Otse põhisisu juurde
Tere!

Mina olen Elli. Olen neljakümnendates kahe toreda teismeeas kuti ema ja ühe toreda mehe naine. Meie peres on ka kaks vahvat neljajalgset, kes vajavad süüa ja suurel hulgal tähelepanu.
Ma elan Lõuna-Eestis ühes väikeses külakeses. Oma maja saime alles mõned aastad tagasi. Meie elu sõltub täielikult isiklikust transpordist, seetõttu on meie peres kaks autot (vanuses 10+ aastat).
Nüüd siis põhilise juurde. Olen jälginud huviga facebookis Kogumispäeviku tegemisi ja mul on tunne, et mul on väga palju õppida, et saada rahatargaks. Minu lapsepõlves oli raha alati vähe. Enne palgapäeva oli vanematel rahad tihtipeale täiesti otsas. Pidime mõned aastad üle elama aja, kui üks vanematest oli töötu. Sõime siis põhiliselt kartulit, piima ja muna, mis tulid sel ajal oma põllult-laudast. Uusi asju osteti harva, riided tulid enamasti taaskasutusest või tuttavatelt.
Mul on tunne, et minu sees on uskumused, et raha ongi alati vähe või puudu. Vaatamata nendele uskumustele, mis lapseeast kaasa on tulnud, olen püüdnud alati raha veidi koguda ja püüdnud rahaga paremini toimetulemist õppida. Nii suutsime osta endale oma kodu - jah, ta on väike ja oli Tallinna mõistes väga odav, kuid see on meie kodu. Samuti suutsime teha esmased remonditööd ja muutsime paari aastaga oma kodu elamisväärsemaks (pesuruum, veesüsteem, elektrisüsteem, osa soojustusest jnejnejne). Sel hetkel oli elu nagu karussellil. Töötasin kahel töökohal, vabad õhtud ja nädalavahetused möödusid remontides. Kahjuks ei pidanud minu niigi hapravõitu tervis sellele kõigele vastu ja põletasin end täielikult läbi. Pidin tegema mõned muudatused. Nüüd töötan osakoormusega ning taotlesin ka osalise töövõimetuse, mis aitaks meil igakuiselt rahaliselt paremini toime tulla. Mina töötan siis poole kohaga haridusvaldkonnas ning mu abikaasa on ühes kohalikus firmas tavaline tööline. Meie sissetulekud jäävad alla Eesti keskmise (mõlemal alla 1000 euro). Tean, et selliseid peresid on üle Eesti väga palju ning see ajendaski mind seda blogi kirjutama.
Pere sissetulekust kolmandik läheb iga kuu laenumakseteks ning kommunaalkuludeks. Samuti vajab meie kodu endiselt tasapisi remonti ja mingi summa igakuistest sissetulekutest läheb remondifondi (seda raha kogub mees). Umbes 150 eurot kulub autode küttele ning aegajalt vajavad autod ka remonti. Igakuiselt võiks autode ülalpidamisele arvestada kokku keskmiselt 200-250 eurot (küte+remont/hooldused).
Oleme need, kel iga kuu lõpuks on arve täiesti nullis. Hea, kui kuu lõpp on nii läinud, et ei peaks krediitkaardilt midagi näpistama. Igasugused äkilised väljaminekud on õudusunenägu (suurem autoremont, kodutehnika katkiminek või kasvõi lapsel talvesaabaste lagunemine). Soovin sellest olukorrast välja saada. Seetõttu kavatsen kaasa teha kõik Kogumispäeviku väljakutsed ja anda blogisse ka teada, kuidas mul läheb.
Jaanuar oli eesmärkide seadmise kuu. Panin endale paika mõned eesmärgid:
1. Koguda raha uue elektripliidi ostmiseks. Soovin välja saada järelmaksude nõiaringist. Eelmisel aastal olime sunnitud võtma kaks uut järelmaksulepingut ja ma ei pea seda mõistlikuks otsuseks, kuid sel hetkel oli see kahjuks ainuke võimalus.
Selle eesmärgi täitmist alustasin juba eelmise aasta lõpust. Umbes pool raha on juba koos. Olen otsustanud iga kuu alguses 50 eurot kõrvale panna. Sellesse kogumisse lähevad ka kõik lisarahad, mis kuskilt võiksid tulla (nt lisatööst või asjade müümisest).
2. Alustada meelerahufondi loomist. Veebruaris lõpeb mul üks laen ning asendan selle püsimaksega teisele kontole. Kuna mul on muid kohustusi ka, mis on hetkel erakorralisemad ja kiireloomulisemad, siis otsustasin, et alustan 20 euroga. Veidi üle kahe aastaga kogun siis põhimõtteliselt oma ühe kuupalga.
3. Suur murekoht on krediitkaardivõlg (ca 900 eurot). Seetõttu on plaan igakuiselt 50 eurot krediitkaardile tagasi maksta ning vältida kuu lõpus selle raha kasutamist.
4. Teha vanemale lapsele püsimaksed (10 eurot kuus). Meil on üks kogumiskonto, kuhu on juba veidi raha kogunenud, kuid soovin, et tema 18-ndaks sünnipäevaks oleks seal ca 1000 eurot. Mis võiks olla näiteks auto sissemakseraha või esimese korteri üüri sissemakse abiline. Selleks tegin ära juba püsikorralduse ja esimene makse on juba sooritatud.
5. Mees kogub oma sissetulekutest raha remondifondi.

