Otse põhisisu juurde

Tšekid, tšekid, tšekid...


Veebruar  on siis toidukuu. Sööma peab ju iga kuu, aga jah, see kuu on see teema siis erilise luubi all.Tahan väga teda, kas minu toidukulud on juba piisavalt kontrolli all. Kuna ma teen enamus toite kodus, siis väga palju odavamaks minna ei saa, kui, siis ainult toidukvaliteedi arvelt. Arvatavasti ongi mõni kokkuhoid ka juba praegu kvaliteedi ja mitmekesisuse arvelt, nt kallimaid puuvilju ja köögivilju ma kahjuks eriti sageli osta ei raatsi, kuigi teisalt on meie lauale hakanud aegajalt sattuma ka uuemaid puu- ja köögivilju. Minu viimatine uus leid ja lemmik on näiteks bataat, mis on ahjus tehtuna ikka superhea. Puuviljadest oleme "avastanud" sel hooajal granaatõuna. Eks teadsin tema olemasolust ja maitsest ennegi, kuid sel talvel on ta kuidagi eriliseks lemmikuks. 
Üldiselt on meie kodus täiesti tavaline eesti köök. Põhitoidus on kartul. Selle saame ühe kohaliku taluniku käest. Kott kartulit maksab viis raha ja sellega saab päris mitu nädalat söönuks, sest kartul pole ju ainuke toit, mida sööme. Kartulist saab ikka igasugu roogi valmistada: keedukartul, praekartul, ahjukartul, kartulipuder, mulgipuder, isetehtud ahjufriikad, kartulikotletid, vormiroad jne. 
Mulgipuder on enamus pereliikmete eriline lemmik. Noorim kutt soovis kunagi, kui ta veel 5-6a oli, et ma keset suve mulgiputru teeksin. Pidin talle selgitama, et värsketest kartulitest ei saa mulgiputru teha. Seepeale mõtles ta veidi aega ja ütles: "Kui meie sinuga oleksime kartulid, siis sinust juba saaks mulgiputru teha, aga minust veel ei saaks." Seega sain teada, et olen juba päris vana kartul, aga mulgiputru seekord kahjuks siiski ei saanud. 

Põhilise toidukraami püüan varuda Tartu linnast, kus on poodide valik piisavalt suur ja saab ka turul käia. Näiteks olen harjunud ostma hakkliha Rotaksi lihapoest (hetkel hind 2.90). 
Liha võtan mõnikord ka tavalistest poodidest, kui on mõni hea soodukas, kuid püüan vältida maitsestatud lihasid ja aegajalt juhtub nii, et allahindluseta toode on odavam, kui soodustoode. 
Kalast sööme tihemini kilu ja heeringat, kuid aegajalt satub meie lauale ka räim, mis on ju praegusel ajal lausa olematu hinnaga. Viimane ost kilohinnaga 1.50, kolme euro eest sai mitu pannitäit maitsvat kala. Kui ports  on suurem saanud ja me pole kõike ära söönud, siis olen osa kalu ka kodusesse marinaadi pannud, kuid seekord oli kalaisu kõigil nii suur, et need said niisamagi paari päevaga otsa. Kalateemast veel nii palju, et olen avastanud enda jaoks selle, et turult on palju mõistlikum osta soolatud või suitsutatud lõhet, sest seal on valmistootel hind 10 euro kandis, kuid tavapoes on pakendatud kala kilohind üle 20 euro ning  toore kalafilee eest peab ka enamasti üle 10 euro välja käima. Pea ja luudega kala ostmist ei pea ma eriti soodsaks diiliks, sest kalasuppi meil keegi ei söö ja siis viskan ma ju pool sellest lihtsalt niisama minema. 

