Otse põhisisu juurde

Miks vahel on mõistlik "hüpata"


Mul on nüüd olnud aega vaikselt järele mõelda, et mis siis täpsemalt eelmisel aastal juhtus või kuidas see kõik lõpuks ikkagi eesmärkide täitumiseni viis.

Jõudsin järeldusele, et edu saavutamiseks tuleb hüpata. Päriselt.....on vaja pingutust, et ületada mingi piir, kust alates saavad asjad hakata lahenema ja sinu rahaline seis paranema. Hea, et keegi mulle seda enne otse näkku ei öelnud, sest siis oleks ma mõelnud sada põhjust, miks ma seda teha ei saa, kuid nüüd tulin ma ise selle peale. Eks mõni teist ikka vihjas ka sellele, et tee üks spurt ja siis oled mäel, kuid sel hetkel polnud ma selleks sõnumiks veel valmis. Õnneks sain välise tõuke Dave Ramsey videost, kus üks õpetajanna oli end korralikult lõhki laenanud ja Ramsey soovitas talle laenudeks vabanemiseks võtta lisatööd. Ta ütles umbes nii, et raba mitmel kohal nagu hull...."sa ei sure sellesse, võibolla minestad väsimusest ära, aga sa ei sure"....ja ainult nii saad sellest olukorrast välja. Need sõnad kumisesid mul terve sügise kõrvus, kui tegin oma väikeseid projektikesi, läksin lisatööle ning valmistusin samal ajal jõululaadaks. Ma ei sure sellesse! Ma teen seda, et sellest nõiaringist välja saada!

Loomulikult pole ma veel täielikult ohutus tsoonis, kuid ma olen märgatavalt paremas seisus, kui eelmisel aastal alustades. Näiteks olen alati mõelnud, et meil on kodukindlustus, mille omaosalus on 190 eurot, et kust ma selle rahagi võtan. Täna oleks mul see summa vajadusel olemas. Lootkem, et seda vajadust niipea ei teki. 😊

Selleks, et mul ei ununeks või ei tekiks kiusatust seda krediitkaardimaksetest üle jäävat raha niisama laiaks lüüa, tegin juba ära otsekorralduse meelerahufondi.





Dave Ramsey youtube'i videotest saab tegelikult veel nii mõnegi rahatarkuse. Ta näeb inimese olukorda kõrvalt ja oskab anda hea nõu, millised kulud on hädavajalikud ja mõistlikud, millest oleks mõistlik loobuda. Ramsey muidugi soovitab teha muudatusi sammhaaval, kuid mina võtsin eelmisel aastal mõned sammud ette paralleelselt: säästupuhvri loomise ning samal ajal laenust vabanemise. Laenudest vabanemise ajaks ütleb ta 12-24 kuud. Kui ma hetkel ka midagi ei teeks, siis oleksime laenuvabad 26 kuuga (va kodulaen). Samas teen siiski plaane, kuidas oma järelmaksudest kiiremini vabaneda.

Üks klipp rääkis sellest, et rahakasutajaid võib jagada gruppidesse: andjad, säästjad ja kulutajad.
Kulutajad ei pruugi olla need, kel näpud põhjas. Ramsey peab ennast ise ka kulutajaks ja ta säästab selle nimel, et saaks rohkem kulutada või anda. Säästjad võivad aga sattuda oma suures säästmishoos seisu, kus nad ei raatsi ühtki head või ilusat asja oma ellu lubada, isegi kui see neile rahaliselt võimalik oleks. Mina vist kuulun ka pigem säästjate gruppi. Seetõttu seadsingi selle aasta üheks eesmärgiks hoopis veidi raha iseendale vajalike asjade ostmise peale kulutada.
Allikas: https://www.facebook.com/louiselhay/photos/

Hakkasin lugema ka Marie Kondo raamatut Jaapani korrastamise kunst. Ma pole veel tervet raamatut läbi lugenud, kuid peatusin kohal, kus ta hakkab rääkima, et me peaksime oma elust eemaldama kõik asjad, mis ei tee meile rõõmu. Kui ma viskaksin ära kõik riided, mis mind õnnelikuks ei tee, siis jääks sinna vist vaid 3-4 eset. Kahjuks on mu kapis liiga palju sellist, mis on kulunud, väljaveninud, ebasobiva tegumoega või mulle mitte meeldiva värvusega/materjaliga. Mu kapi sisu on kujunenud sellest, mis ma olen kelleltki saanud või mida olen lihtsalt eriti soodsalt kuskilt ostnud.
Seetõttu otsustasin oma garderoobi eelnevalt täiendada mulle vajalike esemetega. Loomulikult mõned vähem meeldivad esemed saan juba varem kapist eemaldada, kuid suurema korrastamise saan siis ette võtta, kui olen kindel, et mulle jääb pärast ikka midagi alles 😁.  Samas tundub mulle loogiline M. Kondo mõte, et kui meie ümber on segadus (liiga palju kola või esemeid, mis ei tee meile rõõmu), siis see tekitab rahutust ka meie sees. Mina soovin liikuda selguse suunas.



