Otse põhisisu juurde

Võtaks nüüd veidi hoogu maha

Taas avastasin end mingil hetkel pidevast kiirustamise rattast. Õhtul põhimõtteliselt kukkusin voodisse ja päris ausalt ei tahtnud mõeldagi sellele, et hommikul on jälle 5.30 äratus. 
No see mure sai nüüd lahenduse. Selle nädala algusest on jälle võõrtööjõud ju Eestisse lubatud ja praktiliselt päevapealt täitus põld ukrainlastega. Nad vist ootasid juba piiri peal, sest see toimus tõesti väga kiiresti. Meid otseselt ära ei aetud, kuid esiteks pabistan ma veidi sellepärast, et kuskil karantiinis pole nad ju eraldi pidanud olema. Arvatavasti ongi kohapealne kämpingutes ja põldudel viibimine nende karantiin. Teiseks ei ole meeldiv olla teistele järelkorjaja. Nuputada hommikul, kas eilsest jäi veel mulle ka midagi või mitte. See siis väikene vinguminut. Tegelikult on ju reaalsus see, et eestlastest usinaid on ikka põldudel vähe ja saan aru, et tootjale on saabunud abi väga teretulnud. 

Meie talvevarud said korjatud ühelt kohalikult põllult. 

Ma siis mõtlesin hetke...kui olin öö läbi üleval olnud, sest mu liigesed valutasid ja haigus tuletas end täiega meelde ning laps päeval mind veidi noomis, et see raha pole sinu tervist väärt, siis tegin neljapäevast otsuse tuurid maha tõmmata ja asuda oma auga väljateenitud puhkust nautima. 

Vahepeal saime nooremale lapsele voodi kombineeritud. Ühel sugulasel oli 160cm voodiraam praktiliselt jalus ja ma ostsin selle 20 euroga ära. Kasutatud mööbli poes reklaamiti uusi madratseid ülisoodsa hinnaga, kahjuks olid need madratsid veidi kannatada saanud, kuid praegusel momendil peame nendega leppima. Magamist need külje peal olevad veeplekid ju ei sega. Voodipesu sai küll tuttuus ostetud. Kogukulu 86 eurot. Laps õnneks ise rahul ja ütles, et uni oli täitsa hea. 


Meie saun on vahepeal saanud juurde materjale. Vahetult enne jaani tahtis mees näidata mulle saunaahju, mida meile tellida plaanib (hind al 300-350 eurot), kuid siis jäi meie pilk peale ühele eritellimusel tehtud kasutamata ahjule, mille hind oli vaid paarisaja euro kandis. Tegu oli korralikust materjalist täiesti uue ahjuga. Panime autole pikemalt mõtlemata hääled sisse ja tõime ahju koju ja oleme ülimalt rahul. Eile saabus eesruumi lagi (värvitud sisevoodrialud), mille saime mitu korda odavama hinnaga. Paarsada eurot sai taas kokku hoitud. 
Sauna välisilme on nüüd juba täielikult muutunud. Kunagisest uberikust on saanud minu arvates täitsa korralik hoone. Seda muidugi tänu töökale ja sihikindlale kaasale, kes ei jäta enne, kui tööd on tehtud. Esimesel pildil oleva hoone kõrvalukseni pidime alguses end läbi igasugu kola kaevama. Nüüd saab vaevata ukseni ja veel täitsa kobeda ukseni minu arust. 😊


Vaatamata nendele edukatele ostudele, oleme hetkel otsustanud saunaehitusele veidi pidurit peale tõmmata, sest muu elu tahab ka elamist. Üks autodest ootab ülevaatust ja vajab veidi sättimist, teisel autol on vaja õli ära vahetada. Puhkuse ajal sooviks väga ikka vähemalt ühe minipuhkusereisi Eesti piires teha. 

Peaaegu puhkuselainel 
Elli 😎

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Mida sa edasi tegema hakkad?

See on küsimus, mida kuulen iga kord, kui kodust nina välja pistan. "Ma veel päris täpselt ei tea" - on minu vastus. See tundub nii mõnelegi ehmatav, et kuidas nii saab.  Kõigepealt pean ma puhkama. Nagu päris päriselt tegelema asjadega, mis lõõgastavad, teevad rõõmu ning annavad vaimule täieliku puhkuse. Ma olen end ühest kohast vabaks võtnud ja mul oleks võimalus kohe tormata uutesse seiklustesse, kuid ma tean, et mu vaim vajab restarti.  Kes mulle instagramis kaasa elavad, need võibolla märkasid ka storysid, kus ühel hetkel rõõmustasin saabunud vabaduse üle ja juba järgmisel hetkel oli mu rõõm asendunud masendusega, sest üks kohustus, mis nõuab mitmeid tunde pingutust, kukkus kolinal kaela. Ja nii ma siin ootan ikka veel, et oleksin ükskord ometigi vaba ja saaksin nautida suve ja oma kodus toimetamist või ka veidi ringi reisimist.  Reisimisega seoses juhtus kogemata nii, et mu reisifond sai kiiremini täis, kui oleksin osanud oodatagi. Sain veel viimased lisatasud kätte ja

PAUS või siiski selle peatüki lõpp

Tunnen, et olen selle loo alguse Ellist nii kaugele liikunud, et see poleks nagu enam minu lugu. Seepärast ei leia ka enam piisavalt motivatsiooni, et siia midagi kirjutada.  Minu elus on hetkel lehe keeramise hetk ning sooviksin alustada uut peatükki võimalikult puhtalt lehelt. Loomulikult liiguvad sellesse kaasa eelmistest peatükkides õpitud tarkused, kuid see on ikkagi täiesti uus ja juba hoopis teine lugu.  Kui sattusid siia, sest soovid teada, kust või kuidas ühte rahatarkuse teekonda alustada, siis palun liigu selle blogi algusesse ning loe läbi 2019a postitused. Loodetavasti saad sealt indu, et ka ise väikeste sammudega alustada.  Kui soovid aga minu praegustest tegemistest veidi rohkem teada saada, siis oled oodatud jälgima mind instagrammi: elli_the_saver kontole. Rahatargemat teekonda soovides Elli Teel järgmise käänakuni :) 
Tere! Mina olen Elli. Olen neljakümnendates kahe toreda teismeeas kuti ema ja ühe toreda mehe naine. Meie peres on ka kaks vahvat neljajalgset, kes vajavad süüa ja suurel hulgal tähelepanu. Ma elan Lõuna-Eestis ühes väikeses külakeses. Oma maja saime alles mõned aastad tagasi. Meie elu sõltub täielikult isiklikust transpordist, seetõttu on meie peres kaks autot (vanuses 10+ aastat). Nüüd siis põhilise juurde. Olen jälginud huviga facebookis Kogumispäeviku tegemisi ja mul on tunne, et mul on väga palju õppida, et saada rahatargaks. Minu lapsepõlves oli raha alati vähe. Enne palgapäeva oli vanematel rahad tihtipeale täiesti otsas. Pidime mõned aastad üle elama aja, kui üks vanematest oli töötu. Sõime siis põhiliselt kartulit, piima ja muna, mis tulid sel ajal oma põllult-laudast. Uusi asju osteti harva, riided tulid enamasti taaskasutusest või tuttavatelt. Mul on tunne, et minu sees on uskumused, et raha ongi alati vähe või puudu. Vaatamata nendele uskumustele, mis lapseeast kaasa o