Eelarvestamise kuu saab kohe läbi ja täitsin täna juba eelarvetabeli ära, sest ma ei usu, et selle kolme päevaga, mis uue palgapäevani jäänud on, midagi erilist enam muutub. Nagu pealkirigi aimata laseb, siis seekord on tegemist veidi tõsisema postitusega.
Lugesin Kristi Saare raamatut "Kuidas alustada investeerimisega". Nagu ma juba eelmises postituseski mainisin, siis investeerimine tundub minu jaoks hetkel midagi kauget ja kättesaamatut. Kristi raamat on kirjutatud heas lihtsas ja igale ühele arusaadavas keeles. Kuid see pani mind nii mõnegi asja üle veelgi enam järele mõtlema. Eelkõige siis oma hetke finantseisu üle. Tundsin, et olen end korralikult nurka mänginud ning saan aru, et meie olemegi see finantskatastroofi äärel tiksuv perekond. Igakuiselt saame ju hakkama, kuid igasugune suurem jama viiks meil jalad alt. Hetkeks tundsin lootusetust ja jõuetust, kuid saan aru, et see nukrutsemine ei viiks mind mitte sammukestki paremasse seisu ja pean siiski tasapisi edasi tegutsema. Nii väga tahaks lugeda veel mõnest eduloost, kus keegi on sellisest suhteliselt segasest olukorrast vaatamata lastele ja kohustustele suutnud välja rabeleda. Kui teate veel mõnd blogi või raamatut soovitada, siis olen südamest tänulik.
Oma eelarvetabelit täites ei leidnud ma kohta, mille arvelt saaksin veel enam säästa. Enamus kulutused olin pannud eelarvesse üpris reaalsete summadena. Erakorraliselt läks sel kuul üle meditsiinile ettenähtud summa, üldiselt oleme me terved ja ega seekordki olnud tegemist äkkhaigestumisega, vaid käisime paaril uuringul ja pidime seoses sellega mõned ravimid ostma. Ühel lastest oli vaja ära maksta 50 eurot reisiraha, see läks mehe remondifondist.Veidi üle läks kütus ja hobi (see rida oli pandud nullina, kuid tuli võimalus 50% allahindlusega materjali osta, mis oli lähiajal niikuinii plaanis) ning korralikult põrusin siis toidu pealt säästmisega, kuid neid tšekke üle vaadates ei oskaks ma tagantjärele ka sealt mitte midagi ostmata jätta (kokku kulus 362.21). No snäkid, karastusjoogid ja maiustused pole hädavajalik, kuid sellele kulus meil kuu jooksul 15.67 - see teeb ca 4 eurot nädalas ja ühe inimese kohta siis euro nädalas. Ma ei peaks seda laristamiseks. Mõni rida jäi ka plussi, nt meelelahutus (teater, kino jms), riided ja sünnipäevad, sest me ei käinud peaaegu ühelgi tasulisel üritusel ning ei ostnud riideid. Üks lastest kasutas kino 2euro päeva ja tegi ühe kinokülastuse (kulu 5 eurot). Õnneks on meil jaanuar ja veebruar üritustevaesed kuud. Märtsis ootab ees juba mitu sünnipäeva. Kui nüüd kuu lõpp mingeid üllatusi ei too, siis peaksin jääma taas umbes 20 euroga plussi. Positiivne on see, et juba 3 kuud ei ole ma sentigi krediitkaardiraha kasutanud ning olen teinud sinna juba üle 100 euro tagasimakseid.
