Otse põhisisu juurde

Appi, mul ei ole midagi selga panna!!!

 Ei, see ei ole hüüatus riiete all ägava riidekapi ees, vaid mul on päriselt suveriiete kriis. Ma lähen suvele vastu piisava kogusega t-särkidega, mida olen tasapisi oma kappi varunud, kuid mu ainsad suvepüksid on täiesti läbi. Neid ma enam sel aastal kanda ei saa.😕 Seelikuid on täpselt üks vanem, mille õmblesin ca 10a tagasi ümber ühest õlapaeltega kleidist. Kleite on ka täpselt üks ja sellel on õmblused veidi järele andnud. Lapse lõpupeoks oleks ka vaja mõnd korralikumat, poolpidulikku riietust. Mul on paar jahedamaks ilmaks sobilikku pidulikku kleiti, kuid neid suvekuumaga kanda oleks veider.  



Nüüd tuleb aga suur AGA. Mul ei ole korralikku eelarvet, millega tekkinud kriis lahendada, sest eelmisel kuul kulutasin ju suurema osa riiderahast lapsele ära ning kuna meil on sel kuul palju väljaminekuid, siis ei saa ma sellele reale ka tavapärasemast suuremat numbrit tekitada. Ainuke võimalus on seda teha mõne säästmise rea pealt, aga seda on mul alati kuidagi nii valus teha, sest see lükkab ju mu plaanid jälle edasi (nt uuema auto plaan). 

Eile lapse toas suurpuhastust tehes avastasin, et tema arvutitool ei kannata ka enam mingisugust kriitikat. Minu enda tool on samuti uuendamata. Laps sooviks väga endale korralikku jalgratast, mis oleks väga hea, sest see võimaldaks tal teha midagi mõistlikumat, kui ainult päevad läbi arvutis istuda - jälle üks suur väljaminek. 

Kuidagi olen taas veidi selles punktis, et nii paljut oleks vaja, kuid kõige selle jaoks raha ei ole, sest meelerahufondi ma sellistel hetkel kindlasti ei puutu. Väike lootus on ju taas suvel koos lapsega veidi lisaraha teenida, kuid kuna mu puhkus hakkab sel aastal hiljem, siis ei pruugi mul väga palju võimalusi maasikate valmimise tipphooajal selleks olla.  Samuti pole teada, kui palju selliseid tilkujaid üldse tahetakse. Enamasti otsitakse ikka töölisi, kes iga päev põllul olla saaksid. 

Nüüd on see koht, kus mõtlesin, et jõulud on ju nii kaugel, äkki võtaks sellesse ümbrikusse kogunenud raha ja suunaks riiete ostu. Siin on mu jõulueelarve jälle nullis ning mõni saaks kenasti osatada, et see on ju igal aastal teada, millal jõulud ja jaanid on, kuid kui sul on vahepeal muid olulisemaid väljaminekuid, siis ongi selle aja kätte jõudes tunne, et tuli taas kuidagi nii kiiresti ja äkki.

Igatahes ei saa ma oma riidekriisi kuhugi kaugustesse lükata, sest soovin suvel ikka veidi kodust välja ka saada. Seega ootab ees üks korralik shoping. Muig - ennast tundes, väljun poest heal juhul ühe seeliku ja püksipaariga. :) 

Peaaegu pooolpaljas

Elli


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Mida sa edasi tegema hakkad?

See on küsimus, mida kuulen iga kord, kui kodust nina välja pistan. "Ma veel päris täpselt ei tea" - on minu vastus. See tundub nii mõnelegi ehmatav, et kuidas nii saab.  Kõigepealt pean ma puhkama. Nagu päris päriselt tegelema asjadega, mis lõõgastavad, teevad rõõmu ning annavad vaimule täieliku puhkuse. Ma olen end ühest kohast vabaks võtnud ja mul oleks võimalus kohe tormata uutesse seiklustesse, kuid ma tean, et mu vaim vajab restarti.  Kes mulle instagramis kaasa elavad, need võibolla märkasid ka storysid, kus ühel hetkel rõõmustasin saabunud vabaduse üle ja juba järgmisel hetkel oli mu rõõm asendunud masendusega, sest üks kohustus, mis nõuab mitmeid tunde pingutust, kukkus kolinal kaela. Ja nii ma siin ootan ikka veel, et oleksin ükskord ometigi vaba ja saaksin nautida suve ja oma kodus toimetamist või ka veidi ringi reisimist.  Reisimisega seoses juhtus kogemata nii, et mu reisifond sai kiiremini täis, kui oleksin osanud oodatagi. Sain veel viimased lisatasud kätte ja

PAUS või siiski selle peatüki lõpp

Tunnen, et olen selle loo alguse Ellist nii kaugele liikunud, et see poleks nagu enam minu lugu. Seepärast ei leia ka enam piisavalt motivatsiooni, et siia midagi kirjutada.  Minu elus on hetkel lehe keeramise hetk ning sooviksin alustada uut peatükki võimalikult puhtalt lehelt. Loomulikult liiguvad sellesse kaasa eelmistest peatükkides õpitud tarkused, kuid see on ikkagi täiesti uus ja juba hoopis teine lugu.  Kui sattusid siia, sest soovid teada, kust või kuidas ühte rahatarkuse teekonda alustada, siis palun liigu selle blogi algusesse ning loe läbi 2019a postitused. Loodetavasti saad sealt indu, et ka ise väikeste sammudega alustada.  Kui soovid aga minu praegustest tegemistest veidi rohkem teada saada, siis oled oodatud jälgima mind instagrammi: elli_the_saver kontole. Rahatargemat teekonda soovides Elli Teel järgmise käänakuni :) 
Tere! Mina olen Elli. Olen neljakümnendates kahe toreda teismeeas kuti ema ja ühe toreda mehe naine. Meie peres on ka kaks vahvat neljajalgset, kes vajavad süüa ja suurel hulgal tähelepanu. Ma elan Lõuna-Eestis ühes väikeses külakeses. Oma maja saime alles mõned aastad tagasi. Meie elu sõltub täielikult isiklikust transpordist, seetõttu on meie peres kaks autot (vanuses 10+ aastat). Nüüd siis põhilise juurde. Olen jälginud huviga facebookis Kogumispäeviku tegemisi ja mul on tunne, et mul on väga palju õppida, et saada rahatargaks. Minu lapsepõlves oli raha alati vähe. Enne palgapäeva oli vanematel rahad tihtipeale täiesti otsas. Pidime mõned aastad üle elama aja, kui üks vanematest oli töötu. Sõime siis põhiliselt kartulit, piima ja muna, mis tulid sel ajal oma põllult-laudast. Uusi asju osteti harva, riided tulid enamasti taaskasutusest või tuttavatelt. Mul on tunne, et minu sees on uskumused, et raha ongi alati vähe või puudu. Vaatamata nendele uskumustele, mis lapseeast kaasa o