Otse põhisisu juurde

Miks vahel on mõistlik "hüpata"


Mul on nüüd olnud aega vaikselt järele mõelda, et mis siis täpsemalt eelmisel aastal juhtus või kuidas see kõik lõpuks ikkagi eesmärkide täitumiseni viis.

Jõudsin järeldusele, et edu saavutamiseks tuleb hüpata. Päriselt.....on vaja pingutust, et ületada mingi piir, kust alates saavad asjad hakata lahenema ja sinu rahaline seis paranema. Hea, et keegi mulle seda enne otse näkku ei öelnud, sest siis oleks ma mõelnud sada põhjust, miks ma seda teha ei saa, kuid nüüd tulin ma ise selle peale. Eks mõni teist ikka vihjas ka sellele, et tee üks spurt ja siis oled mäel, kuid sel hetkel polnud ma selleks sõnumiks veel valmis. Õnneks sain välise tõuke Dave Ramsey videost, kus üks õpetajanna oli end korralikult lõhki laenanud ja Ramsey soovitas talle laenudeks vabanemiseks võtta lisatööd. Ta ütles umbes nii, et raba mitmel kohal nagu hull...."sa ei sure sellesse, võibolla minestad väsimusest ära, aga sa ei sure"....ja ainult nii saad sellest olukorrast välja. Need sõnad kumisesid mul terve sügise kõrvus, kui tegin oma väikeseid projektikesi, läksin lisatööle ning valmistusin samal ajal jõululaadaks. Ma ei sure sellesse! Ma teen seda, et sellest nõiaringist välja saada!

Loomulikult pole ma veel täielikult ohutus tsoonis, kuid ma olen märgatavalt paremas seisus, kui eelmisel aastal alustades. Näiteks olen alati mõelnud, et meil on kodukindlustus, mille omaosalus on 190 eurot, et kust ma selle rahagi võtan. Täna oleks mul see summa vajadusel olemas. Lootkem, et seda vajadust niipea ei teki. 😊

Selleks, et mul ei ununeks või ei tekiks kiusatust seda krediitkaardimaksetest üle jäävat raha niisama laiaks lüüa, tegin juba ära otsekorralduse meelerahufondi.





Dave Ramsey youtube'i videotest saab tegelikult veel nii mõnegi rahatarkuse. Ta näeb inimese olukorda kõrvalt ja oskab anda hea nõu, millised kulud on hädavajalikud ja mõistlikud, millest oleks mõistlik loobuda. Ramsey muidugi soovitab teha muudatusi sammhaaval, kuid mina võtsin eelmisel aastal mõned sammud ette paralleelselt: säästupuhvri loomise ning samal ajal laenust vabanemise. Laenudest vabanemise ajaks ütleb ta 12-24 kuud. Kui ma hetkel ka midagi ei teeks, siis oleksime laenuvabad 26 kuuga (va kodulaen). Samas teen siiski plaane, kuidas oma järelmaksudest kiiremini vabaneda.

Üks klipp rääkis sellest, et rahakasutajaid võib jagada gruppidesse: andjad, säästjad ja kulutajad.
Kulutajad ei pruugi olla need, kel näpud põhjas. Ramsey peab ennast ise ka kulutajaks ja ta säästab selle nimel, et saaks rohkem kulutada või anda. Säästjad võivad aga sattuda oma suures säästmishoos seisu, kus nad ei raatsi ühtki head või ilusat asja oma ellu lubada, isegi kui see neile rahaliselt võimalik oleks. Mina vist kuulun ka pigem säästjate gruppi. Seetõttu seadsingi selle aasta üheks eesmärgiks hoopis veidi raha iseendale vajalike asjade ostmise peale kulutada.
Allikas: https://www.facebook.com/louiselhay/photos/

Hakkasin lugema ka Marie Kondo raamatut Jaapani korrastamise kunst. Ma pole veel tervet raamatut läbi lugenud, kuid peatusin kohal, kus ta hakkab rääkima, et me peaksime oma elust eemaldama kõik asjad, mis ei tee meile rõõmu. Kui ma viskaksin ära kõik riided, mis mind õnnelikuks ei tee, siis jääks sinna vist vaid 3-4 eset. Kahjuks on mu kapis liiga palju sellist, mis on kulunud, väljaveninud, ebasobiva tegumoega või mulle mitte meeldiva värvusega/materjaliga. Mu kapi sisu on kujunenud sellest, mis ma olen kelleltki saanud või mida olen lihtsalt eriti soodsalt kuskilt ostnud.
Seetõttu otsustasin oma garderoobi eelnevalt täiendada mulle vajalike esemetega. Loomulikult mõned vähem meeldivad esemed saan juba varem kapist eemaldada, kuid suurema korrastamise saan siis ette võtta, kui olen kindel, et mulle jääb pärast ikka midagi alles 😁.  Samas tundub mulle loogiline M. Kondo mõte, et kui meie ümber on segadus (liiga palju kola või esemeid, mis ei tee meile rõõmu), siis see tekitab rahutust ka meie sees. Mina soovin liikuda selguse suunas.



