Otse põhisisu juurde

Mine "hoopidega" kaasa...

Viimasel kahel kuul on mul olnud süümekad, et kõik pole läinud nii nagu plaanitud. Kuid samas ei ole ma ju tegelenud rahade niisama laiaks löömisega, vaid suures osas on need olnud sellised suhteliselt möödapääsmatud kulutused, nagu näiteks ravimid või autode remondid.
Õnneks leidsin ühe vahva video, mis annab mulle inspiratsiooni ja jaksu jätkata.
See on elu loomulik osa, et kõik ei lähe alati plaanipäraselt ja siis tuleb minna nende muutustega kaasa. Sa ei lähe ju Pärnu randa päevitama, kui lubab 5 päeva vihma - sa muudad oma plaane. Samamoodi on rahateemadega, kui sul on vaja lapsele uued jalanõud osta, sest vanad on ribadeks või ei mahu enam jalga, siis peab eelarves vajadusel muudatusi tegema. Peaasi on mitte sihti silme eest kaotada. 😊
Hommikune hetk iseendaga :)


Eelmine nädal oli täis huvitavaid emotsioone. Noorem laps istus ju põhilise osa vaheajast kodus, sest meil oli majandussurutis ning pidime vaatama, kuidas kuu lõpuni üleüldse toime tulla, kuid siis avaldas laps soovi minna koos sõpradega Maamessile. Uuuups!!! Meil ei ole selleks raha.....EI, päris nii ka ei saa. Ütlesin, et annan talle 10 eurot ja aitan transpordiga, st viin ja toon, sest mul oli niikuinii vaja reedel tööle minna. Messi pilet maksis 7 eurot ja siis oleks alles jäänud vaid kolm eurot. Tuli loovus tööle panna. 🤔 Poisil oli hunnik taarat kogutud ja paar eurot punastes müntides, kuid siis lubas paps tal ka garaaži all olevad pudelid rahaks teha ja ta "teenis" kogu taaraga 10.20. Seda oli täpselt parasjagu, et veeta üks tore päev koos sõpradega.

Minu debüüt riidemüüjana ebaõnnestus, kuid see-eest oleme me aegajalt olnud leidlikud muu "sodi" müümises. Ühise arutelu käigus otsustasime mõned vanarauatükid Soovi müüki panna, et saada nendest veidi enam, kui nad vanarauana väärt on. Tänu sellele sain oma autoremondiks "laenatud" raha eelarvesse tagasi.

Neljapäeval võtsin siis kõrvale pandud rahast 50 eurot ja planeerisin selle eest osta nädalavahetuseks ja esmaspäevaks vajaliku söögikraami. Põhimõtteliselt oli mul tunne, et kõik on otsa saanud: pesupulber oli otsas, WC paber oli otsas, sool oli otsas jne. Selleks, et ellu jääda, otsustasin osta väiksemad pakendid, mida ma enamasti ei tee.
Kui kogu kaup oli kassast läbi läinud, vaatasin kassa-aparaadi tabloole ja ehmusin, sest seal seisis summa: 50.41. Mis mõttes? Kuidas ma nii mööda arvestasin? Vähemalt 10 eurot pidi ju alles jääma 😱...Olin unustanud säästukaardi läbi tõmmata. 😁 Huuuhhhhh! Peale seda liigutust oli arve veidi üle 36 euro.

Reede oli õnnepäev, sest lõpuks ometigi sain oodatud lisatasu, mis lepinguga tekkinud segaduste tõttu oli viibinud. Olin juba tükk aega pead murdnud, millisest rahast osta kingitused meie pere parimale sõbrale ja tema lapsele. Õnneks see probleem lahenes peale raha saabumist. Võtsin 40 eurot kulurahaks ning ülejäänu rändas minu kogumisfondi. Väga lihtne oleks olnud ju rihm lõdvaks lasta ja endale head või paremat lubada, kuid kuna kuulõpp oli juba säästlikuna ära planeeritud, siis püüan plaanile kindlaks jääda. Hetkel on mul isegi arvel ja rahakotis veel mõned eurod.