Suuremad ostud armastan teha Maxima poeketis või siis Meie's. Tartu Zeppelini Maximas meeldib mulle kõige enam värske puu-ja köögivilja valik. Hinnad on mõistlikud ja kaup enamasti piisavalt värske välimusega. Olen võtnud kasutusele ka nipi - vaata alumisele ja ülemisele riiulile, kas seal pole analoogne toode mõistlikuma hinna eest. Nii võib näiteks saada riisi või tatra vähemalt 50 senti odavama hinnaga. Poe omaketi tooted on enamasti kõige soodsamad, seda siis kõikides poekettides. Teatud analooge me ei kasuta. Näiteks ketšup on alati kindel mark, sest need üliodavad äädikamaitselised pean ma lihtsalt niisama minema viskama. Liiga odavat vorsti me ka enam ei osta. Mõned korrad oleme selle õnge ikka läinud, et lati mingit nimetut või kahtlase nimega vorsti ostnud ja hiljem selle lihtsalt jupi kaupa koerale andnud, kuigi mõnda neist ei taha isegi koer (tark loom 😛). 
Oleme hommikuti võileibade sööjad (vahest satub sekka puder, omlett või nt kodujuust vms). Vorste ja sinke eelistan osta viilutamata ja pakendamata, suuremate tükkidena. Kilohind tuleb nii vähemalt 5 eurot odavam, mõne toote puhul enamgi. Mõnikord lasen ka viilutada, sest siis jätkub kauemaks, sest iselõigatud viilud kipuvad paratamatult suuremad olema. 
Üks hea pood on ka A1000. Sealt saab ostetud 3in1 kohvi, sest meie peres on liikmed, kes ei saa päris kohvi juua, kuid sooviksid mõnikord ka midagi kohvilaadset juua (tavapoes on paki hind pooleteise euro kandis, kuid A1000s maksis viimati üks pakk vaid 0,82). Selles poes on hea hinnaga ka oad, kikerherned, purustatud tomat, tomatipastad jne. Teatud toiduaineid käingi ainult sellest poest ostmas. 

Käisin toidujahil :)

Tegin esmaspäeval suurema ostupäeva, sest mul olid paljud kuivained otsa saanud. Kõiki arveid kokku lüües sain summaks 53.11 eurot. Osa sellest kraamist on siis ülalasuval pildil: räimed, 3kg hakkliha, sealiha, kanakoivad jne. Põhimõtteliselt saab hea planeerimise korral sellisest portsust nädal aega söönuks, kuid minu planeerimised ei õnnestu alati nii hästi, sest meil elab kuskil ilmselgelt ahjualune. Teen suure potitäie head rooga valmis ja rõõmustan, et nüüd on paar päeva hooleta, kuid mõned tunnid hiljem potti vaadates on see peaaegu tühi ja saan küsimuse: mis me õhtul sööme? 😶
Olen hetkel kahjuks oma toidueelarvega veidi lõhki läinud 😟. Praeguseks on üle kolmandiku kogu kuu eelarvest juba ära kulutatud. Enamasti teen ju kuu alguses põhilised varude täiendamised ja siis ülejäänud kuu elan põhimõttega 10 euri päeva kohta ehk 70 eurot nädalas. Nüüd lootsin saada kogu kuu vähemaga hakkama, kuid pühapäeval tühja külmkappi vaadates mõtlesin, et ma ei saa seda kappi selviisil tühjaks jätta. Paratamatult kulub meil nädalavahetuseti söögile enam, sest kõik on päev otsa kodus. Põhimõtteliselt on meie peres  neli täiskasvanuga võrdselt söövat inimest. Ühesõnaga oli mul stress, et ma lähen söögieelarvega lõhki, aga samas tundus jabur jätta külmkapp tühjaks, kui mul on olemas raha söögi ostmiseks. Eks siis näis, mis kuu lõpuks saab, kuigi nüüd peaks juba vanasse rütmi tagasi saama. Praegu on mul umbes nädalajagu tooraineid kappides olemas, vaja vaid tõesti piima, leiba ja võileiva kraami veidi lisaks varuda.
Tšekkide kogumine on täies hoos
See nädal peaks uued rehvid kindlasti ära ostma, sest ees ootab auto ülevaatus. Loodetavasti sujuv ja üllatustevaba. 😊

Loen iga päev väga suure huviga ka kogumispäeviklaste toidukulude kontrolli all hoidmise nippe, et muutuda veelgi säästlikumaks.

Nagu tigu Tammetõru seiklustest armastas öelda, siis "ikka edasi, ikka edasi,  mitte sammukestki tagasi" 😜

Elli

Kommentaarid

  1. Kaupluste omatoodede analooge vaadates tuleb hoolega vaadata ka kilohinda/pakendi suurust. Osa kuivaineid on hoopis 800grammised mitte 1 kilosed. Mina avastasin, et kui end kokku võtan ja hommikuti võileibade asemel putru teen, siis on ka märkimisväärne kokkuhoid. 5 päeva nädalas-5 inimesele võikusid teha tuleb ikka palju kulukam kui puder.

    VastaKustuta
  2. See on õige märkus. Tegelikult kehtib see kõigele, mis soodsam tundub. Kaalu ja kilohindu kontrollides võib saada üllatuse osaliseks.
    Puder on kindlasti soodsam, kuid mehed võtavad veel võileiva ka kõrvale. Seetõttu püüan jälgida, et võileiva materjal oleks kvaliteetne, kuid võimalikult soodne. Jätsin kirjutamata, et mees võtab tööle ka võileibu kaasa, sest soojendamise võimalus puudub.
    Ma olen pigem märganud, et soe toit peab õigel ajal valmis olema, muidu näksitakse külmkapi sisu tühjaks.
    Aga võtan hea nõu kuulda ja püüan see kuu putru tihemini teha.