Endiselt optimistlik
Elli

Rubriik armastan end rohkem:
Käisin sel kuul juuksuris (värv ja lõikus 25 eurot) ja sain lõppude lõpuks ostetud uued tumedad teksad (25 eurot).

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Säästufondid

 Olen juba mõnda aega tahtnud kirjutada minu jaoks väga hästi toiminud süsteemist, mis aitas mind välja palgapäevast palgapäevani hädavaevu toime tulemise nõiaringist. Tänu ümbrikumeetodile olid minu eelarves olevad kategooriad jagatud reaalseteks rahaümbrikuteks. Iga kuu lisasin sinna mingi summa ning kuu lõpus sain otsustada, kas panen selle summa suuremasse säästu või jätan samasse ümbrikusse/kategooriasse alles.  Mul hakkasid selviisil tekkima tasapisi igas kategoorias minisäästud (neid nimetatakse ka sinking funds).  Tänu sellele jäin ma iga kuu paremini eelarvesse ning samas hakkasid tekkima väikesed lisasäästud.  Näiteks riiete kategooriasse lisan ma enamasti 30-50 eurot. Seega võis paari-kolme kuuga sellesse kategooriasse koguneda juba ligi 100€. Kui samal ajal hoida pilku peal oma garderoobil ning jalatsite riiulil, saab kenasti teha plaane, millal ja milleks see raha kulutada. Mina kulutasin sel kevadel lapse lõpupeoks kleidi ja uute jalanõude ostmiseks. Kui on teada, et mõni

Liiga hästi?

 Tahad teada, kuidas mu rahaasjadel läheb. Ma arvan et (liiga) hästi läheb, sest meediast tuleb igast väljaandest peaaegu iga päev mõni uudisnupuke selle kohta, kui raske peab olema. Eriti hull oli Ärilehe artikkel, kus pereema peab suutma "vaid" 1000 euroga neljaliikmelise pere ära toita. Ei saagi enam toitu koju tellida ja peab hirmsas Lidli poes käima. Piinlik hakkab midagi sellist lugedes. Mõni kolme lapsega üksikema peab võibolla sellise summaga kõik kulud suutma ära katta. Seega on minul midagi sellist lugedes tunne, et ma ei taha olla sellesse gruppi kuuluv, et ma pigem olen siin teises Eestis edasi. Nii naljakas. Ma ju olen vaeva näinud ja olen selle auga välja teeninud ning mul on palju unistusi, mida soovin ju täita.  Novembris suunasin säästudesse 1082 eurot ning mul on nüüd kolme kuu kulude puhver koos. Müstika. Kui vaadata 2019a jaanuari lõppu, siis oli ju suur pingutus kümmet eurotki kõrvale panna.  Mul on vaja õppida nüüd oma mõtlemist rohkem külluse suunas nüg

Pealkirjata lugu :D

 September sai läbi ja suur oli minu üllatus, kui lõpetasin selle 341 euroga pangaarvel. Tegelikult oli vaba kuluraha alles isegi 371€, sest rahakotis oli veel alles 30€ toiduraha.  Ära said ju peetud kõik sünnipäevad. Pulmast pidin küll haiguse tõttu loobuma, kuid kingitus ootab pruutpaariga kokku saamist. Eelarvesse ei olnud arvestatud raha, mis kulus ravimitele, kuid ilmselt samal ajal tuli kokkuhoid kütusekuludelt, sest ma ei sõitnud kaks nädalat eriti kuhugi. Kuna mulle tundus kuu alguses kõike nii palju ja raha peale puhkust pigem väga täpselt, siis olen igatahes ise küll väga üllatunud.  Me siin saime vahepeal taas koroonaga pihta. Muidu polnudki seekord väga hull, kuid mul oli probleeme, et köha lahtisemaks saada. Jõin aga meega teed, sõin igasugu tablette sisse, aurutasin ja tegin sinepi ja meeplaastreid. Lõpuks oli kõige suuremaks abimeheks ikkagi saun. Aururohke leil ning ma ei tea, kas see ka aitas, aga igatahes hõõrusin end igaks juhuks ka veidi soolaga kokku.  Kes nüüd mi