Otse põhisisu juurde

Kuidas hakkama saada, kui sissetulekud vähenevad?

Ma ju tean, et liigne kiitmine ei tee kunagi head, kuid tahtsin eelmise postitusega lihtsalt oma positiivsust näidata, aga nüüd on siis jälle ninanips selle eest käes. Nimelt jäin sel kuul ilma oma igakuisest toetusest (seoses veebruari lõpurahadega) ning lisatööde lepingutega on ka jälle mingid probleemid. Seega pean arvestama mitmesaja euro võrra väiksema sissetulekuga ehk siis minu panus pere eelarvesse on see kuu veidi üle kuuesaja euro. Kuna ma ei soovi oma hädaabi- ega meelerahu fondi õhendama hakata, siis tuleb sel kuul lihtsalt planeerida taas eriti säästlik eelarve.

Näsiniin ühelt jalutuskäigult

Õnneks aitab sellele kaasa vähene poes käimine. Millest võikski taas ühe veidi pikema kokkuvõtte teha. Vestlesin facebooki vahendusel paari väga laheda sõbrannaga ning tuli välja, et enamus peresid pigem säästab praegusel ajal toidu arvelt, sest väljas söömised ja valmis toidu ostmised on vähenenud. Meie pere aga teatavasti sööb niigi enamasti kodus ja kodust toitu ning eelarve hoopis tõusis selle arvelt, et koolilapsed peavad nüüd kodus kõhud täis saama. Siiski, nagu ma juba eelmises postituses mainisin, ei tunne ma veel väga suurt eelarve tõusu söögi osas, kuid see kuu plaanin kõik kulud väga täpselt kirja panna. Harva poes käimise suur eelis on see, et tšekke, mida eelarvetabelisse kanda, on märgatavalt vähem.

Kuna tegin kuu alguses ühe väga suure ostlemise, siis on mul juba praeguseks kulunud söögile ja majapidamistarvetele 163 eurot (see teeb ju neljandiku minu palgast 😱). Paraku ei teadnud ma palgapäeval kõikide ebameeldivustega oma eelarves veel arvestada. Kuid mis siis ikka. Ostetud sai vaid hädavajalikku ning õnneks on mul piisavalt igasugu varusid tasapisi kogunenud. Meie vahepealne elu oli liikumas juba eksponentsiaalse tõusu suunas. Varutud on näiteks suuremate pakendite ja varudega maitseaineid, õli, kuivaineid jne.

Tean ju sedagi, et nii mõnigi teist on sarnasesse olukorda sattunud. Olen ju siit-sealt lugenud tuttavate postitustest, kes on palgas kaotanud 30-40%, veel hullem on muidugi neil, kes on päris tööta jäänud.
Meie suurim abiline on endiselt kartul. Vahetult enne kriisi algust sai varutud 15 euro eest kolm kotti kartuleid. Sügavkülmas on Rotaksist ostetud hakkliha ja liha, Prismast sain mitu pakki kanafileed alla viie euroga. Paratamatult tuleb valgukogust söögis vähendada, et jätkuks pikemaks ajaks ja ei peaks nii tihti poes käima. Kastmed, hautised, plov, supid - need kõik on tegelikult ju üpris soodsad, kui teha kodumaisest toorainest. Maximast ostsin portsu väikeseid tomatipastasid, et saaks vajadusel toitudele lisada. Kust midagi soodsamalt saada ja mõned nipid on kirjas ka mu eelmise aasta toidukuu postitusest.
Isetehtud kräsupea, sest hapukoor vajas likvideerimist

Kodus olles kipub ikka igavusest tekkima näksimise isu. Ma mõistan, et kõige õigem oleks kõik näksid keelata või asendada tervislike juurikakangidega, kuid ma siiski pole nii eeskujulik lapsevanem ning seetõttu olen viimasel ajal tavapärasest rohkem küpsetanud (kohupiimakook kapis olnud kodujuustu ja kohupiimakreemi jääkidest, pärmitaignast kaneelisaiad vm, vahvlid, pannkoogid jne).