Üks probleem on eelarvestamisel see, et saame abikaasaga väga erinevatel aegadel palka. Mõtlesin, et teen järgmisel kuul ainult enda sissetulekute kohta arvestuse (sh siis ka abikaasalt saadav raha). Tahan saada täpsema ülevaate, milline on just minu tulude ja kulude seis.
https://me.me/i/theycantalk-com-its-called-minimalism-minimalism-00b804761ee4493c8306e1db260508e0
Kogumispäevikus on väga aktuaalne teema hetkel minimalism. Minu jaoks on suur vahe, kas minimalism on sinu vaba valik või paratamatus. Tundub imekspandav lugeda paarikümnest pükstepaarist, kui mul endal on igapäevases kasutuses vaid kaks korralikumat paari. Lastel on ka näiteks üks paar korralikke teksaseid ja siis üks paar selliseid, mis juba veidi kulunud ja kasutame vaid hädakorral, kui selle korralikuma paariga midagi juhtuma peaks. T-särke on korralikumaid 5-6 ja siis selliseid kodusemaid teine samapalju. Kodust eemal õppivale lapsele pean jõudma iga nädalavahetus kõik särgid pühapäevaks puhtaks pesta, et tal oleks midagi uuel nädalal selga panna. See on pealesunnitud minimalism ja sellises olukorras on mõnikord raske seda võtta kui loodussäästlikku ja mõistlikku tarbimist. Enamasti ma ei mõtle sellele nii ja tunnen, et oleme alati ju nii hakkama saanud, aga aegajalt siis tuleb selline madalam seis ja väike enesehaletsus peale.
Kasutatud riiete suhtes on mul tõsine allergia, sest pidin neid ise lapsena palju kandma, mõned esemed muidugi on ka minu lastel kasutatuna saadud, kuid pigem olgu mul vähem riideid, kuid need olgu uuena ostetud. ....Pean siinkohal üles tunnistama, et paraku olen mina see "rikas", kes ostab odavaid asju, sest kallimate/kvaliteetsemate jaoks enamasti raha ja raatsimist pole.
Tegin väikese riiete inventuuri ja panin kirja kõik hetkel kiiremas korras ostmist vajavad riided ning sain sinna nimekirja kümmekond eset. Ilmselt pean hakkama selle teemaga tasapisi tegelema ning eelarves riiete summat ajutiselt suurendama, et ei tekiks olukorda, kus on vaja kõike ja korraga.
Allikas: http://www.dumpaday.com
Hetkel on mul tunne, et kogu mu mõtteviis on nii vaene, et sellest vabaneda või seda muuta on väga keeruline.
Veidi nukker
Elli
Lugesin Kristi Saare raamatut "Kuidas alustada investeerimisega". Nagu ma juba eelmises postituseski mainisin, siis investeerimine tundub minu jaoks hetkel midagi kauget ja kättesaamatut. Kristi raamat on kirjutatud heas lihtsas ja igale ühele arusaadavas keeles. Kuid see pani mind nii mõnegi asja üle veelgi enam järele mõtlema. Eelkõige siis oma hetke finantseisu üle. Tundsin, et olen end korralikult nurka mänginud ning saan aru, et meie olemegi see finantskatastroofi äärel tiksuv perekond. Igakuiselt saame ju hakkama, kuid igasugune suurem jama viiks meil jalad alt. Hetkeks tundsin lootusetust ja jõuetust, kuid saan aru, et see nukrutsemine ei viiks mind mitte sammukestki paremasse seisu ja pean siiski tasapisi edasi tegutsema. Nii väga tahaks lugeda veel mõnest eduloost, kus keegi on sellisest suhteliselt segasest olukorrast vaatamata lastele ja kohustustele suutnud välja rabeleda. Kui teate veel mõnd blogi või raamatut soovitada, siis olen südamest tänulik.
