Otse põhisisu juurde

Elada on ka vaja

 Sain viimast Ramsey Show'd kuulates vastuse oma küsimusele. Me keskendume väga pühendunult oma eesmärkidele ja planeerime hoolikalt samme, mida peame astuma, et jõuda oma eesmärkideni, kuid see teekond on piisavalt pikk, et mitte ära unustada sellel iseennast. Lisaks sellele, et sa planeerid, kuidas jõuda eesmärgini, pead sa mõtlema ka sellele, kuidas samal ajal oma peret ja iseennast  ning oma elu elamist mitte päris ära unustada. 

Esimesel aastal oli see normaalne, et tegin veidi intensiivsema spurdi, et sellest jamast välja tulla. Püüdsin hoida eelarvet võimalikult madala, et jääks rohkem raha alles, mida suunata laenude kiiremaks ära maksmiseks ning esialgse säästupuhvri loomiseks. Tegin lisatöid nii puhkuse ajast, kui ka tööst üle jäänud ajal. Kindlasti saab alati veel paremini, kuid arvan, et mina andsin sel hetkel oma maksimumi. Põhimõtteliselt oli sel ajal kogu mu ülejäänud elu pausile pandud, kuid see ei ole pikemaajaliselt jätkusuutlik. Riided kuluvad, mööbel läheb katki, hambad lagunevad, vaimne tervis võib üleliigsest pingest hakata kannatama.

Minu jonnituju hoog on tänaseks üle läinud ja jätkan tasakesi oma eesmärkideni liikumist, kuid samas pean aru andma, et kuskilt läheb piir. Märkasin, et liigselt autoraha kogumisele keskendudes on taas mõned prioriteedid nihkesse läinud. Ma ei raatsi raha kulutada muudele VAJALIKELE asjadele/tegevustele: näiteks olen edasi lükanud koertega arstilkäiku, sest kardan, et mulle öeldakse, et üks neist vajab ravi, mis kõik mu säästud nulli viib. Samas annan ju isegi endale aru, et mida kauem viivitan, seda suurem kulu see olema saab. Ma pole umbes 5a hambaarstil kontrollis käinud. Selle kuu alguses tuli ühest hambast tükk ära ja saan aru, et mõistlik oleks planeerida kogu suu ülevaatus ning hakata sammhaaval hambaid korda tegema, sest ma tean, et seal on mitu (loodetavasti) pisemat jama, mis tahavad korda saamist. Seda te olete juba ka vist kümme korda lugenud, et ma ei raatsi endale töötooli osta. Tegelikult tänaseks on mul selle ostmiseks raha koos, aga lükkasin seda ju muudkui muude eesmärkide täitmise nimel edasi. Kindlasti on veel mingeid asju, mis hetkel lihtsalt ei meenu. Tean, et olenpäris mitmel korral tabanud end mõttelt, et kas see on õige, et ma auto ostmiseks raha kogumise nimel midagi olulist tegemata jätan ja muudkui kuhugi tulevikku lükkan. 

Tegelikult olen ju ümbrikute kategooriad jaganudki nii, et saaks ka muude probleemidega tegeleda (va hambaravi - selle ümbrikut mul hetkel pole). Kuid näiteks koerte ravikulud võivad olla nii suured, et 30 euro kaupa selleks raha kogudes ei jõua just kiiresti kaugele (koer on 12a vana ning temasugustele enam kindlustust ei tehta). 

Elu nagu maasikas :) 

Niisiis, pean ma hetkeks oma elu mõttes peo peale panema ja mõtlema, mis on tähtis ning mis on kiireloomulisemad ning mis vähem kiireloomulised teemad, millega on vaja lähiajal tegelema hakata. 

....ning ma tunnen endiselt, et vajan väikest vaimset turgutust kodust väljaspool, kuid eelnevat juttu lugedes tundub, et hetkel ei mahu see kohe mitte kuidagi minu eelarvesse. 

Üks mõte veel. Olen näinud kaks korda järjest ühte lisatöö kuulutust, mida saaks teha laupäeval või pühapäeval. Mul on olnud kiusatus see vastu võtta, kuid samas vaadates kodutööde nimekirja tundub see täiesti ebamõistlik. Tõmban end selviisil jälle täiesti lõhki. Hetkel ootab aed riisumist ja viimaseid rohimisi ning mõned taimed talvitumiseks ettevalmistamist. Lisaks iganädalased pesu pesemised ning koristamised-kokkamised ju niikuinii ja mingil hetkel peaks olema aeg lihtsalt olemiseks ning puhkamiseks (nt lugemiseks või käsitöö tegemiseks). Seega olen hetkel jõudnud punkti, kus mõistan, et intensiivselt saab rahaasju korda teha vaid mõnda aega (minul on hetkel juba kolmas aasta käsil), kuid siis oleks mõistlik veidi hoogu maha võtta ning plaanid ka sellest lähtuvalt üle vaadata. 

Plaane korrigeerima hakkav

Elli






Kommentaarid

  1. Mina koostaksin vajaduste top kolme. Teised asjad lükkaksin uue aastani kõrvale.
    Lisaks unustaks kõik kodutööd, see et lehed riisutud ei anna midagi. Hingerahu see juurde ei too.
    Pühenduksin pigem 1-2 nädalavahetust kuust lisatööle.