Meie söök on valdavalt väga kodune ja lihtne, sest ema polnud mul eriline kokkaja ja ka minus pole mingit vinget kokkamisegeeni. Oluline on see, et kõigil kõht täis ja meel hea.
Mõned meie pere (soodsamad) toidud:
- Ahjukartul (küüslaugu ja tilliga) või isetehtud ahjufriikad. Lisandiks nt kanakintsud.
- Prae- või ahjukartul hakklihaga (lisaks kartulile on mõnikord pannil ka porgandid, bataat vms)
- Kartulipuder ja hakklihakaste (hakkliha lahtisest letist 3-3.50 kilohinnaga)
- Vorstikaste (keeduvorsti sööme pigem harva, kuid soodne on ta küll)
- Kartulipudrust tehtud kroketid
- Kartul ja värskekapsahautis
- Mulgipuder kamara ja praetud sibulatükkidega
-Tatar hakklihaga
- Pikkpoiss või kotletid (kotleti saab soodsamaks, kui selle taignale lisada riivitud kartulit ja/või porgandit)
- Riis kanafilee (või kanakintsuliha) tükkidega juurde juurikad (herne-porgandisegu, wokisegu vms)
- Kanafilee nagitsad (pole kõige soodsam, aga vahelduseks üks lemmikuid)
- Kanapasta (kana, makaron, veidi sulajuustu ja kohvikoort või vahukoort)
- Makaron riivjuustuga (viiner, hakkliha, sink võib ka lisaks olla, kui on olemas)
- Makaron praetud munaga
- Spagetid hakkliha ja tomatipastaga
- Pitsa, külmkapist leiduva kattega (viineritükkid, hakkliha vms)
- Plov (liha, porgand, sibul, riis)
- Maksakaste ja kartul
- Sült(isevalmistatud) ja kartul
- Heeringa-sibula hapukooresalat kartuliga
- Praetud räim (eriti hea koduses marinaadis)
- Ühepajatoit
- Piima-makaronisupp
- Kana-klimbisupp
- Hakkilihasupp
- Rassolnik
- Borš (omatehtud borsipõhjast)
- Hernesupp
- Kodune seljanka (taas hea teha, kui külmkappi on jäänud vorsti- või singijuppe)
- Frikadelli- või pelmeenisupp
- Hapukooresalatid (isetehtud kartulisalat, rosolje, makaroni-, oa- või riisisalat)
- Omlett
- Hommikupudrud (nt.hirsi-, rukkihelbe-, kaerahelbe- ja neljaviljahelbe)
- Grillhooajaks isetehtud šašlõkk värske salatiga

Oluline on teada, et kiirnuudlid ei ole odav toit. Pakk kiirnuudleid (tavahind ca 0.25) on mõeldud ainult ühele inimesele, samas paki makaroniga saab söönuks kogu pere ca 50 sendi eest. Lapse lemmikud spagetid maksavad coopis vaid 30 senti. Poolfabrikaadil tuleb jälgida kilohinda, kas see on ikka soodsam kui toorainel (lihal, kanal, kalal).

Täna on meil veel alles veidi eilset värskekapsahautist, mida sööme lõunaks ning õhtusöögiks on planeeritud frikadellisupp. Magustoiduks kohupiimapontšikud.

Mul on praegusel kriisiajal vägagi vedanud ses osas, et kutid on juba piisavalt suured ja iseseisvad. Nende õppimistest ei kuule ma eriti midagi. Hommikupoolikuti valitseb majas vaikus ja kõrvu teritades võib kuulda vaid arvutiklaviatuuride klõbinat, sest igaüks tegeleb oma (kooli)töödega. Kui mul olid kiiremad ajad, siis võttis noorem poiss söögitegemise osaliselt enda peale. Reede õhtul valmisid meil nii näiteks paneeritud kananagitsad ja kõrvale makaronid ning lõunati teeb ta tihtipeale ise omletti või muna peekoniga. Õnneks on mul meeletu kiire nüüd möödas ja ehk saan minagi tekkinud olukorda nautida ja näiteks söögitegemisse rohkem oma aega panustada.
Ma veidi kadestan hetkel neid inimesi, kes kurdavad igavuse üle. Mul oleks nii palju teha, kuid puudu jääb hoopis ajast. Pidin viimased kolm nädalat isegi nädalavahetustel suurema osa ajast arvuti taga veetma ja olin ses suhtes juba täiesti kokkuvarisemas.
Nüüd on asjad veidi paika loksunud ja mul on ka taas aega iseendale pühendada. Suurem plaan on võtta ette mõni käsitööprojekt (nt köögikardina või voodikatte heegeldamine vms). Samas tuleb vaikselt peale ka aiatööde aeg, kuid sellega on mul nii, et teen kõike vaid parasjagu, et oleks ikka nendest tegemistest pigem rõõmu.