Oma eelarvetabelit täites ei leidnud ma kohta, mille arvelt saaksin veel enam säästa. Enamus kulutused olin pannud eelarvesse üpris reaalsete summadena. Erakorraliselt läks sel kuul üle meditsiinile ettenähtud summa, üldiselt oleme me terved ja ega seekordki olnud tegemist äkkhaigestumisega, vaid käisime paaril uuringul ja pidime seoses sellega mõned ravimid ostma. Ühel lastest oli vaja ära maksta 50 eurot reisiraha, see läks mehe remondifondist.Veidi üle läks kütus ja hobi (see rida oli pandud nullina, kuid tuli võimalus 50% allahindlusega materjali osta, mis oli lähiajal niikuinii plaanis) ning korralikult põrusin siis toidu pealt säästmisega, kuid neid tšekke üle vaadates ei oskaks ma tagantjärele ka sealt mitte midagi ostmata jätta (kokku kulus 362.21). No snäkid, karastusjoogid ja maiustused pole hädavajalik, kuid sellele kulus meil kuu jooksul 15.67 - see teeb ca 4 eurot nädalas ja ühe inimese kohta siis euro nädalas. Ma ei peaks seda laristamiseks. Mõni rida jäi ka plussi, nt meelelahutus (teater, kino jms), riided ja sünnipäevad, sest me ei käinud peaaegu ühelgi tasulisel üritusel ning ei ostnud riideid. Üks lastest kasutas kino 2euro päeva ja tegi ühe kinokülastuse (kulu 5 eurot). Õnneks on meil jaanuar ja veebruar üritustevaesed kuud. Märtsis ootab ees juba mitu sünnipäeva. Kui nüüd kuu lõpp mingeid üllatusi ei too, siis peaksin jääma taas umbes 20 euroga plussi. Positiivne on see, et juba 3 kuud ei ole ma sentigi krediitkaardiraha kasutanud ning olen teinud sinna juba üle 100 euro tagasimakseid.
Üks probleem on eelarvestamisel see, et saame abikaasaga väga erinevatel aegadel palka. Mõtlesin, et teen järgmisel kuul ainult enda sissetulekute kohta arvestuse (sh siis ka abikaasalt saadav raha). Tahan saada täpsema ülevaate, milline on just minu tulude ja kulude seis.
https://me.me/i/theycantalk-com-its-called-minimalism-minimalism-00b804761ee4493c8306e1db260508e0
Kogumispäevikus on väga aktuaalne teema hetkel minimalism. Minu jaoks on suur vahe, kas minimalism on sinu vaba valik või paratamatus. Tundub imekspandav lugeda paarikümnest pükstepaarist, kui mul endal on igapäevases kasutuses vaid kaks korralikumat paari. Lastel on ka näiteks üks paar korralikke teksaseid ja siis üks paar selliseid, mis juba veidi kulunud ja kasutame vaid hädakorral, kui selle korralikuma paariga midagi juhtuma peaks. T-särke on korralikumaid 5-6 ja siis selliseid kodusemaid teine samapalju. Kodust eemal õppivale lapsele pean jõudma iga nädalavahetus kõik särgid pühapäevaks puhtaks pesta, et tal oleks midagi uuel nädalal selga panna. See on pealesunnitud minimalism ja sellises olukorras on mõnikord raske seda võtta kui loodussäästlikku ja mõistlikku tarbimist. Enamasti ma ei mõtle sellele nii ja tunnen, et oleme alati ju nii hakkama saanud, aga aegajalt siis tuleb selline madalam seis ja väike enesehaletsus peale.
Kasutatud riiete suhtes on mul tõsine allergia, sest pidin neid ise lapsena palju kandma, mõned esemed muidugi on ka minu lastel kasutatuna saadud, kuid pigem olgu mul vähem riideid, kuid need olgu uuena ostetud. ....Pean siinkohal üles tunnistama, et paraku olen mina see "rikas", kes ostab odavaid asju, sest kallimate/kvaliteetsemate jaoks enamasti raha ja raatsimist pole.
Tegin väikese riiete inventuuri ja panin kirja kõik hetkel kiiremas korras ostmist vajavad riided ning sain sinna nimekirja kümmekond eset. Ilmselt pean hakkama selle teemaga tasapisi tegelema ning eelarves riiete summat ajutiselt suurendama, et ei tekiks olukorda, kus on vaja kõike ja korraga.
