Otse põhisisu juurde

Alustame algusest...

Alustasin juba eile selle postitusega ja panin isegi korraks üles, kuid siis mõtlesin, et mis ma ikka virisen. Kogumispäevikus võib hetkel väga palju leida postitusi teemal, kes saab säästa ja kes ei saa. See tekitas minus soovi veidi oma minevikus sorida ja teada anda, et mina pole küll hõbelusikas suus sündinud. Kõik on tulnud ikka iseenda raske töö ja pingutustega. Pole mõtet teisi kadestada. Tundke teiste õnnestumistest head meelt ning uskuge, et ka teie olete kõike head väärt.
Mina endiselt usun, et igaüks saab midagi säästa. Summad ja võimalused on muidugi erinevad.





Kui me keskendume sellele, miks me ei saa, siis ei näe me lahendusi. Eelkõige tuleb mõelda sellele KUIDAS?/MILLEST? ma saaksin säästmist alustada. Kasvôi üks imepisike muutus ja positiivne samm võib esile kutsuda suurema muutuste jada (nt mündipõrsas, digikassa või 5-10 eurot iga kuu kaardita arvele).
Mulle meeldib Henry Fordi lause: Kui sa usud, et sa saad sellega hakkama, siis on sul õigus või sa usud, et sa ei saa hakkama, siis on sul samuti õigus. Kui sa juba ette usud, et sa ei saa sellega hakkama, siis sa ju ei tee ühtegi sammu selleks, et midagi võiks õnnestuda või paremaks muutuda. Seega julgustan teid vähemalt alustama, kes veel kahtleb. Sellest pole midagi, kui ei õnnestu kohe nii nagu alguses planeeritud oli. Peaasi, et algus on tehtud ja mõtted õiges suunas.

Aeg siis uue aasta eesmärgid paika panna. Minu selle aasta eesmärgid:
1. Suurendada meelerahufondi 600 euro võrra ehk siis teha igakuised 50-eurosed püsimaksed sellele kogumisarvele.
2. Hädaabifondi suurendan 500 euroni. Hetkel veel puudu 200 eurot ja kui mingeid üllatusi ei tule, siis peaks see kiiresti täis saama.
3. Täita üks suur unistus ja ehitada valmis saun. See maksab umbes ühe soojamaareisi jagu, kuid saun on püsiv asi iganädalaseks lõõgastumiseks, soojamaareis vaid nädal-paar tõenäoliselt väga kenasid mälestusi....küll ma nende mälestuste kogumiseni ka jõuan. Esialgne eelarve on ca 2000 eurot.
4. Hetkel olen järelmaksude osas kahevahel. Kuna suurem osa intressi on juba makstud, siis ilmselt lasen neil lihtsalt lõpuni tiksuda, sest ma ei näe kasutegurit. Üks lõpeb septembris ning teist võibolla boostin veidi topeltmaksetega, sest see kestaks veel 18 kuud. Järgmise aasta aprilliks peaksime olema järelmaksu- ja laenuvabad (va kodulaen).
5. Kodutehnikast ja mööblist vajaks uuendamist kiiremas korras külmkapp ja üks voodi.
6. Tänu kesiste võimalustega lapsepõlvele on mul probleem iseenda väärtustamisega. Ma võin vabalt kulunud või parandatud riietega veel praegugi ringi käia, sest nad ju veel nö käivad küll. Mõtlesin, et uus aasta võiks olla iseenda rohkem armastamise aasta ning igas kuus võiksin osta ühe riideeseme või jalanõupaari, mida mul on väga vaja on (nt teksad, tööpluus, pliiatsseelik, korralikud peokingad, bleiser, talvesaapad - kui talv ikka tuleb jnejnejne). Võimalik, et osa sellest tuleb ka taaskasutusest, kuid eesmärk on siis iga kuu uuendada garderoobi ühe korraliku ja hästiistuva riideeseme võrra.

LISATUD: Ahjaa, kes kogu blogi pole läbi lugenud, see vist tahaks teada, milliste summadega opereerime. Mõlema pereliikme netopalgad jäävad endiselt alla 1000 euro. Koos toetustega on kuusissetulek veidi üle 2000 euro, millest tuleb maksta kodulaen, väikelaen ja kommunaalid. Lisaväljaminek on kaks vananevat autot, mis on igapäevaselt kasutuses. ...no ja siis söök, riided, ravimid jms pudi-padi.
Nendele, kes esmakordselt siin ja tundub, et supleme rahas, soovitan alustada esimesest postitusest. Eelmise aasta jaanuarist septembrini oli meie elu nagu ameerikamägedel.

