Otse põhisisu juurde

...aga teistel ju on....

 ...ikka ja jälle libiseme aegajalt sellesse võrku, et hakkame end teistega võrdlema. MÕTTETU! Elu oleks igav, kui oleksime kõik ühesugused, teeksime kõike täpselt samamoodi, omaksime samasuguseid kodusid/riideid/autosid. Erinevused rikastavad. Mul on hea meel omada väga erinevaid sõpru ja häid tuttavaid - maa- ja linnainimesed, praktilise töö tegijaid ja teadlasi/õpetajaid, vaesemaid ja rikkamaid...ja ma ei saa öelda, et keegi neist oleks kuidagi halvem või parem, nad on kõik huvitavad isiksused. Näiteks üksikema, kes pigem läheb lapsega kontserdile, kui täiendab lapse riidevaru, sest vanad tunduvad juba luitunud. Imetlen, millised väärtused annab see ema oma lapsele. Kõike ei saa ja ei tohigi mõõta rahas. 

Loomulikult on mõne inimesega end kergem samastada ning mõne puhul tekib tunne, et tema väärtused ei ühti absoluutselt minu omadega ja see ongi normaalne. Kindlasti ei samastu ma inimestega, kes arvavad, et neil on õigus teiste inimeste eludesse sekkuda või neid hävitada. 

Kuid jäägem nende tavaliste, meid igapäevaselt ümbritsevate inimeste juurde. Olen tabanud end huvitavatelt mõtetelt. Kogumispäevikus käib hetkel loosimäng kodu soodsalt ja nutikalt sisustamise teemal. Kas 80 eurot maksvad täispuidust toolid on säästlik leid või pigem juba priiskamine? Mina oma mätta pealt vaadates tean, et minu jaoks on nelja sellise tooli ostmine pigem kallis, kuid ma ei tea, mis maksaks selline tool minu jaoks uuena ostes. Seega ei oska ma tegelikult hinnata, kui hea leid see on. Minu jaoks on soodne tool siis, kui see maksaks 20 eurot või vähem. Hetkel piilun uusi toole, mis jääksid 50-60 euro kanti. See tõestab taas, et me olemegi erinevad. Ma ei oska ikka veel piisavalt kvaliteeti hinnata, sest see tundub pigem kallis ja kättesaamatu. Kuna maailma on toodetud juba nii palju asju, siis tegelikult meeldib mulle aina enam taaskasutuse idee. Kui varem oli see minu jaoks pigem paratamatus ja pealesunnitud, siis nüüd oma vaatenurka muutes tunnen end ses suhtes palju paremini. Ma saan anda teise ringi asjadele uue elu ning selle läbi võib minu poolt jätta mõne puu rohkem metsa kasvama. 

Mul on nüüd tegelikult üks väga suur uudis: alates aprillist töötan taas täiskoormusega (vahepeal siis ca 5a osakoormusega). Olen isegi veidi elevil ja loodan, et tulen ikka selle koormusega toime. Ma pole suutnud veel oma eelarvetki uue palgaga arvestades paika seada. Igaksjuhuks tegin avalduse tulumaksuvabastuse mitte arvestamiseks, sest koos lisatasudega on mu sissetulekud hüppeliselt suurenenud ning ma ei tahaks hakata järgmisel aastal tulumaksu tagasi maksma. Kuni selle aasta kevadeni olen saanud kogu tulumaksuvabastuse maksimaalselt ära kasutada, kuid nüüd olen järsku hoopis teistsuguses olukorras. Tõeks on saanud midagi, mille kohta mõtisklesin varem, et mis teil viga rääkida, mina küll kunagi selliseid võimalusi kasutada ei saaks. Kuid elu on viimase nelja aasta jooksul nii tohutult palju juhtunud, et olen hakanud nägema aina enam takistuste asemel võimalusi. 

Mis eelarvesse ja eelarves püsimisse puutub, siis hetkel äpiga mässates tunnen kahjuks pidevalt, et see ei ole päris minu jaoks. Mulle tundub pidevalt, et mul läheb midagi meelest sinna kirja panna ning konkreetsel äpil (Bilance) on teatavaid puudusi. Näiteks muutes ühe kuu eelarveid, muudab ta ära ka eelmiste kuude summad - veider. Mul on ju iga kuu sissetulekud erinevad, järelikult on mul vaja ka väljaminekud erinevalt planeerida. Samas ümbrikute lappamise juurde tagasi minek tundub ka veidi jabur. Kindlasti pean ma lähiajal looma endale mõned lisakontod. Näiteks lemmikute ravifond võiks olla eraldi arvel, peale uue auto ostu soovin jätkata autofondiga (remont ja tulevikus järgmise auto ost). 