Mis nüüd söögieelarvesse puutub, siis hea planeerimise korral, suudan kindlasti jääda taas 400 euro piirimaile. Mis siis, et meil on hetkel kõik söögikorrad neljale inimesele kodus.
Mõnes mõttes on isegi hea, et kõik sünnipäevad jm kohtumised, mis ka meie eelarvet veidi mõjutasid, on praegu ootele pandud. Ära tuleb maksta igakuised arved, millest hetkel on elekter tõusnud ca 20%. Pean kiiremas korras elektripaketi ära vahetama. Millegi muu arvelt ma hetkel kokku hoida ei oska, ei suuda.

Olge terved!

Elli













Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Mida sa edasi tegema hakkad?

See on küsimus, mida kuulen iga kord, kui kodust nina välja pistan. "Ma veel päris täpselt ei tea" - on minu vastus. See tundub nii mõnelegi ehmatav, et kuidas nii saab.  Kõigepealt pean ma puhkama. Nagu päris päriselt tegelema asjadega, mis lõõgastavad, teevad rõõmu ning annavad vaimule täieliku puhkuse. Ma olen end ühest kohast vabaks võtnud ja mul oleks võimalus kohe tormata uutesse seiklustesse, kuid ma tean, et mu vaim vajab restarti.  Kes mulle instagramis kaasa elavad, need võibolla märkasid ka storysid, kus ühel hetkel rõõmustasin saabunud vabaduse üle ja juba järgmisel hetkel oli mu rõõm asendunud masendusega, sest üks kohustus, mis nõuab mitmeid tunde pingutust, kukkus kolinal kaela. Ja nii ma siin ootan ikka veel, et oleksin ükskord ometigi vaba ja saaksin nautida suve ja oma kodus toimetamist või ka veidi ringi reisimist.  Reisimisega seoses juhtus kogemata nii, et mu reisifond sai kiiremini täis, kui oleksin osanud oodatagi. Sain veel viimased lisatasud kätte ja

PAUS või siiski selle peatüki lõpp

Tunnen, et olen selle loo alguse Ellist nii kaugele liikunud, et see poleks nagu enam minu lugu. Seepärast ei leia ka enam piisavalt motivatsiooni, et siia midagi kirjutada.  Minu elus on hetkel lehe keeramise hetk ning sooviksin alustada uut peatükki võimalikult puhtalt lehelt. Loomulikult liiguvad sellesse kaasa eelmistest peatükkides õpitud tarkused, kuid see on ikkagi täiesti uus ja juba hoopis teine lugu.  Kui sattusid siia, sest soovid teada, kust või kuidas ühte rahatarkuse teekonda alustada, siis palun liigu selle blogi algusesse ning loe läbi 2019a postitused. Loodetavasti saad sealt indu, et ka ise väikeste sammudega alustada.  Kui soovid aga minu praegustest tegemistest veidi rohkem teada saada, siis oled oodatud jälgima mind instagrammi: elli_the_saver kontole. Rahatargemat teekonda soovides Elli Teel järgmise käänakuni :) 
Tere! Mina olen Elli. Olen neljakümnendates kahe toreda teismeeas kuti ema ja ühe toreda mehe naine. Meie peres on ka kaks vahvat neljajalgset, kes vajavad süüa ja suurel hulgal tähelepanu. Ma elan Lõuna-Eestis ühes väikeses külakeses. Oma maja saime alles mõned aastad tagasi. Meie elu sõltub täielikult isiklikust transpordist, seetõttu on meie peres kaks autot (vanuses 10+ aastat). Nüüd siis põhilise juurde. Olen jälginud huviga facebookis Kogumispäeviku tegemisi ja mul on tunne, et mul on väga palju õppida, et saada rahatargaks. Minu lapsepõlves oli raha alati vähe. Enne palgapäeva oli vanematel rahad tihtipeale täiesti otsas. Pidime mõned aastad üle elama aja, kui üks vanematest oli töötu. Sõime siis põhiliselt kartulit, piima ja muna, mis tulid sel ajal oma põllult-laudast. Uusi asju osteti harva, riided tulid enamasti taaskasutusest või tuttavatelt. Mul on tunne, et minu sees on uskumused, et raha ongi alati vähe või puudu. Vaatamata nendele uskumustele, mis lapseeast kaasa o