Otse põhisisu juurde

Osta siis, kui on odav

Suvi on täies hoos ja kulutused on veidi teistlaadi, kui talvisel ajal. Kevad ja suve algus on meil alati väga üritusterohked. Nii jääb viimase pooleteise kuu sisse kuus suuremat sünnipäeva tähistamist, ühed katsikud, üks lõpupidu, jaanipidu ja juba ka üks väljasõit. 



Me alati mõtleme, et ei hakka mingit suurt pidu pidama, kuid kui juba paar inimest annab märku, et nad niikuinii plaanivad läbi astuda, siis on ju mõistlikum kõigile, kes niikuinii tulemas on, varakult teada anda, mis päeval on kõige sobilikum. Seega kujunes meil taas selline "veidi peame" sünnipäev ligi 20 inimesega korralikuks olenguks. Peale koronaaja pikka isolatsiooni oli muidugi väga tore taas vanade sõprade ja tuttavatega koos istuda. 

Selleks, et kõikide kulutustega ikka välja tulla sain juuni lõpus juba mõned päevad hooajatööl käia. Näiteks 24.06 hommikul ärkasime juba kell 5, et kella kuueks põllule jõuda. Teenisin kahe päevaga 75 eurot ja sellest rahast osa läks siis nädalavahetuse väljasõidule. 

Kas te mõtlete mõnikord vaeselt või tunnete, et eristute seltskonnast, sest ei saa endale kõike lubada? Mina olen seda tihti tundnud ja kuigi seekord olin saanud endale väikese reisiraha tekitada, siis veidi oli ikka selline tunne, et teised lubavad endale rohkem, kui mina raatsiks. Näiteks restoranis drinkide tegemine on minu jaoks liiga kulukas. Ma üldiselt ei raatsi isegi poest endale eriti tihti alkoholi osta. Samas polegi see ju eluliselt vajalik kulutus ja ehk oleks õigem mõelda sedapidi, et ma olengi vähene alkoholitarbija. Kuid seltskond iseenesest oli väga lahe ja see paar päeva aitas mul kõigist argimõtetest eemale saada. 



Veidi siis pealkirjast. Kui sa elad palgapäevast palgapäevani, siis ei raatsi sa osta asju sel hetkel, kui need on soodushinnaga, sest sul ju kodus on veel veidi ja saad mõned päevad või nädalakese veel ilma selle asjata hakkama. Nii tekivad aga ebasoodsalt kallimad ostud, mis kergitavad eelarvet. Kuna mul on ju nüüd puhver, mis toetab mind vajadusel, siis pean end suunama rohkem selliseid soodsaid diile jälgima ja varuma asju siis, kui need on soodushinnaga. Olin veidi aega tagasi enda peale pahane, kui jätsin ostmata koertetoidu, mis oli ca 40% tavapärasest odavama hinnaga. Järgmisel korral poodi minnes pidin maksma täishinna. Seega püüan olla edaspidi targem ja varuda asju/sööke, mida meil niikuinii kulub, kohe kui märkan soodsamat hinda. Nii on mul plaanis näiteks sel nädalal osta Coopist Santa Maria maitseainete suured topsid. Kilohinna vahe väikeste pakkidega on pea kahekordne. Nii tegutsedes vähenevad väljaminekud märkamatult iseenesest. Oluline on muidugi see, et iga soodsama hinna peale liigselt mitte erutuda. Odav hind üksi ei ole argument. See peab olema midagi, mida meie pere tihti tarbib (Nt. tualettpaber, pesupulber, õli, koertetoit, juust jne). 

Homme ja ülehomme lähen taas põllule. Suutsin end esmaspäeval korralikult ära põletada ja vahepeal on vaja tegeleda ka koduga. Seetõttu ei saa ma päris iga päev lisatööl käia, kuid püüan siiski seda aega maksimaalselt ära kasutada, eks hiljem, kui hooaeg läbi, on aega ka puhata ja veidi suve nautida. 
Samas on metsas peagi korjamisootel kukeseened, mustikad ja metsmaasikad. Paari  nädala pärast hakkavad valmima aiamaal köögiviljad, mis tahavad purki saada ja nii see suvi möödub nagu üks kiire unenägu. 