    Oled pikalt suutnud elu miinimumis hoides saavutada maksimaalseid tulemusi!

    On aeg rööprähklemist sellel rindel vähendada ja valida kolm olulisemat teemat, millele pühenduda.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. See on hea mõte, et koostada top 3. Enda arvates tegingi topi, mille tipus oli hetkel keskenduda auto uuendamisele, kuid kuna selle eesmärgi täitumine on pikemaajaline, siis pean veidi allapoole ka vaatama ja tegelema muude teemadega, mis veel tähelepanu vajavad.
      Nädalavahetuste lisatööde osas pean olema ettevaatlik, sest kes mind pikemalt jälginud, siis need teavad, et mul kipuvad korduma mustrid, kus pingutan-pingutan ja siis olen jälle täiesti läbi ja peaaegu võimetu oma igapäevase töögagi hakkama saama. Ma pole seda kirjutanud, kuid mul on peaaegu iga kuu nädala sees seoses põhierialaga paar lisatööd ja sealt tuleb ka veidi raha. Lihtsalt nädalavahetustega saaks veelgi enam kõike võimendada.
      Kodutööde kuhjumine võib minus vägagi suurt stressi tekitada. Lehed saavad ehk tõesti teiste pooltki riisutud, kuid kui kõik muu olme liiga ripakile jääb, siis olen lõpuks üleväsinud ja taas korralikus augus. Pean oma lahinguid arukalt valima, et seda eelpool nimetatud hingerahu hoida. :)

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Säästufondid

 Olen juba mõnda aega tahtnud kirjutada minu jaoks väga hästi toiminud süsteemist, mis aitas mind välja palgapäevast palgapäevani hädavaevu toime tulemise nõiaringist. Tänu ümbrikumeetodile olid minu eelarves olevad kategooriad jagatud reaalseteks rahaümbrikuteks. Iga kuu lisasin sinna mingi summa ning kuu lõpus sain otsustada, kas panen selle summa suuremasse säästu või jätan samasse ümbrikusse/kategooriasse alles.  Mul hakkasid selviisil tekkima tasapisi igas kategoorias minisäästud (neid nimetatakse ka sinking funds).  Tänu sellele jäin ma iga kuu paremini eelarvesse ning samas hakkasid tekkima väikesed lisasäästud.  Näiteks riiete kategooriasse lisan ma enamasti 30-50 eurot. Seega võis paari-kolme kuuga sellesse kategooriasse koguneda juba ligi 100€. Kui samal ajal hoida pilku peal oma garderoobil ning jalatsite riiulil, saab kenasti teha plaane, millal ja milleks see raha kulutada. Mina kulutasin sel kevadel lapse lõpupeoks kleidi ja uute jalanõude ostmiseks. Kui on teada, et mõni

Liiga hästi?

 Tahad teada, kuidas mu rahaasjadel läheb. Ma arvan et (liiga) hästi läheb, sest meediast tuleb igast väljaandest peaaegu iga päev mõni uudisnupuke selle kohta, kui raske peab olema. Eriti hull oli Ärilehe artikkel, kus pereema peab suutma "vaid" 1000 euroga neljaliikmelise pere ära toita. Ei saagi enam toitu koju tellida ja peab hirmsas Lidli poes käima. Piinlik hakkab midagi sellist lugedes. Mõni kolme lapsega üksikema peab võibolla sellise summaga kõik kulud suutma ära katta. Seega on minul midagi sellist lugedes tunne, et ma ei taha olla sellesse gruppi kuuluv, et ma pigem olen siin teises Eestis edasi. Nii naljakas. Ma ju olen vaeva näinud ja olen selle auga välja teeninud ning mul on palju unistusi, mida soovin ju täita.  Novembris suunasin säästudesse 1082 eurot ning mul on nüüd kolme kuu kulude puhver koos. Müstika. Kui vaadata 2019a jaanuari lõppu, siis oli ju suur pingutus kümmet eurotki kõrvale panna.  Mul on vaja õppida nüüd oma mõtlemist rohkem külluse suunas nüg

Pealkirjata lugu :D

 September sai läbi ja suur oli minu üllatus, kui lõpetasin selle 341 euroga pangaarvel. Tegelikult oli vaba kuluraha alles isegi 371€, sest rahakotis oli veel alles 30€ toiduraha.  Ära said ju peetud kõik sünnipäevad. Pulmast pidin küll haiguse tõttu loobuma, kuid kingitus ootab pruutpaariga kokku saamist. Eelarvesse ei olnud arvestatud raha, mis kulus ravimitele, kuid ilmselt samal ajal tuli kokkuhoid kütusekuludelt, sest ma ei sõitnud kaks nädalat eriti kuhugi. Kuna mulle tundus kuu alguses kõike nii palju ja raha peale puhkust pigem väga täpselt, siis olen igatahes ise küll väga üllatunud.  Me siin saime vahepeal taas koroonaga pihta. Muidu polnudki seekord väga hull, kuid mul oli probleeme, et köha lahtisemaks saada. Jõin aga meega teed, sõin igasugu tablette sisse, aurutasin ja tegin sinepi ja meeplaastreid. Lõpuks oli kõige suuremaks abimeheks ikkagi saun. Aururohke leil ning ma ei tea, kas see ka aitas, aga igatahes hõõrusin end igaks juhuks ka veidi soolaga kokku.  Kes nüüd mi