Tere taas!
Sain ühe kirja, kus üks blogi jälgija andis teada, et ei jõua minu tegemistel instagrammis silma peal hoida ja sooviks väga teada, kuidas mul läheb ning et võiksin ikkagi ka blogisse endast mõnikord veidigi teada anda. Mõistan, et tõesti ei peakski keegi 24/7 kellegi elu jälgides internetis istuma. Seega teen siis siia ka üle pika aja ühe väikese kokkuvõtte.
 |
| Tillu kohvikus |
Olen ikka veel töötu ja see on minu vaba valik. Käisin sügisel alustava ettevõtja koolitusel ning tundsin, et väsisin pikkadest koolituspäevadest ikka veel liiga kiiresti ära. Seetõttu sain aru, et vajan veel veidi aega, et taastuda. Saan mõned kuud töötuhüvitist ning seega ei ole mul rahaliselt vaja väga palju sellele mõelda, kuidas me igakuiselt hakkama saame.
Ma ju ei tea, kas või millal mu elus enne pensionit veel nii vaba perioodi enam tuleb. Seega püüangi sellest nüüd siis viimast võtta. Kui hüvitis läbi saab, siis saan vajadusel sügiseni veel vabalt kodune olla.
Peamiselt tegelen hetkel siis koduste toimetustega ning püüan igasse päeva leida enda jaoks meeldivaid tegevusi: lugeda mõnd raamatut, vaadata Netflixist mõnd filmi, käia kohvikus, teha sammhaaval kodus suurpuhastust, käia 2x nädalas trennis. Veebruari keskpaika plaanisin endale ka ühe minipuhkuse kodust ja kodustest eemal. Kuna põlesin läbi kodukontoris töötades, siis on oluline mingiks ajaks sellest keskkonnast välja saada. Ise loodan, et see eemalolek aitab mul saada ka selgust, mida ma edasi teha võiksin, sest hetkel olen ses osas ikka päris parajas kaoses. Mu pea on täiesti tühi. Mõnes mõttes on see isegi hea, sest tänaseks on kadunud see paine, et ma pean midagi nüüd ja kohe välja mõtlema. Lasen elul end kanda ja vaatan, mis juhtuma hakkab.
Selles olen täiesti veendunud, et pikalt kodus istujat minust küll ei saa, sest juba on päevi, kus tunnen, et ma tahaks juba taas midagi teha. Olla aktiivne ja kasulik. :) Kuid siiski hoian pidurit peal, sest kiirustades võin liiga ruttu samasse punkti tagasi jõuda.
Praegu on minu elus periood, kus ma saan või võin lubada endale seda, et õpin taas elu nautima ja elust rohkem rõõmu tundma. Eks see läbipõleminegi osaliselt seetõttu tuli, et mu elu oli täis suurel hulgal kohustusi, kuid selles oli liiga vähe seda, mis rõõmu teeks või lõõgastust pakuks.
Nüüd olen aga püüdnud iga kuu mõne meelelahutuse ette võtta. Detsembris käisime näiteks teatris ja spaas ning jaanuaris olen juba kohtunud mitme inimesega, kellega kohtumisi olen igatsenud, kuid pidevalt edasi lükanud. 1. jaanuari hommikul võtsime kaasaga ette väikese rabamatka. See oli üks ilus päikseline ja energiast pakatav hommik. Kõik need tegevused ei nõua alati isegi suuri rahasummasid. Näiteks teatris sain käia tänu kinkekaartidele täitsa tasuta. Spaa broneerisin mingi soodushinnaga ning ka oma minipuhkuse majutuse sain väga mõistliku hinnaga (7 ööd - 229€).
Seega püüan teadlikult hetkel tegeleda kõigega, mis kosutab hinge ning annab uut energiat järgmiseks eluetapiks. Soovitan teilgi korraks oma elu peo peale panna ja vaadata, kas selles on ikka olemas tasakaal selle vahel mida pead ja mida tahad teha.
Rõõmu otsinguil
Elli
Kommentaarid
Postita kommentaar