Ma pole kunagi suutnud teha täpset eelarvet. Kindlasti aitaks see mul meie rahaasjadest palju parema ülevaate saada. Võibolla tuleks ka see eraldi aasta eesmärgiks seada.
Positiivne on see, et eelmisest aastast hakkasin toidukuludel paremini silma peal hoidma. Kuna alati pole mahti, ja olgem ausad ka viitsimist, siis kõige paremini sobib mulle süsteem, et võtan iga nädala toiduraha  eraldi välja ja pean sellega nädala lõpuni hakkama saama. Hetkel olen planeerinud 70 eurot nädalas, kuid sinna sisse jääb ka lemmikloomade toit ja mõni üksik majapidamistarvik (nõudepesuvahend, wc paber, šampoon vms). Enamasti teen suuremad majapidamistarvete ostud kuu alguses ära.

Tänu Kogumispäevikule on mulle hakanud aina enam tunduma, et meie peres pole probleem niivõrd väikestes sissetulekutes, kuivõrd kohmakates majandamisoskustes ja tahan selles nüüd osavamaks saada. Seetõttu olen avatud erinevatele nõuannetele, mida ja kuidas veelgi paremaks muuta.
Loodan, et mul jätkub püsivust see aasta kaasa teha.

Tervitustega
Elli



Pildiotsingu money tulemus

Kommentaarid

  1. Kunagi jagati minuga, jagan edasi - ehk on selline tabel abiks ;) - kui tarvis teen sulle, Elli, nö muudetavaks. Asjalikud ja positiivsed kommentaarid on teretulnud. https://docs.google.com/spreadsheets/d/1vahJmLgXm-K9pjxsA_mV0FHkDRG21MYbVSYDiFVcq_I/edit?usp=sharing

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Säästufondid

 Olen juba mõnda aega tahtnud kirjutada minu jaoks väga hästi toiminud süsteemist, mis aitas mind välja palgapäevast palgapäevani hädavaevu toime tulemise nõiaringist. Tänu ümbrikumeetodile olid minu eelarves olevad kategooriad jagatud reaalseteks rahaümbrikuteks. Iga kuu lisasin sinna mingi summa ning kuu lõpus sain otsustada, kas panen selle summa suuremasse säästu või jätan samasse ümbrikusse/kategooriasse alles.  Mul hakkasid selviisil tekkima tasapisi igas kategoorias minisäästud (neid nimetatakse ka sinking funds).  Tänu sellele jäin ma iga kuu paremini eelarvesse ning samas hakkasid tekkima väikesed lisasäästud.  Näiteks riiete kategooriasse lisan ma enamasti 30-50 eurot. Seega võis paari-kolme kuuga sellesse kategooriasse koguneda juba ligi 100€. Kui samal ajal hoida pilku peal oma garderoobil ning jalatsite riiulil, saab kenasti teha plaane, millal ja milleks see raha kulutada. Mina kulutasin sel kevadel lapse lõpupeoks kleidi ja uute jalanõude ostmiseks. Kui on teada, et mõni

Liiga hästi?

 Tahad teada, kuidas mu rahaasjadel läheb. Ma arvan et (liiga) hästi läheb, sest meediast tuleb igast väljaandest peaaegu iga päev mõni uudisnupuke selle kohta, kui raske peab olema. Eriti hull oli Ärilehe artikkel, kus pereema peab suutma "vaid" 1000 euroga neljaliikmelise pere ära toita. Ei saagi enam toitu koju tellida ja peab hirmsas Lidli poes käima. Piinlik hakkab midagi sellist lugedes. Mõni kolme lapsega üksikema peab võibolla sellise summaga kõik kulud suutma ära katta. Seega on minul midagi sellist lugedes tunne, et ma ei taha olla sellesse gruppi kuuluv, et ma pigem olen siin teises Eestis edasi. Nii naljakas. Ma ju olen vaeva näinud ja olen selle auga välja teeninud ning mul on palju unistusi, mida soovin ju täita.  Novembris suunasin säästudesse 1082 eurot ning mul on nüüd kolme kuu kulude puhver koos. Müstika. Kui vaadata 2019a jaanuari lõppu, siis oli ju suur pingutus kümmet eurotki kõrvale panna.  Mul on vaja õppida nüüd oma mõtlemist rohkem külluse suunas nüg

Pealkirjata lugu :D

 September sai läbi ja suur oli minu üllatus, kui lõpetasin selle 341 euroga pangaarvel. Tegelikult oli vaba kuluraha alles isegi 371€, sest rahakotis oli veel alles 30€ toiduraha.  Ära said ju peetud kõik sünnipäevad. Pulmast pidin küll haiguse tõttu loobuma, kuid kingitus ootab pruutpaariga kokku saamist. Eelarvesse ei olnud arvestatud raha, mis kulus ravimitele, kuid ilmselt samal ajal tuli kokkuhoid kütusekuludelt, sest ma ei sõitnud kaks nädalat eriti kuhugi. Kuna mulle tundus kuu alguses kõike nii palju ja raha peale puhkust pigem väga täpselt, siis olen igatahes ise küll väga üllatunud.  Me siin saime vahepeal taas koroonaga pihta. Muidu polnudki seekord väga hull, kuid mul oli probleeme, et köha lahtisemaks saada. Jõin aga meega teed, sõin igasugu tablette sisse, aurutasin ja tegin sinepi ja meeplaastreid. Lõpuks oli kõige suuremaks abimeheks ikkagi saun. Aururohke leil ning ma ei tea, kas see ka aitas, aga igatahes hõõrusin end igaks juhuks ka veidi soolaga kokku.  Kes nüüd mi