Otse põhisisu juurde

Võtaks nüüd veidi hoogu maha

Taas avastasin end mingil hetkel pidevast kiirustamise rattast. Õhtul põhimõtteliselt kukkusin voodisse ja päris ausalt ei tahtnud mõeldagi sellele, et hommikul on jälle 5.30 äratus. 
No see mure sai nüüd lahenduse. Selle nädala algusest on jälle võõrtööjõud ju Eestisse lubatud ja praktiliselt päevapealt täitus põld ukrainlastega. Nad vist ootasid juba piiri peal, sest see toimus tõesti väga kiiresti. Meid otseselt ära ei aetud, kuid esiteks pabistan ma veidi sellepärast, et kuskil karantiinis pole nad ju eraldi pidanud olema. Arvatavasti ongi kohapealne kämpingutes ja põldudel viibimine nende karantiin. Teiseks ei ole meeldiv olla teistele järelkorjaja. Nuputada hommikul, kas eilsest jäi veel mulle ka midagi või mitte. See siis väikene vinguminut. Tegelikult on ju reaalsus see, et eestlastest usinaid on ikka põldudel vähe ja saan aru, et tootjale on saabunud abi väga teretulnud. 

Meie talvevarud said korjatud ühelt kohalikult põllult. 

Ma siis mõtlesin hetke...kui olin öö läbi üleval olnud, sest mu liigesed valutasid ja haigus tuletas end täiega meelde ning laps päeval mind veidi noomis, et see raha pole sinu tervist väärt, siis tegin neljapäevast otsuse tuurid maha tõmmata ja asuda oma auga väljateenitud puhkust nautima. 

Vahepeal saime nooremale lapsele voodi kombineeritud. Ühel sugulasel oli 160cm voodiraam praktiliselt jalus ja ma ostsin selle 20 euroga ära. Kasutatud mööbli poes reklaamiti uusi madratseid ülisoodsa hinnaga, kahjuks olid need madratsid veidi kannatada saanud, kuid praegusel momendil peame nendega leppima. Magamist need külje peal olevad veeplekid ju ei sega. Voodipesu sai küll tuttuus ostetud. Kogukulu 86 eurot. Laps õnneks ise rahul ja ütles, et uni oli täitsa hea. 


Meie saun on vahepeal saanud juurde materjale. Vahetult enne jaani tahtis mees näidata mulle saunaahju, mida meile tellida plaanib (hind al 300-350 eurot), kuid siis jäi meie pilk peale ühele eritellimusel tehtud kasutamata ahjule, mille hind oli vaid paarisaja euro kandis. Tegu oli korralikust materjalist täiesti uue ahjuga. Panime autole pikemalt mõtlemata hääled sisse ja tõime ahju koju ja oleme ülimalt rahul. Eile saabus eesruumi lagi (värvitud sisevoodrialud), mille saime mitu korda odavama hinnaga. Paarsada eurot sai taas kokku hoitud. 
Sauna välisilme on nüüd juba täielikult muutunud. Kunagisest uberikust on saanud minu arvates täitsa korralik hoone. Seda muidugi tänu töökale ja sihikindlale kaasale, kes ei jäta enne, kui tööd on tehtud. Esimesel pildil oleva hoone kõrvalukseni pidime alguses end läbi igasugu kola kaevama. Nüüd saab vaevata ukseni ja veel täitsa kobeda ukseni minu arust. 😊


Vaatamata nendele edukatele ostudele, oleme hetkel otsustanud saunaehitusele veidi pidurit peale tõmmata, sest muu elu tahab ka elamist. Üks autodest ootab ülevaatust ja vajab veidi sättimist, teisel autol on vaja õli ära vahetada. Puhkuse ajal sooviks väga ikka vähemalt ühe minipuhkusereisi Eesti piires teha. 

Peaaegu puhkuselainel 
Elli 😎

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Veidi hirmus on ka

 Head uut aastat!  Olen kaua vaikne olnud, sest detsember oli täiesti hullumeelne kuu töö vallas. Lisaks sellele jäin haigeks ja mu keha lausa nõuab juba ühte korralikku puhkust. Uskumatu, aga ma olen veel täitsa elus. Sel nädalal on vaja mõned sabad kokku tõmmata, mõned "päris" tööpäevad teha (jaanuaris vaid 4 päeva), ülejäänud aeg kodukontoris üks suurem kirjatükk veel enne lahkumist valmis kirjutada. Veebruaris on nii rahulik, et enamasti olen siis 2 nädalat puhanud.  ...ja siis (peaaegu) vaba.  Väike hirm kuulub vist protsessi juurde Kõik seavad uue aasta eesmärke, kuid mina tunnen, et pean end laskma vooluga kaasa viia. Pigem on olulisem tegevusplaan. Millal alustada ettevõtte loomisega? Kui kaua võiksin kodus olla ja plaani pidada? Kas proovida koheselt uues valdkonnas end sisse süüa või kõrvalt ikka praegust valdkonda jätkata?  Mulle on juba hakanud tööpakkumisi tulema ja olen hetkel EI öelnud. Pean end ise ka veidi hullumeelseks, et hetkel erinevatest pakkumistest kee

Pikk teekond iseendasse

 Lugesin eile üht rahapsühholoogiaga seotud raamatut, kus oli veidi kirjeldatud seda, et me kõik oleme sündinud mingisse kogukonda, kus on teatud uskumused raha kohta. Jah, me kõik ilmselt oleme kuulnud neid jutte, kuidas edukad inimesedki arutlevad, et meie kodus räägiti ka, et "raha ei kasva puu otsas" või "meil ei ole selleks raha" vms. Kuid eile seda peatükki lugedes tundus see mulle palju sügavam teema. Inimesed ei järgi niivõrd seda, mida kuulevad, vaid rohkem seda, mida on harjunud nägema ja kogema.  Seega, seal oli kirjas, et kui oled kogukonnas, kus on vähe edukaid inimesi, siis isegi, kui sa püüad sellest välja murda, siis on väga suur oht, et vajud harjumuspärastesse mustritesse tagasi. See tundub mulle kuidagi nii selge ja arusaadav, kuid ma ei suuda seda mõtet nii hästi sõnadesse panna. Isegi praegu, kui minus on eneseusk, et ma olen väärt paremat ja ma olen teel, et seda ka saavutada, siis mu iseenda sisekõne või "sõbralik" vestlus mõne lähed

Liiga hästi?

 Tahad teada, kuidas mu rahaasjadel läheb. Ma arvan et (liiga) hästi läheb, sest meediast tuleb igast väljaandest peaaegu iga päev mõni uudisnupuke selle kohta, kui raske peab olema. Eriti hull oli Ärilehe artikkel, kus pereema peab suutma "vaid" 1000 euroga neljaliikmelise pere ära toita. Ei saagi enam toitu koju tellida ja peab hirmsas Lidli poes käima. Piinlik hakkab midagi sellist lugedes. Mõni kolme lapsega üksikema peab võibolla sellise summaga kõik kulud suutma ära katta. Seega on minul midagi sellist lugedes tunne, et ma ei taha olla sellesse gruppi kuuluv, et ma pigem olen siin teises Eestis edasi. Nii naljakas. Ma ju olen vaeva näinud ja olen selle auga välja teeninud ning mul on palju unistusi, mida soovin ju täita.  Novembris suunasin säästudesse 1082 eurot ning mul on nüüd kolme kuu kulude puhver koos. Müstika. Kui vaadata 2019a jaanuari lõppu, siis oli ju suur pingutus kümmet eurotki kõrvale panna.  Mul on vaja õppida nüüd oma mõtlemist rohkem külluse suunas nüg