You need a budget! Yes, I need!!!
Täitsin uue kuu eelarve juba ära, sest tean, et veidi läks mul ju lappama just seetõttu, et numbrid ei olnud silma ees. Uuel kuul ootab taas palju väljaminekuid ja eelarve on üpris pingul, kuid hea planeerimise korral saame hakkama.

Kevadiste tervitustega
Elli






Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Säästufondid

 Olen juba mõnda aega tahtnud kirjutada minu jaoks väga hästi toiminud süsteemist, mis aitas mind välja palgapäevast palgapäevani hädavaevu toime tulemise nõiaringist. Tänu ümbrikumeetodile olid minu eelarves olevad kategooriad jagatud reaalseteks rahaümbrikuteks. Iga kuu lisasin sinna mingi summa ning kuu lõpus sain otsustada, kas panen selle summa suuremasse säästu või jätan samasse ümbrikusse/kategooriasse alles.  Mul hakkasid selviisil tekkima tasapisi igas kategoorias minisäästud (neid nimetatakse ka sinking funds).  Tänu sellele jäin ma iga kuu paremini eelarvesse ning samas hakkasid tekkima väikesed lisasäästud.  Näiteks riiete kategooriasse lisan ma enamasti 30-50 eurot. Seega võis paari-kolme kuuga sellesse kategooriasse koguneda juba ligi 100€. Kui samal ajal hoida pilku peal oma garderoobil ning jalatsite riiulil, saab kenasti teha plaane, millal ja milleks see raha kulutada. Mina kulutasin sel kevadel lapse lõpupeoks kleidi ja uute jalanõude ostmiseks. Kui on teada, et mõni

Liiga hästi?

 Tahad teada, kuidas mu rahaasjadel läheb. Ma arvan et (liiga) hästi läheb, sest meediast tuleb igast väljaandest peaaegu iga päev mõni uudisnupuke selle kohta, kui raske peab olema. Eriti hull oli Ärilehe artikkel, kus pereema peab suutma "vaid" 1000 euroga neljaliikmelise pere ära toita. Ei saagi enam toitu koju tellida ja peab hirmsas Lidli poes käima. Piinlik hakkab midagi sellist lugedes. Mõni kolme lapsega üksikema peab võibolla sellise summaga kõik kulud suutma ära katta. Seega on minul midagi sellist lugedes tunne, et ma ei taha olla sellesse gruppi kuuluv, et ma pigem olen siin teises Eestis edasi. Nii naljakas. Ma ju olen vaeva näinud ja olen selle auga välja teeninud ning mul on palju unistusi, mida soovin ju täita.  Novembris suunasin säästudesse 1082 eurot ning mul on nüüd kolme kuu kulude puhver koos. Müstika. Kui vaadata 2019a jaanuari lõppu, siis oli ju suur pingutus kümmet eurotki kõrvale panna.  Mul on vaja õppida nüüd oma mõtlemist rohkem külluse suunas nüg

Pealkirjata lugu :D

 September sai läbi ja suur oli minu üllatus, kui lõpetasin selle 341 euroga pangaarvel. Tegelikult oli vaba kuluraha alles isegi 371€, sest rahakotis oli veel alles 30€ toiduraha.  Ära said ju peetud kõik sünnipäevad. Pulmast pidin küll haiguse tõttu loobuma, kuid kingitus ootab pruutpaariga kokku saamist. Eelarvesse ei olnud arvestatud raha, mis kulus ravimitele, kuid ilmselt samal ajal tuli kokkuhoid kütusekuludelt, sest ma ei sõitnud kaks nädalat eriti kuhugi. Kuna mulle tundus kuu alguses kõike nii palju ja raha peale puhkust pigem väga täpselt, siis olen igatahes ise küll väga üllatunud.  Me siin saime vahepeal taas koroonaga pihta. Muidu polnudki seekord väga hull, kuid mul oli probleeme, et köha lahtisemaks saada. Jõin aga meega teed, sõin igasugu tablette sisse, aurutasin ja tegin sinepi ja meeplaastreid. Lõpuks oli kõige suuremaks abimeheks ikkagi saun. Aururohke leil ning ma ei tea, kas see ka aitas, aga igatahes hõõrusin end igaks juhuks ka veidi soolaga kokku.  Kes nüüd mi