Otse põhisisu juurde

...aga teistel ju on....

 ...ikka ja jälle libiseme aegajalt sellesse võrku, et hakkame end teistega võrdlema. MÕTTETU! Elu oleks igav, kui oleksime kõik ühesugused, teeksime kõike täpselt samamoodi, omaksime samasuguseid kodusid/riideid/autosid. Erinevused rikastavad. Mul on hea meel omada väga erinevaid sõpru ja häid tuttavaid - maa- ja linnainimesed, praktilise töö tegijaid ja teadlasi/õpetajaid, vaesemaid ja rikkamaid...ja ma ei saa öelda, et keegi neist oleks kuidagi halvem või parem, nad on kõik huvitavad isiksused. Näiteks üksikema, kes pigem läheb lapsega kontserdile, kui täiendab lapse riidevaru, sest vanad tunduvad juba luitunud. Imetlen, millised väärtused annab see ema oma lapsele. Kõike ei saa ja ei tohigi mõõta rahas. 

Loomulikult on mõne inimesega end kergem samastada ning mõne puhul tekib tunne, et tema väärtused ei ühti absoluutselt minu omadega ja see ongi normaalne. Kindlasti ei samastu ma inimestega, kes arvavad, et neil on õigus teiste inimeste eludesse sekkuda või neid hävitada. 

Kuid jäägem nende tavaliste, meid igapäevaselt ümbritsevate inimeste juurde. Olen tabanud end huvitavatelt mõtetelt. Kogumispäevikus käib hetkel loosimäng kodu soodsalt ja nutikalt sisustamise teemal. Kas 80 eurot maksvad täispuidust toolid on säästlik leid või pigem juba priiskamine? Mina oma mätta pealt vaadates tean, et minu jaoks on nelja sellise tooli ostmine pigem kallis, kuid ma ei tea, mis maksaks selline tool minu jaoks uuena ostes. Seega ei oska ma tegelikult hinnata, kui hea leid see on. Minu jaoks on soodne tool siis, kui see maksaks 20 eurot või vähem. Hetkel piilun uusi toole, mis jääksid 50-60 euro kanti. See tõestab taas, et me olemegi erinevad. Ma ei oska ikka veel piisavalt kvaliteeti hinnata, sest see tundub pigem kallis ja kättesaamatu. Kuna maailma on toodetud juba nii palju asju, siis tegelikult meeldib mulle aina enam taaskasutuse idee. Kui varem oli see minu jaoks pigem paratamatus ja pealesunnitud, siis nüüd oma vaatenurka muutes tunnen end ses suhtes palju paremini. Ma saan anda teise ringi asjadele uue elu ning selle läbi võib minu poolt jätta mõne puu rohkem metsa kasvama. 

Mul on nüüd tegelikult üks väga suur uudis: alates aprillist töötan taas täiskoormusega (vahepeal siis ca 5a osakoormusega). Olen isegi veidi elevil ja loodan, et tulen ikka selle koormusega toime. Ma pole suutnud veel oma eelarvetki uue palgaga arvestades paika seada. Igaksjuhuks tegin avalduse tulumaksuvabastuse mitte arvestamiseks, sest koos lisatasudega on mu sissetulekud hüppeliselt suurenenud ning ma ei tahaks hakata järgmisel aastal tulumaksu tagasi maksma. Kuni selle aasta kevadeni olen saanud kogu tulumaksuvabastuse maksimaalselt ära kasutada, kuid nüüd olen järsku hoopis teistsuguses olukorras. Tõeks on saanud midagi, mille kohta mõtisklesin varem, et mis teil viga rääkida, mina küll kunagi selliseid võimalusi kasutada ei saaks. Kuid elu on viimase nelja aasta jooksul nii tohutult palju juhtunud, et olen hakanud nägema aina enam takistuste asemel võimalusi. 

Mis eelarvesse ja eelarves püsimisse puutub, siis hetkel äpiga mässates tunnen kahjuks pidevalt, et see ei ole päris minu jaoks. Mulle tundub pidevalt, et mul läheb midagi meelest sinna kirja panna ning konkreetsel äpil (Bilance) on teatavaid puudusi. Näiteks muutes ühe kuu eelarveid, muudab ta ära ka eelmiste kuude summad - veider. Mul on ju iga kuu sissetulekud erinevad, järelikult on mul vaja ka väljaminekud erinevalt planeerida. Samas ümbrikute lappamise juurde tagasi minek tundub ka veidi jabur. Kindlasti pean ma lähiajal looma endale mõned lisakontod. Näiteks lemmikute ravifond võiks olla eraldi arvel, peale uue auto ostu soovin jätkata autofondiga (remont ja tulevikus järgmise auto ost). 

