei teagi, aga mõlemad peod jäid  ca 35-40 euro kanti. Õnneks oli mul jaanipäevaks valmistatud 6kg šašlõkki, millest osa tegime siis päev enne sünnipäevalauale. Poe šašlõkiga oleks vähemalt 10 eurot arvele juurde läinud.

Jaanipäeval käisime ise külas ja võõrustasime ka külalisi. Kogukulu: ca 30 eurot.
Kui need summad kõik kokku lüüa, teeb see 424 eurot. Reisiraha oli mul olemas, seega jääb alles 327 eurot, mis pidi tulema pere igakuisest eelarvest.
Kuidas me siis ikkagi ellu jäime?
1. Osa sünnipäevaks saadud kingiraha läks tagasi ringlusesse, et pidulauda katta ja jaanipäeva pidada.
2. Suutsime taas veidi müüa asju, mida meil endal vaja pole.
3. Sain käia mõned päevad lastega hooajatööd tegemas.

Kogu selles arvepidamises on üks suur viga, mida ilmselt nii mõnigi teist märkas....osa arvutusi on tehtud umbes-täpselt, sest minu eelarve pidamine on hetkel kiires elutempos täiega omadega uppi lennanud ja elan päev korraga. Püüan seda viga kiiremas korras parandada.

Vaatamata sellele on ka ühtteist positiivset:
1. Igakuine krediitkaardi tagasimakse sai tehtud ja ma ei pidanud sealt sentigi tagasi näpistama.
2. Lisatööga teenitud rahast olen püüdnud osa taas kõrvale panna.
See on ülioluline, sest puhkuserahadega kaotasin tulumaksu maha võtmise tõttu korraliku summa ja minu järgmise kahe kuu eelarves on üle 200-eurone auk ja seda on vaja täita, sest muidu olen septembris väga suurtes raskustes.
PS. Kuulun ka nende õnnelike hulka, kelle puhkus kestab 56 päeva.
3. Suvel on meil mõned kulud õnneks väiksemad kui talvel: nt elektriarve, vanema lapse koolikulud, ühe auto kütusekulud.

Tutvusime ralliradadega. Alaküla hüpe.


Ilmselt on enamus huvilisi tutvunud meie puhkuseplaanidega , millest põhiline plaan on veeta koos lastega kodus toredalt aega. Praegusel hetkel ei ole kaugemad reisid meie prioriteediks ja seetõttu ka nii lihtsad puhkuseplaanid. 😊

Juba sellel nädalal on ralli, mida ootame pikisilmi ja ilmselt ülejärgmisel nädalal teeme ühe pisikese reisi pealinna. Noorem laps puhkas juba terve nädala mere ääres elavate sugulaste juures. Väike vaheldus ikka.
Mina igatsen niisama olemist ja õnneks on see hetk ka saabunud, et saan veidi lihtsalt olla, puhata, nautida ning tegeleda asjadega, mis mulle tõeliselt meeldivad. 



Puhkust nautiv Elli



Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Kaoses ei ole korda

Tere taas! Sain ühe kirja, kus üks blogi jälgija andis teada, et ei jõua minu tegemistel instagrammis silma peal hoida ja sooviks väga teada, kuidas mul läheb ning et võiksin ikkagi ka blogisse endast mõnikord veidigi teada anda. Mõistan, et tõesti ei peakski keegi 24/7 kellegi elu jälgides internetis istuma. Seega teen siis siia ka üle pika aja ühe väikese kokkuvõtte.  Tillu kohvikus Olen ikka veel töötu ja see on minu vaba valik. Käisin sügisel alustava ettevõtja koolitusel ning tundsin, et väsisin pikkadest koolituspäevadest ikka veel liiga kiiresti ära.  Seetõttu sain aru, et vajan veel veidi aega, et taastuda. Saan mõned kuud töötuhüvitist ning seega ei ole mul rahaliselt vaja väga palju sellele mõelda, kuidas me igakuiselt hakkama saame.  Ma ju ei tea, kas või millal mu elus enne pensionit veel nii vaba perioodi enam tuleb. Seega püüangi sellest nüüd siis viimast võtta. Kui hüvitis läbi saab, siis saan vajadusel sügiseni veel vabalt kodune olla.  Peamiselt tege...
Tere! Mina olen Elli. Olen neljakümnendates kahe toreda teismeeas kuti ema ja ühe toreda mehe naine. Meie peres on ka kaks vahvat neljajalgset, kes vajavad süüa ja suurel hulgal tähelepanu. Ma elan Lõuna-Eestis ühes väikeses külakeses. Oma maja saime alles mõned aastad tagasi. Meie elu sõltub täielikult isiklikust transpordist, seetõttu on meie peres kaks autot (vanuses 10+ aastat). Nüüd siis põhilise juurde. Olen jälginud huviga facebookis Kogumispäeviku tegemisi ja mul on tunne, et mul on väga palju õppida, et saada rahatargaks. Minu lapsepõlves oli raha alati vähe. Enne palgapäeva oli vanematel rahad tihtipeale täiesti otsas. Pidime mõned aastad üle elama aja, kui üks vanematest oli töötu. Sõime siis põhiliselt kartulit, piima ja muna, mis tulid sel ajal oma põllult-laudast. Uusi asju osteti harva, riided tulid enamasti taaskasutusest või tuttavatelt. Mul on tunne, et minu sees on uskumused, et raha ongi alati vähe või puudu. Vaatamata nendele uskumustele, mis lapseeast kaasa o...

Head vana aasta lõppu!

Hakkabki see aasta lõppema. Kes kogu minu teekonda jälginud, siis see teab, et sellesse jääb hunnik ebaõnnestumisi ning ka kordaminekuid. Igast läbikukkumisest või libastumisest sain võtta omad õppetunnid ja veidi targemana edasi minna.  Üks suurim õppetund on see, et ega keegi sind päästma tule, kui kaelani sees oled. Ikka ise pead välja ronima. Selleks, et pääseda pidevast muretsemisest raha pärast, tuleb parematel aegadel teha ettevalmistusi kehvemateks perioodideks. Olin ju olukorras, kus ka 100-eurone äkiline väljaminek tähendas kriisi. Kõike pole võimalik rahas mõõta 💟 Seetõttu seadsin aasta alguses eesmärgi koguda säästupuhver  ja luua meelerahufond. Ma ise ka ei usu, kuid ma sain sellega hakkama ja mul on aasta lõpuks tekkinud üle 500-eurone säästupuhver . Loomulikult kavatsen seda juba lähiajal suurendada ning see peaks uuel aastal olema juba lihtsam, sest krediitkaardivõlg (900 eurot) saab kohe-kohe nulli (ootan hetkel ühe tehtud töö tasu). Lisaks sellele sai...