Seekord siis sellised eesmärgid.
Jälgin hoolega ka kogumipäeviklaste eesmärkide seadmist ja täitumist. Minu jaoks on see igatahes väga innustav olnud. Jõudumööda osalen kindlasti ka igakuistes väljakutsetes, kuid võibolla mitte nii järjekindlalt, kui eelmisel aastal.


Endiselt säästulainel
Elli










Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Mida sa edasi tegema hakkad?

See on küsimus, mida kuulen iga kord, kui kodust nina välja pistan. "Ma veel päris täpselt ei tea" - on minu vastus. See tundub nii mõnelegi ehmatav, et kuidas nii saab.  Kõigepealt pean ma puhkama. Nagu päris päriselt tegelema asjadega, mis lõõgastavad, teevad rõõmu ning annavad vaimule täieliku puhkuse. Ma olen end ühest kohast vabaks võtnud ja mul oleks võimalus kohe tormata uutesse seiklustesse, kuid ma tean, et mu vaim vajab restarti.  Kes mulle instagramis kaasa elavad, need võibolla märkasid ka storysid, kus ühel hetkel rõõmustasin saabunud vabaduse üle ja juba järgmisel hetkel oli mu rõõm asendunud masendusega, sest üks kohustus, mis nõuab mitmeid tunde pingutust, kukkus kolinal kaela. Ja nii ma siin ootan ikka veel, et oleksin ükskord ometigi vaba ja saaksin nautida suve ja oma kodus toimetamist või ka veidi ringi reisimist.  Reisimisega seoses juhtus kogemata nii, et mu reisifond sai kiiremini täis, kui oleksin osanud oodatagi. Sain veel viimased lisatasud kätte ja

PAUS või siiski selle peatüki lõpp

Tunnen, et olen selle loo alguse Ellist nii kaugele liikunud, et see poleks nagu enam minu lugu. Seepärast ei leia ka enam piisavalt motivatsiooni, et siia midagi kirjutada.  Minu elus on hetkel lehe keeramise hetk ning sooviksin alustada uut peatükki võimalikult puhtalt lehelt. Loomulikult liiguvad sellesse kaasa eelmistest peatükkides õpitud tarkused, kuid see on ikkagi täiesti uus ja juba hoopis teine lugu.  Kui sattusid siia, sest soovid teada, kust või kuidas ühte rahatarkuse teekonda alustada, siis palun liigu selle blogi algusesse ning loe läbi 2019a postitused. Loodetavasti saad sealt indu, et ka ise väikeste sammudega alustada.  Kui soovid aga minu praegustest tegemistest veidi rohkem teada saada, siis oled oodatud jälgima mind instagrammi: elli_the_saver kontole. Rahatargemat teekonda soovides Elli Teel järgmise käänakuni :) 
Tere! Mina olen Elli. Olen neljakümnendates kahe toreda teismeeas kuti ema ja ühe toreda mehe naine. Meie peres on ka kaks vahvat neljajalgset, kes vajavad süüa ja suurel hulgal tähelepanu. Ma elan Lõuna-Eestis ühes väikeses külakeses. Oma maja saime alles mõned aastad tagasi. Meie elu sõltub täielikult isiklikust transpordist, seetõttu on meie peres kaks autot (vanuses 10+ aastat). Nüüd siis põhilise juurde. Olen jälginud huviga facebookis Kogumispäeviku tegemisi ja mul on tunne, et mul on väga palju õppida, et saada rahatargaks. Minu lapsepõlves oli raha alati vähe. Enne palgapäeva oli vanematel rahad tihtipeale täiesti otsas. Pidime mõned aastad üle elama aja, kui üks vanematest oli töötu. Sõime siis põhiliselt kartulit, piima ja muna, mis tulid sel ajal oma põllult-laudast. Uusi asju osteti harva, riided tulid enamasti taaskasutusest või tuttavatelt. Mul on tunne, et minu sees on uskumused, et raha ongi alati vähe või puudu. Vaatamata nendele uskumustele, mis lapseeast kaasa o