    VastaKustuta
  3. Puu ja juurviljade kohapealt soovitan jälgida hooajalisust. Praegu selverisse maasikaid minna ostma pole kōige kokkuhoidlikum jne.

    VastaKustuta
  4. Selver on minu jaoks üks kalleimaid poode, seal käin harva.
    Puuviljadel ja köögiviljadel on mul hinnapiir enamasti max 2 euro kandis. Enamasti ostan köögivilju, mis on kodumaisemad ja maksavad kuni euro (kapsas, punapeet, kaalikas, sibul, porgand). Veidi sekka siis kurki, tomatit, paprikat ja salatilisi jms. Jälgin soodushindu ja üle 2-eurose kilohinnaga enamasti osta ei raatsi.
    Õnneks on peagi kevad ja saab näpud mulda pista ning värskema kraami oma aiast.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Mida sa edasi tegema hakkad?

See on küsimus, mida kuulen iga kord, kui kodust nina välja pistan. "Ma veel päris täpselt ei tea" - on minu vastus. See tundub nii mõnelegi ehmatav, et kuidas nii saab.  Kõigepealt pean ma puhkama. Nagu päris päriselt tegelema asjadega, mis lõõgastavad, teevad rõõmu ning annavad vaimule täieliku puhkuse. Ma olen end ühest kohast vabaks võtnud ja mul oleks võimalus kohe tormata uutesse seiklustesse, kuid ma tean, et mu vaim vajab restarti.  Kes mulle instagramis kaasa elavad, need võibolla märkasid ka storysid, kus ühel hetkel rõõmustasin saabunud vabaduse üle ja juba järgmisel hetkel oli mu rõõm asendunud masendusega, sest üks kohustus, mis nõuab mitmeid tunde pingutust, kukkus kolinal kaela. Ja nii ma siin ootan ikka veel, et oleksin ükskord ometigi vaba ja saaksin nautida suve ja oma kodus toimetamist või ka veidi ringi reisimist.  Reisimisega seoses juhtus kogemata nii, et mu reisifond sai kiiremini täis, kui oleksin osanud oodatagi. Sain veel viimased lisatasud kätte ja

PAUS või siiski selle peatüki lõpp

Tunnen, et olen selle loo alguse Ellist nii kaugele liikunud, et see poleks nagu enam minu lugu. Seepärast ei leia ka enam piisavalt motivatsiooni, et siia midagi kirjutada.  Minu elus on hetkel lehe keeramise hetk ning sooviksin alustada uut peatükki võimalikult puhtalt lehelt. Loomulikult liiguvad sellesse kaasa eelmistest peatükkides õpitud tarkused, kuid see on ikkagi täiesti uus ja juba hoopis teine lugu.  Kui sattusid siia, sest soovid teada, kust või kuidas ühte rahatarkuse teekonda alustada, siis palun liigu selle blogi algusesse ning loe läbi 2019a postitused. Loodetavasti saad sealt indu, et ka ise väikeste sammudega alustada.  Kui soovid aga minu praegustest tegemistest veidi rohkem teada saada, siis oled oodatud jälgima mind instagrammi: elli_the_saver kontole. Rahatargemat teekonda soovides Elli Teel järgmise käänakuni :) 
Tere! Mina olen Elli. Olen neljakümnendates kahe toreda teismeeas kuti ema ja ühe toreda mehe naine. Meie peres on ka kaks vahvat neljajalgset, kes vajavad süüa ja suurel hulgal tähelepanu. Ma elan Lõuna-Eestis ühes väikeses külakeses. Oma maja saime alles mõned aastad tagasi. Meie elu sõltub täielikult isiklikust transpordist, seetõttu on meie peres kaks autot (vanuses 10+ aastat). Nüüd siis põhilise juurde. Olen jälginud huviga facebookis Kogumispäeviku tegemisi ja mul on tunne, et mul on väga palju õppida, et saada rahatargaks. Minu lapsepõlves oli raha alati vähe. Enne palgapäeva oli vanematel rahad tihtipeale täiesti otsas. Pidime mõned aastad üle elama aja, kui üks vanematest oli töötu. Sõime siis põhiliselt kartulit, piima ja muna, mis tulid sel ajal oma põllult-laudast. Uusi asju osteti harva, riided tulid enamasti taaskasutusest või tuttavatelt. Mul on tunne, et minu sees on uskumused, et raha ongi alati vähe või puudu. Vaatamata nendele uskumustele, mis lapseeast kaasa o