Leidsin endale uue hambaarsti ning plaanin kogu suu täiesti korda teha, õnneks midagi hullu seal ei paistnud olevat. Paar vana plommi on veidi ära väsinud. Esimene arve 15 eurot :P (koos soodustusega muidugi). Suveks tuleb aga paarsada eurot kõrvale panna. 

Autoost on hetkel viibinud. Paar masinat on juba silma jäänud, kuid elutempo on kuidagi taas nii kiire, et pole aega olnud neid vaatama minna. 

Tegus ja toimekas

Elli




Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Mida sa edasi tegema hakkad?

See on küsimus, mida kuulen iga kord, kui kodust nina välja pistan. "Ma veel päris täpselt ei tea" - on minu vastus. See tundub nii mõnelegi ehmatav, et kuidas nii saab.  Kõigepealt pean ma puhkama. Nagu päris päriselt tegelema asjadega, mis lõõgastavad, teevad rõõmu ning annavad vaimule täieliku puhkuse. Ma olen end ühest kohast vabaks võtnud ja mul oleks võimalus kohe tormata uutesse seiklustesse, kuid ma tean, et mu vaim vajab restarti.  Kes mulle instagramis kaasa elavad, need võibolla märkasid ka storysid, kus ühel hetkel rõõmustasin saabunud vabaduse üle ja juba järgmisel hetkel oli mu rõõm asendunud masendusega, sest üks kohustus, mis nõuab mitmeid tunde pingutust, kukkus kolinal kaela. Ja nii ma siin ootan ikka veel, et oleksin ükskord ometigi vaba ja saaksin nautida suve ja oma kodus toimetamist või ka veidi ringi reisimist.  Reisimisega seoses juhtus kogemata nii, et mu reisifond sai kiiremini täis, kui oleksin osanud oodatagi. Sain veel viimased lisatasud kätte ja
Tere! Mina olen Elli. Olen neljakümnendates kahe toreda teismeeas kuti ema ja ühe toreda mehe naine. Meie peres on ka kaks vahvat neljajalgset, kes vajavad süüa ja suurel hulgal tähelepanu. Ma elan Lõuna-Eestis ühes väikeses külakeses. Oma maja saime alles mõned aastad tagasi. Meie elu sõltub täielikult isiklikust transpordist, seetõttu on meie peres kaks autot (vanuses 10+ aastat). Nüüd siis põhilise juurde. Olen jälginud huviga facebookis Kogumispäeviku tegemisi ja mul on tunne, et mul on väga palju õppida, et saada rahatargaks. Minu lapsepõlves oli raha alati vähe. Enne palgapäeva oli vanematel rahad tihtipeale täiesti otsas. Pidime mõned aastad üle elama aja, kui üks vanematest oli töötu. Sõime siis põhiliselt kartulit, piima ja muna, mis tulid sel ajal oma põllult-laudast. Uusi asju osteti harva, riided tulid enamasti taaskasutusest või tuttavatelt. Mul on tunne, et minu sees on uskumused, et raha ongi alati vähe või puudu. Vaatamata nendele uskumustele, mis lapseeast kaasa o

PAUS või siiski selle peatüki lõpp

Tunnen, et olen selle loo alguse Ellist nii kaugele liikunud, et see poleks nagu enam minu lugu. Seepärast ei leia ka enam piisavalt motivatsiooni, et siia midagi kirjutada.  Minu elus on hetkel lehe keeramise hetk ning sooviksin alustada uut peatükki võimalikult puhtalt lehelt. Loomulikult liiguvad sellesse kaasa eelmistest peatükkides õpitud tarkused, kuid see on ikkagi täiesti uus ja juba hoopis teine lugu.  Kui sattusid siia, sest soovid teada, kust või kuidas ühte rahatarkuse teekonda alustada, siis palun liigu selle blogi algusesse ning loe läbi 2019a postitused. Loodetavasti saad sealt indu, et ka ise väikeste sammudega alustada.  Kui soovid aga minu praegustest tegemistest veidi rohkem teada saada, siis oled oodatud jälgima mind instagrammi: elli_the_saver kontole. Rahatargemat teekonda soovides Elli Teel järgmise käänakuni :)