Otse põhisisu juurde

Miks vahel on mõistlik "hüpata"


Mul on nüüd olnud aega vaikselt järele mõelda, et mis siis täpsemalt eelmisel aastal juhtus või kuidas see kõik lõpuks ikkagi eesmärkide täitumiseni viis.

Jõudsin järeldusele, et edu saavutamiseks tuleb hüpata. Päriselt.....on vaja pingutust, et ületada mingi piir, kust alates saavad asjad hakata lahenema ja sinu rahaline seis paranema. Hea, et keegi mulle seda enne otse näkku ei öelnud, sest siis oleks ma mõelnud sada põhjust, miks ma seda teha ei saa, kuid nüüd tulin ma ise selle peale. Eks mõni teist ikka vihjas ka sellele, et tee üks spurt ja siis oled mäel, kuid sel hetkel polnud ma selleks sõnumiks veel valmis. Õnneks sain välise tõuke Dave Ramsey videost, kus üks õpetajanna oli end korralikult lõhki laenanud ja Ramsey soovitas talle laenudeks vabanemiseks võtta lisatööd. Ta ütles umbes nii, et raba mitmel kohal nagu hull...."sa ei sure sellesse, võibolla minestad väsimusest ära, aga sa ei sure"....ja ainult nii saad sellest olukorrast välja. Need sõnad kumisesid mul terve sügise kõrvus, kui tegin oma väikeseid projektikesi, läksin lisatööle ning valmistusin samal ajal jõululaadaks. Ma ei sure sellesse! Ma teen seda, et sellest nõiaringist välja saada!

Loomulikult pole ma veel täielikult ohutus tsoonis, kuid ma olen märgatavalt paremas seisus, kui eelmisel aastal alustades. Näiteks olen alati mõelnud, et meil on kodukindlustus, mille omaosalus on 190 eurot, et kust ma selle rahagi võtan. Täna oleks mul see summa vajadusel olemas. Lootkem, et seda vajadust niipea ei teki. 😊

Selleks, et mul ei ununeks või ei tekiks kiusatust seda krediitkaardimaksetest üle jäävat raha niisama laiaks lüüa, tegin juba ära otsekorralduse meelerahufondi.





Dave Ramsey youtube'i videotest saab tegelikult veel nii mõnegi rahatarkuse. Ta näeb inimese olukorda kõrvalt ja oskab anda hea nõu, millised kulud on hädavajalikud ja mõistlikud, millest oleks mõistlik loobuda. Ramsey muidugi soovitab teha muudatusi sammhaaval, kuid mina võtsin eelmisel aastal mõned sammud ette paralleelselt: säästupuhvri loomise ning samal ajal laenust vabanemise. Laenudest vabanemise ajaks ütleb ta 12-24 kuud. Kui ma hetkel ka midagi ei teeks, siis oleksime laenuvabad 26 kuuga (va kodulaen). Samas teen siiski plaane, kuidas oma järelmaksudest kiiremini vabaneda.

Üks klipp rääkis sellest, et rahakasutajaid võib jagada gruppidesse: andjad, säästjad ja kulutajad.
Kulutajad ei pruugi olla need, kel näpud põhjas. Ramsey peab ennast ise ka kulutajaks ja ta säästab selle nimel, et saaks rohkem kulutada või anda. Säästjad võivad aga sattuda oma suures säästmishoos seisu, kus nad ei raatsi ühtki head või ilusat asja oma ellu lubada, isegi kui see neile rahaliselt võimalik oleks. Mina vist kuulun ka pigem säästjate gruppi. Seetõttu seadsingi selle aasta üheks eesmärgiks hoopis veidi raha iseendale vajalike asjade ostmise peale kulutada.
Allikas: https://www.facebook.com/louiselhay/photos/

Hakkasin lugema ka Marie Kondo raamatut Jaapani korrastamise kunst. Ma pole veel tervet raamatut läbi lugenud, kuid peatusin kohal, kus ta hakkab rääkima, et me peaksime oma elust eemaldama kõik asjad, mis ei tee meile rõõmu. Kui ma viskaksin ära kõik riided, mis mind õnnelikuks ei tee, siis jääks sinna vist vaid 3-4 eset. Kahjuks on mu kapis liiga palju sellist, mis on kulunud, väljaveninud, ebasobiva tegumoega või mulle mitte meeldiva värvusega/materjaliga. Mu kapi sisu on kujunenud sellest, mis ma olen kelleltki saanud või mida olen lihtsalt eriti soodsalt kuskilt ostnud.
Seetõttu otsustasin oma garderoobi eelnevalt täiendada mulle vajalike esemetega. Loomulikult mõned vähem meeldivad esemed saan juba varem kapist eemaldada, kuid suurema korrastamise saan siis ette võtta, kui olen kindel, et mulle jääb pärast ikka midagi alles 😁.  Samas tundub mulle loogiline M. Kondo mõte, et kui meie ümber on segadus (liiga palju kola või esemeid, mis ei tee meile rõõmu), siis see tekitab rahutust ka meie sees. Mina soovin liikuda selguse suunas.



