Otse põhisisu juurde

Appi, mul ei ole midagi selga panna!!!

 Ei, see ei ole hüüatus riiete all ägava riidekapi ees, vaid mul on päriselt suveriiete kriis. Ma lähen suvele vastu piisava kogusega t-särkidega, mida olen tasapisi oma kappi varunud, kuid mu ainsad suvepüksid on täiesti läbi. Neid ma enam sel aastal kanda ei saa.😕 Seelikuid on täpselt üks vanem, mille õmblesin ca 10a tagasi ümber ühest õlapaeltega kleidist. Kleite on ka täpselt üks ja sellel on õmblused veidi järele andnud. Lapse lõpupeoks oleks ka vaja mõnd korralikumat, poolpidulikku riietust. Mul on paar jahedamaks ilmaks sobilikku pidulikku kleiti, kuid neid suvekuumaga kanda oleks veider.  



Nüüd tuleb aga suur AGA. Mul ei ole korralikku eelarvet, millega tekkinud kriis lahendada, sest eelmisel kuul kulutasin ju suurema osa riiderahast lapsele ära ning kuna meil on sel kuul palju väljaminekuid, siis ei saa ma sellele reale ka tavapärasemast suuremat numbrit tekitada. Ainuke võimalus on seda teha mõne säästmise rea pealt, aga seda on mul alati kuidagi nii valus teha, sest see lükkab ju mu plaanid jälle edasi (nt uuema auto plaan). 

Eile lapse toas suurpuhastust tehes avastasin, et tema arvutitool ei kannata ka enam mingisugust kriitikat. Minu enda tool on samuti uuendamata. Laps sooviks väga endale korralikku jalgratast, mis oleks väga hea, sest see võimaldaks tal teha midagi mõistlikumat, kui ainult päevad läbi arvutis istuda - jälle üks suur väljaminek. 

Kuidagi olen taas veidi selles punktis, et nii paljut oleks vaja, kuid kõige selle jaoks raha ei ole, sest meelerahufondi ma sellistel hetkel kindlasti ei puutu. Väike lootus on ju taas suvel koos lapsega veidi lisaraha teenida, kuid kuna mu puhkus hakkab sel aastal hiljem, siis ei pruugi mul väga palju võimalusi maasikate valmimise tipphooajal selleks olla.  Samuti pole teada, kui palju selliseid tilkujaid üldse tahetakse. Enamasti otsitakse ikka töölisi, kes iga päev põllul olla saaksid. 

Nüüd on see koht, kus mõtlesin, et jõulud on ju nii kaugel, äkki võtaks sellesse ümbrikusse kogunenud raha ja suunaks riiete ostu. Siin on mu jõulueelarve jälle nullis ning mõni saaks kenasti osatada, et see on ju igal aastal teada, millal jõulud ja jaanid on, kuid kui sul on vahepeal muid olulisemaid väljaminekuid, siis ongi selle aja kätte jõudes tunne, et tuli taas kuidagi nii kiiresti ja äkki.

Igatahes ei saa ma oma riidekriisi kuhugi kaugustesse lükata, sest soovin suvel ikka veidi kodust välja ka saada. Seega ootab ees üks korralik shoping. Muig - ennast tundes, väljun poest heal juhul ühe seeliku ja püksipaariga. :) 

Peaaegu pooolpaljas

Elli


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Veidi hirmus on ka

 Head uut aastat!  Olen kaua vaikne olnud, sest detsember oli täiesti hullumeelne kuu töö vallas. Lisaks sellele jäin haigeks ja mu keha lausa nõuab juba ühte korralikku puhkust. Uskumatu, aga ma olen veel täitsa elus. Sel nädalal on vaja mõned sabad kokku tõmmata, mõned "päris" tööpäevad teha (jaanuaris vaid 4 päeva), ülejäänud aeg kodukontoris üks suurem kirjatükk veel enne lahkumist valmis kirjutada. Veebruaris on nii rahulik, et enamasti olen siis 2 nädalat puhanud.  ...ja siis (peaaegu) vaba.  Väike hirm kuulub vist protsessi juurde Kõik seavad uue aasta eesmärke, kuid mina tunnen, et pean end laskma vooluga kaasa viia. Pigem on olulisem tegevusplaan. Millal alustada ettevõtte loomisega? Kui kaua võiksin kodus olla ja plaani pidada? Kas proovida koheselt uues valdkonnas end sisse süüa või kõrvalt ikka praegust valdkonda jätkata?  Mulle on juba hakanud tööpakkumisi tulema ja olen hetkel EI öelnud. Pean end ise ka veidi hullumeelseks, et hetkel erinevatest pakkumistest kee

Pikk teekond iseendasse

 Lugesin eile üht rahapsühholoogiaga seotud raamatut, kus oli veidi kirjeldatud seda, et me kõik oleme sündinud mingisse kogukonda, kus on teatud uskumused raha kohta. Jah, me kõik ilmselt oleme kuulnud neid jutte, kuidas edukad inimesedki arutlevad, et meie kodus räägiti ka, et "raha ei kasva puu otsas" või "meil ei ole selleks raha" vms. Kuid eile seda peatükki lugedes tundus see mulle palju sügavam teema. Inimesed ei järgi niivõrd seda, mida kuulevad, vaid rohkem seda, mida on harjunud nägema ja kogema.  Seega, seal oli kirjas, et kui oled kogukonnas, kus on vähe edukaid inimesi, siis isegi, kui sa püüad sellest välja murda, siis on väga suur oht, et vajud harjumuspärastesse mustritesse tagasi. See tundub mulle kuidagi nii selge ja arusaadav, kuid ma ei suuda seda mõtet nii hästi sõnadesse panna. Isegi praegu, kui minus on eneseusk, et ma olen väärt paremat ja ma olen teel, et seda ka saavutada, siis mu iseenda sisekõne või "sõbralik" vestlus mõne lähed

Liiga hästi?

 Tahad teada, kuidas mu rahaasjadel läheb. Ma arvan et (liiga) hästi läheb, sest meediast tuleb igast väljaandest peaaegu iga päev mõni uudisnupuke selle kohta, kui raske peab olema. Eriti hull oli Ärilehe artikkel, kus pereema peab suutma "vaid" 1000 euroga neljaliikmelise pere ära toita. Ei saagi enam toitu koju tellida ja peab hirmsas Lidli poes käima. Piinlik hakkab midagi sellist lugedes. Mõni kolme lapsega üksikema peab võibolla sellise summaga kõik kulud suutma ära katta. Seega on minul midagi sellist lugedes tunne, et ma ei taha olla sellesse gruppi kuuluv, et ma pigem olen siin teises Eestis edasi. Nii naljakas. Ma ju olen vaeva näinud ja olen selle auga välja teeninud ning mul on palju unistusi, mida soovin ju täita.  Novembris suunasin säästudesse 1082 eurot ning mul on nüüd kolme kuu kulude puhver koos. Müstika. Kui vaadata 2019a jaanuari lõppu, siis oli ju suur pingutus kümmet eurotki kõrvale panna.  Mul on vaja õppida nüüd oma mõtlemist rohkem külluse suunas nüg