Leidsin endale uue hambaarsti ning plaanin kogu suu täiesti korda teha, õnneks midagi hullu seal ei paistnud olevat. Paar vana plommi on veidi ära väsinud. Esimene arve 15 eurot :P (koos soodustusega muidugi). Suveks tuleb aga paarsada eurot kõrvale panna. 

Autoost on hetkel viibinud. Paar masinat on juba silma jäänud, kuid elutempo on kuidagi taas nii kiire, et pole aega olnud neid vaatama minna. 

Tegus ja toimekas

Elli




Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Säästufondid

 Olen juba mõnda aega tahtnud kirjutada minu jaoks väga hästi toiminud süsteemist, mis aitas mind välja palgapäevast palgapäevani hädavaevu toime tulemise nõiaringist. Tänu ümbrikumeetodile olid minu eelarves olevad kategooriad jagatud reaalseteks rahaümbrikuteks. Iga kuu lisasin sinna mingi summa ning kuu lõpus sain otsustada, kas panen selle summa suuremasse säästu või jätan samasse ümbrikusse/kategooriasse alles.  Mul hakkasid selviisil tekkima tasapisi igas kategoorias minisäästud (neid nimetatakse ka sinking funds).  Tänu sellele jäin ma iga kuu paremini eelarvesse ning samas hakkasid tekkima väikesed lisasäästud.  Näiteks riiete kategooriasse lisan ma enamasti 30-50 eurot. Seega võis paari-kolme kuuga sellesse kategooriasse koguneda juba ligi 100€. Kui samal ajal hoida pilku peal oma garderoobil ning jalatsite riiulil, saab kenasti teha plaane, millal ja milleks see raha kulutada. Mina kulutasin sel kevadel lapse lõpupeoks kleidi ja uute jalanõude ostmiseks. Kui on teada, et mõni

Liiga hästi?

 Tahad teada, kuidas mu rahaasjadel läheb. Ma arvan et (liiga) hästi läheb, sest meediast tuleb igast väljaandest peaaegu iga päev mõni uudisnupuke selle kohta, kui raske peab olema. Eriti hull oli Ärilehe artikkel, kus pereema peab suutma "vaid" 1000 euroga neljaliikmelise pere ära toita. Ei saagi enam toitu koju tellida ja peab hirmsas Lidli poes käima. Piinlik hakkab midagi sellist lugedes. Mõni kolme lapsega üksikema peab võibolla sellise summaga kõik kulud suutma ära katta. Seega on minul midagi sellist lugedes tunne, et ma ei taha olla sellesse gruppi kuuluv, et ma pigem olen siin teises Eestis edasi. Nii naljakas. Ma ju olen vaeva näinud ja olen selle auga välja teeninud ning mul on palju unistusi, mida soovin ju täita.  Novembris suunasin säästudesse 1082 eurot ning mul on nüüd kolme kuu kulude puhver koos. Müstika. Kui vaadata 2019a jaanuari lõppu, siis oli ju suur pingutus kümmet eurotki kõrvale panna.  Mul on vaja õppida nüüd oma mõtlemist rohkem külluse suunas nüg

Pealkirjata lugu :D

 September sai läbi ja suur oli minu üllatus, kui lõpetasin selle 341 euroga pangaarvel. Tegelikult oli vaba kuluraha alles isegi 371€, sest rahakotis oli veel alles 30€ toiduraha.  Ära said ju peetud kõik sünnipäevad. Pulmast pidin küll haiguse tõttu loobuma, kuid kingitus ootab pruutpaariga kokku saamist. Eelarvesse ei olnud arvestatud raha, mis kulus ravimitele, kuid ilmselt samal ajal tuli kokkuhoid kütusekuludelt, sest ma ei sõitnud kaks nädalat eriti kuhugi. Kuna mulle tundus kuu alguses kõike nii palju ja raha peale puhkust pigem väga täpselt, siis olen igatahes ise küll väga üllatunud.  Me siin saime vahepeal taas koroonaga pihta. Muidu polnudki seekord väga hull, kuid mul oli probleeme, et köha lahtisemaks saada. Jõin aga meega teed, sõin igasugu tablette sisse, aurutasin ja tegin sinepi ja meeplaastreid. Lõpuks oli kõige suuremaks abimeheks ikkagi saun. Aururohke leil ning ma ei tea, kas see ka aitas, aga igatahes hõõrusin end igaks juhuks ka veidi soolaga kokku.  Kes nüüd mi