Otse põhisisu juurde

Mul on pohlad...

Ei, ei, mul ei ole ükskõik, mis hetkel toimub. Vastupidi - me peame ju taas kuidagi hakkama saama.
Ilmselt oleks sobilik kõigepealt teha väike kokkuvõte, mis meie autoremondist sai.
Õnneks mootor oli seekord terve, kuid remonditav varuosa oleks meile uuena maksnud ca 500 eurot ning taastatud jupp maksab alates 300st eurost, kuid kuidagi juhtus nii, et meie tuttaval sattus just üks selline üle olema ja saime selle poole odavamalt.

Siiski läks kogu remont meile maksma ligi nelisada eurot. Osa sellest rahast oli kaasal kogutud ühe teise meile vajaliku asja ostmiseks, kuid nüüd siis pidi ka tema oma säästud kõik mängu panema. Väike summa läks mehe palgarahast ning 107.- eurot läks ikkagi krediitkaardilt. 😕 Selle püüame esimesel võimalusel muidugi kõik taas tagasi panna, kuid veidi kurb ikkagi, et me ilma toime ei tulnud. Samas pole see nii hull, kui esialgu kartsime ja võib öelda, et hea, et niigi läks.

Kui ma viskasin õhku küsimuse, et kuidas sellest olukorrast ilma laenu võtmata välja tulla, siis ei saanud ma kahjuks ühtegi vastust. Ainuke vastus, mille oskasin iseendale anda oli - kus sa enne olid? Miks sa kõik säästud vahepeal nulli lasid? Kuid siis sain ise ka kohe vastata, et segadus tekkis seoses minu sissetulekute järsu vähenemisega. Kuna ma pole uue tulumaksusüsteemi ajal pikalt puhanud, siis ei osanud ma kõige sellega, mis juhtuma hakkas, arvestada. Põhimõtteliselt on hetkel veidi üle 380 euro minu raha riigi käes hoiul. Osa sellest saan siis oktoobris tagasi ja ülejäänu tuludeklaratsiooniga.

Ah, mis sellest enam. Mõnes mõttes oli seda autojama isegi vaja, et ma veel enam püüaksin tekitada ja hoida alati varuks mingid säästud. Ma ei taha rohkem sellist tunnet kogeda, mida tundsin, kui auto tee äärde seisma jäi.

Mul ongi pohlad :)

Tegelikult tekitas see olukord minus väikese paanika ja mõtlesin, et pean kohe midagi ette võtma. Sel aastal on hea pohla-aasta ja otsustasin osa pohli müügiks korjata. Noorem laps tuli mulle appi ja tegime temaga väikese diili, et ta saab igalt liitrilt euro endale. Suurendasin sel viisil oma eelarvet 75 euroga. See pole suur raha, kuid abiks ikka ja annab veidi kindlustunnet, et me saame hakkama. Võibolla suudan nädala-paari pärast veel ühe korje teha, kuid praegu peavad mu käed veidi taastuma.

Homme plaanin minna kooliks vajalikud riided ja jalanõud ära osta. Nimekirjas on 1 paar vahetusjalanõusid, 2 paari dressipükse, 1 pusa, 1 paar teksapükse (noorema kuti varuteksadelt leidsin augu ja nii ma teda küll kooli saata ei saa). Loodan saja euroga hakkama saada. 😊

Üks mõte veel. Oleme abikaasaga jõudnud täielikule üksmeelele, et ei mingeid järelmakse, krediitkaardivõlast tuleb kiiremas korras ühiselt lahti saada ning meil peab olema säästupuhver. Kui kõik need kolm punkti täidetud, alles siis saame mõelda uute asjade ostmisele. Olen hakanud veidi positiivsemalt suhtuma ka kasutatud asjadesse. Alati ei pea kõik olema täiesti uus. Mõnikord võib mõni kasutatud asi olla kvaliteetsemgi, kui odavam uus.

Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab.