Toimekas
Elli



Kommentaarid

  1. Sa oled äärmiselt tubli, imetlen sinu töökust ja oskust hakkama saada!

    VastaKustuta
  2. Aitäh, Annely! Hommikul 5.27 on sellist kommentaari väga motiveeriv lugeda. :)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Veidi hirmus on ka

 Head uut aastat!  Olen kaua vaikne olnud, sest detsember oli täiesti hullumeelne kuu töö vallas. Lisaks sellele jäin haigeks ja mu keha lausa nõuab juba ühte korralikku puhkust. Uskumatu, aga ma olen veel täitsa elus. Sel nädalal on vaja mõned sabad kokku tõmmata, mõned "päris" tööpäevad teha (jaanuaris vaid 4 päeva), ülejäänud aeg kodukontoris üks suurem kirjatükk veel enne lahkumist valmis kirjutada. Veebruaris on nii rahulik, et enamasti olen siis 2 nädalat puhanud.  ...ja siis (peaaegu) vaba.  Väike hirm kuulub vist protsessi juurde Kõik seavad uue aasta eesmärke, kuid mina tunnen, et pean end laskma vooluga kaasa viia. Pigem on olulisem tegevusplaan. Millal alustada ettevõtte loomisega? Kui kaua võiksin kodus olla ja plaani pidada? Kas proovida koheselt uues valdkonnas end sisse süüa või kõrvalt ikka praegust valdkonda jätkata?  Mulle on juba hakanud tööpakkumisi tulema ja olen hetkel EI öelnud. Pean end ise ka veidi hullumeelseks, et hetkel erinevatest pakkumistest kee

Pikk teekond iseendasse

 Lugesin eile üht rahapsühholoogiaga seotud raamatut, kus oli veidi kirjeldatud seda, et me kõik oleme sündinud mingisse kogukonda, kus on teatud uskumused raha kohta. Jah, me kõik ilmselt oleme kuulnud neid jutte, kuidas edukad inimesedki arutlevad, et meie kodus räägiti ka, et "raha ei kasva puu otsas" või "meil ei ole selleks raha" vms. Kuid eile seda peatükki lugedes tundus see mulle palju sügavam teema. Inimesed ei järgi niivõrd seda, mida kuulevad, vaid rohkem seda, mida on harjunud nägema ja kogema.  Seega, seal oli kirjas, et kui oled kogukonnas, kus on vähe edukaid inimesi, siis isegi, kui sa püüad sellest välja murda, siis on väga suur oht, et vajud harjumuspärastesse mustritesse tagasi. See tundub mulle kuidagi nii selge ja arusaadav, kuid ma ei suuda seda mõtet nii hästi sõnadesse panna. Isegi praegu, kui minus on eneseusk, et ma olen väärt paremat ja ma olen teel, et seda ka saavutada, siis mu iseenda sisekõne või "sõbralik" vestlus mõne lähed

Liiga hästi?

 Tahad teada, kuidas mu rahaasjadel läheb. Ma arvan et (liiga) hästi läheb, sest meediast tuleb igast väljaandest peaaegu iga päev mõni uudisnupuke selle kohta, kui raske peab olema. Eriti hull oli Ärilehe artikkel, kus pereema peab suutma "vaid" 1000 euroga neljaliikmelise pere ära toita. Ei saagi enam toitu koju tellida ja peab hirmsas Lidli poes käima. Piinlik hakkab midagi sellist lugedes. Mõni kolme lapsega üksikema peab võibolla sellise summaga kõik kulud suutma ära katta. Seega on minul midagi sellist lugedes tunne, et ma ei taha olla sellesse gruppi kuuluv, et ma pigem olen siin teises Eestis edasi. Nii naljakas. Ma ju olen vaeva näinud ja olen selle auga välja teeninud ning mul on palju unistusi, mida soovin ju täita.  Novembris suunasin säästudesse 1082 eurot ning mul on nüüd kolme kuu kulude puhver koos. Müstika. Kui vaadata 2019a jaanuari lõppu, siis oli ju suur pingutus kümmet eurotki kõrvale panna.  Mul on vaja õppida nüüd oma mõtlemist rohkem külluse suunas nüg