Endiselt optimistlik
Elli

Rubriik armastan end rohkem:
Käisin sel kuul juuksuris (värv ja lõikus 25 eurot) ja sain lõppude lõpuks ostetud uued tumedad teksad (25 eurot).

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Veidi hirmus on ka

 Head uut aastat!  Olen kaua vaikne olnud, sest detsember oli täiesti hullumeelne kuu töö vallas. Lisaks sellele jäin haigeks ja mu keha lausa nõuab juba ühte korralikku puhkust. Uskumatu, aga ma olen veel täitsa elus. Sel nädalal on vaja mõned sabad kokku tõmmata, mõned "päris" tööpäevad teha (jaanuaris vaid 4 päeva), ülejäänud aeg kodukontoris üks suurem kirjatükk veel enne lahkumist valmis kirjutada. Veebruaris on nii rahulik, et enamasti olen siis 2 nädalat puhanud.  ...ja siis (peaaegu) vaba.  Väike hirm kuulub vist protsessi juurde Kõik seavad uue aasta eesmärke, kuid mina tunnen, et pean end laskma vooluga kaasa viia. Pigem on olulisem tegevusplaan. Millal alustada ettevõtte loomisega? Kui kaua võiksin kodus olla ja plaani pidada? Kas proovida koheselt uues valdkonnas end sisse süüa või kõrvalt ikka praegust valdkonda jätkata?  Mulle on juba hakanud tööpakkumisi tulema ja olen hetkel EI öelnud. Pean end ise ka veidi hullumeelseks, et hetkel erinevatest pakkumistest kee

Pikk teekond iseendasse

 Lugesin eile üht rahapsühholoogiaga seotud raamatut, kus oli veidi kirjeldatud seda, et me kõik oleme sündinud mingisse kogukonda, kus on teatud uskumused raha kohta. Jah, me kõik ilmselt oleme kuulnud neid jutte, kuidas edukad inimesedki arutlevad, et meie kodus räägiti ka, et "raha ei kasva puu otsas" või "meil ei ole selleks raha" vms. Kuid eile seda peatükki lugedes tundus see mulle palju sügavam teema. Inimesed ei järgi niivõrd seda, mida kuulevad, vaid rohkem seda, mida on harjunud nägema ja kogema.  Seega, seal oli kirjas, et kui oled kogukonnas, kus on vähe edukaid inimesi, siis isegi, kui sa püüad sellest välja murda, siis on väga suur oht, et vajud harjumuspärastesse mustritesse tagasi. See tundub mulle kuidagi nii selge ja arusaadav, kuid ma ei suuda seda mõtet nii hästi sõnadesse panna. Isegi praegu, kui minus on eneseusk, et ma olen väärt paremat ja ma olen teel, et seda ka saavutada, siis mu iseenda sisekõne või "sõbralik" vestlus mõne lähed

Liiga hästi?

 Tahad teada, kuidas mu rahaasjadel läheb. Ma arvan et (liiga) hästi läheb, sest meediast tuleb igast väljaandest peaaegu iga päev mõni uudisnupuke selle kohta, kui raske peab olema. Eriti hull oli Ärilehe artikkel, kus pereema peab suutma "vaid" 1000 euroga neljaliikmelise pere ära toita. Ei saagi enam toitu koju tellida ja peab hirmsas Lidli poes käima. Piinlik hakkab midagi sellist lugedes. Mõni kolme lapsega üksikema peab võibolla sellise summaga kõik kulud suutma ära katta. Seega on minul midagi sellist lugedes tunne, et ma ei taha olla sellesse gruppi kuuluv, et ma pigem olen siin teises Eestis edasi. Nii naljakas. Ma ju olen vaeva näinud ja olen selle auga välja teeninud ning mul on palju unistusi, mida soovin ju täita.  Novembris suunasin säästudesse 1082 eurot ning mul on nüüd kolme kuu kulude puhver koos. Müstika. Kui vaadata 2019a jaanuari lõppu, siis oli ju suur pingutus kümmet eurotki kõrvale panna.  Mul on vaja õppida nüüd oma mõtlemist rohkem külluse suunas nüg