Elli

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Veidi hirmus on ka

 Head uut aastat!  Olen kaua vaikne olnud, sest detsember oli täiesti hullumeelne kuu töö vallas. Lisaks sellele jäin haigeks ja mu keha lausa nõuab juba ühte korralikku puhkust. Uskumatu, aga ma olen veel täitsa elus. Sel nädalal on vaja mõned sabad kokku tõmmata, mõned "päris" tööpäevad teha (jaanuaris vaid 4 päeva), ülejäänud aeg kodukontoris üks suurem kirjatükk veel enne lahkumist valmis kirjutada. Veebruaris on nii rahulik, et enamasti olen siis 2 nädalat puhanud.  ...ja siis (peaaegu) vaba.  Väike hirm kuulub vist protsessi juurde Kõik seavad uue aasta eesmärke, kuid mina tunnen, et pean end laskma vooluga kaasa viia. Pigem on olulisem tegevusplaan. Millal alustada ettevõtte loomisega? Kui kaua võiksin kodus olla ja plaani pidada? Kas proovida koheselt uues valdkonnas end sisse süüa või kõrvalt ikka praegust valdkonda jätkata?  Mulle on juba hakanud tööpakkumisi tulema ja olen hetkel EI öelnud. Pean end ise ka veidi hullumeelseks, et hetkel erinevatest pakkumistest kee

Pikk teekond iseendasse

 Lugesin eile üht rahapsühholoogiaga seotud raamatut, kus oli veidi kirjeldatud seda, et me kõik oleme sündinud mingisse kogukonda, kus on teatud uskumused raha kohta. Jah, me kõik ilmselt oleme kuulnud neid jutte, kuidas edukad inimesedki arutlevad, et meie kodus räägiti ka, et "raha ei kasva puu otsas" või "meil ei ole selleks raha" vms. Kuid eile seda peatükki lugedes tundus see mulle palju sügavam teema. Inimesed ei järgi niivõrd seda, mida kuulevad, vaid rohkem seda, mida on harjunud nägema ja kogema.  Seega, seal oli kirjas, et kui oled kogukonnas, kus on vähe edukaid inimesi, siis isegi, kui sa püüad sellest välja murda, siis on väga suur oht, et vajud harjumuspärastesse mustritesse tagasi. See tundub mulle kuidagi nii selge ja arusaadav, kuid ma ei suuda seda mõtet nii hästi sõnadesse panna. Isegi praegu, kui minus on eneseusk, et ma olen väärt paremat ja ma olen teel, et seda ka saavutada, siis mu iseenda sisekõne või "sõbralik" vestlus mõne lähed

Liiga hästi?

 Tahad teada, kuidas mu rahaasjadel läheb. Ma arvan et (liiga) hästi läheb, sest meediast tuleb igast väljaandest peaaegu iga päev mõni uudisnupuke selle kohta, kui raske peab olema. Eriti hull oli Ärilehe artikkel, kus pereema peab suutma "vaid" 1000 euroga neljaliikmelise pere ära toita. Ei saagi enam toitu koju tellida ja peab hirmsas Lidli poes käima. Piinlik hakkab midagi sellist lugedes. Mõni kolme lapsega üksikema peab võibolla sellise summaga kõik kulud suutma ära katta. Seega on minul midagi sellist lugedes tunne, et ma ei taha olla sellesse gruppi kuuluv, et ma pigem olen siin teises Eestis edasi. Nii naljakas. Ma ju olen vaeva näinud ja olen selle auga välja teeninud ning mul on palju unistusi, mida soovin ju täita.  Novembris suunasin säästudesse 1082 eurot ning mul on nüüd kolme kuu kulude puhver koos. Müstika. Kui vaadata 2019a jaanuari lõppu, siis oli ju suur pingutus kümmet eurotki kõrvale panna.  Mul on vaja õppida nüüd oma mõtlemist rohkem külluse suunas nüg