Allikas: http://www.dumpaday.com
Hetkel on mul tunne, et kogu mu mõtteviis on nii vaene, et sellest vabaneda või seda muuta on väga keeruline.
Veidi nukker
Elli
Tead, Elli, mul on ka vahel halb tunne, et kuigi ma alles alustan tundub, et lõpp-punkt või valgus tunneli lõpus on aastate kaugusel. Aga nii vist ongi.
VastaKustutaMinu tuju parandas finantsgurude podcastide kuulamine (ma kuulan Spotifyst, aga otse netist saab ka mõndasid kuulata), kus kuulasin, kuidas näiteks üks mees rääkis, et tegi 15a tööd ja elas kogu selle aja kokkuhoidlikult ja alla oma võimaluste, sest investeeris kõik edasi, aga nüüd on rikas (ta muidugi ise seda sõna ei kasutanud, aga hallooo, tal on 160 üürikorterit ja reisib aastas 8 korda...). Samuti investorid, kes suure suuga finantsvabadusest jahuvad, elavad kõik veidi rohkema kui miinimumpalga eest ning kõik ülejäänu panevad kõrvale selle nimel, et siis tulevikus oleks parem elu.
Mina ka nii ei suuda, aga arvan, et kui mingi puhver on juba kogunenud ning investeerimisega algust tehtud (ma tegin endale mikroinvesteeringute konto LHV-s, kuhu on kahe kuuga v veidi üle 80 eur kogutud), siis tekib äkki hasart. Esmalt on vaja Sul laenudest lahti saada, mõtle siis kui need maksed üle jäävad ja selle kõik saab juba kuhugi paigutada - näiteks esmalt ühte reisifondi, et end premeerida ja tuju parandada. Me käisime just RyanAiriga Maltal, piletid kahele inimesele kokku 80€ ning hinnad kohapeal odavamad kui Eestis.. Ja tuju paranes nagu viuhti!
Tuleb väikesed sammud läbi teha, et suurte tulemusteni jõuda. Samamoodi käime me ju koolitee läbi, et ühel hetkel öelda, et meil on nüüd haridus. Egas vist selle jõukusegagi lihtsam olema ei saa...
Aitäh! :)
VastaKustutaEga ma iga päev noruta. See oli selline hetk ja otsustasin seda teiega ka jagada, et ei jääks mulje nagu oleks rajal püsimine kogu aeg üks lõbus ootamine ja vaatamine, kuidas laenud kahanevad ja säästud kasvavad. See on pikemaajaline protsess ja vajabki kannatlikkust. :)
Mitte ei saa aru kuhu mu pühapäeval kirjutatud poeem kadus? Siia kommenaatrina igatahes mitte. Võtan mõnesõnaga oma mõtted uuesti. Ränk mõelda nii, aga see 15 euri magusale võinuks panna otse pliidifondi. Ja sekkarist leiab vägavahvaid asju(ja kui neil olnud vastupidamist sekkarisse jõuda, siis järelikult ka vastupidavad!) ma ka ikka vahest ostan a’la h&m-st, ning siis kirun, et kolm pesu ja selga panna ei kannata... ja rahaasjade paika seadmine ongi pikaajaline protsess. Teoorias võib tugev olla, praktikas peab olema!
VastaKustutaNii tubliks ma ei suudaks hakata, et isegi väikest maiuspala lastele ei osta. Ise olen suht vähene magusatarbija. Iseasi, kas see summa oli mõistlik või vôiks seda veidi koomale tõmmata. :)
VastaKustutaKuid lapsed ei tohiks kannatada meie säästliku elustiili arvelt. Seetõttu hakkavad tublid enne säästma ja investeerima ning alles siis peret looma, kuid mina saan lähtuda vaid iseenese hetkeolukorrast ja pean arvestama kogu pere vajadustega.