Otse põhisisu juurde

Kui raha jääb puudu

...siis tuleb seda juurde teenida. Kuna mul ei olnud ümbrikus piisavalt raha, et riideid osta, siis oli vaja mul välja mõelda, kuidas seda raha juurde tekitada. Seda polnudki vaja pikalt nuputada, sest sain eelmisel nädalal taas kutse põllule. Arvasin ju, et ma ei hakka praegu töö kõrvalt niimoodi rabelema, aga kiusatus oli suur, sest kes see jätab raha maha vedelema. No päris nii kerge see ka ju pole ja kohati kipub elu jälle hullu panemiseks kätte ära minema. 

Näiteks 21. juuni nägi välja umbes selline:

4.00 äratus. Kell 5-10.30 põllus. Mäletate ikka, mis ilm nädala alguses oli? Kauem poleks kuidagi olla saanud, sest kuumus ajas südame pahaks. 

11.00-13.00 veidi tööd arvutis. 

13-15.30 linna söögikraami ostma, sest järgmisel päeval oli vaja ära sööta/joota ligi 20 inimest, kes meiega ühiselt lapse lõpupidu tähistama olid kutsutud. 

16.00 koju tagasi ja ruttu pessu....siis end korda sättida, sest ees ootas kalli sugulase lõpetamine. 

17.30-23.00 sugulase lõpupidu. 

23.30 voodi....kui selle palavusega veel veidigi magada ka saaks, sest panin 7.00-ks kella helisema. Hommikul oli vaja elamine paari tunniga üle tõmmata. Kell 10 läksime juba kodust ära, sest see päev oli meie lapse lõpupidu. Sellest kujunes üks väsitav, aga väga tore päev, mis jõudis õhtusse umbes kella kahe paiku öösel. 



Alustasin teemat riiete ostmisega ning seetõttu teen siia siis pisikese kokkuvõtte. Minu garderoobi lisandus pidulikum kleit, pikem seelik, poolpikad ja ühed hästi lühikesed püksid ning üks maikalaadne särk. Kõik kokku läks maksma 92 eurot. Praeguseks olen juurde teeninud 70 eurot. Homme ja võibolla ka ülehomme lähen veel põllule. Rohkem kahjuks ei saa, sest päristöö nõuab enne puhkust veel veidi enam tähelepanu ja viimaseid pingutusi. Keegi peab ju kodus ka peenrad ära rohima ning korda hoidma. 

Ahjaa, noorem laps sai ka veidi garderoobi uuendust. Selle raha sain osaliselt võtta lõpupeoks kõrvale pandud rahast, sest meil ei kulunud nii palju, kui olin arvestanud.  

Nüüd siis viimased pingutused ja võite vaid aimata, kui väga ma puhkust ootan. 

Puhkuse ootel 

Elli




Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Mida sa edasi tegema hakkad?

See on küsimus, mida kuulen iga kord, kui kodust nina välja pistan. "Ma veel päris täpselt ei tea" - on minu vastus. See tundub nii mõnelegi ehmatav, et kuidas nii saab.  Kõigepealt pean ma puhkama. Nagu päris päriselt tegelema asjadega, mis lõõgastavad, teevad rõõmu ning annavad vaimule täieliku puhkuse. Ma olen end ühest kohast vabaks võtnud ja mul oleks võimalus kohe tormata uutesse seiklustesse, kuid ma tean, et mu vaim vajab restarti.  Kes mulle instagramis kaasa elavad, need võibolla märkasid ka storysid, kus ühel hetkel rõõmustasin saabunud vabaduse üle ja juba järgmisel hetkel oli mu rõõm asendunud masendusega, sest üks kohustus, mis nõuab mitmeid tunde pingutust, kukkus kolinal kaela. Ja nii ma siin ootan ikka veel, et oleksin ükskord ometigi vaba ja saaksin nautida suve ja oma kodus toimetamist või ka veidi ringi reisimist.  Reisimisega seoses juhtus kogemata nii, et mu reisifond sai kiiremini täis, kui oleksin osanud oodatagi. Sain veel viimased lisatasud kätte ja
Tere! Mina olen Elli. Olen neljakümnendates kahe toreda teismeeas kuti ema ja ühe toreda mehe naine. Meie peres on ka kaks vahvat neljajalgset, kes vajavad süüa ja suurel hulgal tähelepanu. Ma elan Lõuna-Eestis ühes väikeses külakeses. Oma maja saime alles mõned aastad tagasi. Meie elu sõltub täielikult isiklikust transpordist, seetõttu on meie peres kaks autot (vanuses 10+ aastat). Nüüd siis põhilise juurde. Olen jälginud huviga facebookis Kogumispäeviku tegemisi ja mul on tunne, et mul on väga palju õppida, et saada rahatargaks. Minu lapsepõlves oli raha alati vähe. Enne palgapäeva oli vanematel rahad tihtipeale täiesti otsas. Pidime mõned aastad üle elama aja, kui üks vanematest oli töötu. Sõime siis põhiliselt kartulit, piima ja muna, mis tulid sel ajal oma põllult-laudast. Uusi asju osteti harva, riided tulid enamasti taaskasutusest või tuttavatelt. Mul on tunne, et minu sees on uskumused, et raha ongi alati vähe või puudu. Vaatamata nendele uskumustele, mis lapseeast kaasa o

PAUS või siiski selle peatüki lõpp

Tunnen, et olen selle loo alguse Ellist nii kaugele liikunud, et see poleks nagu enam minu lugu. Seepärast ei leia ka enam piisavalt motivatsiooni, et siia midagi kirjutada.  Minu elus on hetkel lehe keeramise hetk ning sooviksin alustada uut peatükki võimalikult puhtalt lehelt. Loomulikult liiguvad sellesse kaasa eelmistest peatükkides õpitud tarkused, kuid see on ikkagi täiesti uus ja juba hoopis teine lugu.  Kui sattusid siia, sest soovid teada, kust või kuidas ühte rahatarkuse teekonda alustada, siis palun liigu selle blogi algusesse ning loe läbi 2019a postitused. Loodetavasti saad sealt indu, et ka ise väikeste sammudega alustada.  Kui soovid aga minu praegustest tegemistest veidi rohkem teada saada, siis oled oodatud jälgima mind instagrammi: elli_the_saver kontole. Rahatargemat teekonda soovides Elli Teel järgmise käänakuni :)