Endiselt optimistlik
Elli

Rubriik armastan end rohkem:
Käisin sel kuul juuksuris (värv ja lõikus 25 eurot) ja sain lõppude lõpuks ostetud uued tumedad teksad (25 eurot).

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Mida sa edasi tegema hakkad?

See on küsimus, mida kuulen iga kord, kui kodust nina välja pistan. "Ma veel päris täpselt ei tea" - on minu vastus. See tundub nii mõnelegi ehmatav, et kuidas nii saab.  Kõigepealt pean ma puhkama. Nagu päris päriselt tegelema asjadega, mis lõõgastavad, teevad rõõmu ning annavad vaimule täieliku puhkuse. Ma olen end ühest kohast vabaks võtnud ja mul oleks võimalus kohe tormata uutesse seiklustesse, kuid ma tean, et mu vaim vajab restarti.  Kes mulle instagramis kaasa elavad, need võibolla märkasid ka storysid, kus ühel hetkel rõõmustasin saabunud vabaduse üle ja juba järgmisel hetkel oli mu rõõm asendunud masendusega, sest üks kohustus, mis nõuab mitmeid tunde pingutust, kukkus kolinal kaela. Ja nii ma siin ootan ikka veel, et oleksin ükskord ometigi vaba ja saaksin nautida suve ja oma kodus toimetamist või ka veidi ringi reisimist.  Reisimisega seoses juhtus kogemata nii, et mu reisifond sai kiiremini täis, kui oleksin osanud oodatagi. Sain veel viimased lisatasud kätte ja

PAUS või siiski selle peatüki lõpp

Tunnen, et olen selle loo alguse Ellist nii kaugele liikunud, et see poleks nagu enam minu lugu. Seepärast ei leia ka enam piisavalt motivatsiooni, et siia midagi kirjutada.  Minu elus on hetkel lehe keeramise hetk ning sooviksin alustada uut peatükki võimalikult puhtalt lehelt. Loomulikult liiguvad sellesse kaasa eelmistest peatükkides õpitud tarkused, kuid see on ikkagi täiesti uus ja juba hoopis teine lugu.  Kui sattusid siia, sest soovid teada, kust või kuidas ühte rahatarkuse teekonda alustada, siis palun liigu selle blogi algusesse ning loe läbi 2019a postitused. Loodetavasti saad sealt indu, et ka ise väikeste sammudega alustada.  Kui soovid aga minu praegustest tegemistest veidi rohkem teada saada, siis oled oodatud jälgima mind instagrammi: elli_the_saver kontole. Rahatargemat teekonda soovides Elli Teel järgmise käänakuni :) 
Tere! Mina olen Elli. Olen neljakümnendates kahe toreda teismeeas kuti ema ja ühe toreda mehe naine. Meie peres on ka kaks vahvat neljajalgset, kes vajavad süüa ja suurel hulgal tähelepanu. Ma elan Lõuna-Eestis ühes väikeses külakeses. Oma maja saime alles mõned aastad tagasi. Meie elu sõltub täielikult isiklikust transpordist, seetõttu on meie peres kaks autot (vanuses 10+ aastat). Nüüd siis põhilise juurde. Olen jälginud huviga facebookis Kogumispäeviku tegemisi ja mul on tunne, et mul on väga palju õppida, et saada rahatargaks. Minu lapsepõlves oli raha alati vähe. Enne palgapäeva oli vanematel rahad tihtipeale täiesti otsas. Pidime mõned aastad üle elama aja, kui üks vanematest oli töötu. Sõime siis põhiliselt kartulit, piima ja muna, mis tulid sel ajal oma põllult-laudast. Uusi asju osteti harva, riided tulid enamasti taaskasutusest või tuttavatelt. Mul on tunne, et minu sees on uskumused, et raha ongi alati vähe või puudu. Vaatamata nendele uskumustele, mis lapseeast kaasa o