Otse põhisisu juurde

Me saime hakkama...

...selle augustikuuga, kuigi üllatusmomente jagus ikka terveks kuuks. Nüüd jääb üle elada september ja siis saab üle kolme kuu taas täispalga. Septembrikuu rahad panin kohe puhkuseraha saabudes kõrvale. Seda on küll vähem, kui tavapärane kuueelarve ning kooliajaga seoses kulud taas tõusevad märkimisväärselt, kuid kui mingeid üllatusi taas ei tule, siis peaks kõik kenasti kontrolli all olema. Arvestada tuleb ka vähemalt kolme väga lähedase inimese sünnipäevaga. Sellegipoolest olen hetkel optimistlik ja arvan, et kui me selle segase augustiga juba hakkama saime, siis küll saame ka septembriga. 😊

Seadsin augustikuu eesmärgiks püsida toidueelarvega 350 euro piires. Kõige lihtsam oli seda mul taas teha nii, et võtsin igal nädalal 80 eurot välja (lisasin nädala söögirahale10 eurot, sest lapsed söövad kõik toidukorrad kodus). Kahel korral maksin ka pangakaardiga. Kokku 17.20. Kogu kuu toidukulu tuli 337.20.
Eelarvesse jäämisel oli suureks abiks muidugi ka see, et nüüd tuleb osa toiduaineid oma aiast. Kuigi selleaastane kurgikasvatus läks suhteliselt aiataha ja tomatid jäid veidi hiliseks, sest ootasin e-poest tellitud mulda 3 nädalat, siis salatikraamiks juba piisab. Porgand, sibul ja punapeet on enam-vähem normaalselt valminud. Samuti saab õunu ja ploome aiast ning hetkel poest puuvilju eriti ei osta.

Kohe kohe algab kool. Sõna KOOL mainimine on meil viimased kuu aega täiesti keelatud olnud. Noorem kutt ei taha sellest veel mitte midagi kuulda. Ta tegi vahepeal ka oma pohlaäri ja teenis päris korraliku kopika. Kui tegemist on tööga, mille eest makstakse, siis võib ta uskumatult usin olla. Sel ajal, kui minul oli vaevalt pool ämbrit pohli korjatud, tuli tema juba kümneliitrise pohlaämbriga üle mäe ja võttis uue ämbri, mille ta ka täis jõudis korjata. Mina varusin viimased pohlad juba endale moosiks ja sügavkülma panemiseks. :)

...aga veidi kooliteemast. Saime riietega ülisoodsa diili. Mul oli planeeritud riiete ostmiseks kuni100 eurot, kuid saime kõik vajaliku vaid 49.98 eest. Käisime mitu poodi läbi ja võrdlesime hindu. Õnneks olid poisid ise ka tähelepanelikud, kui ma ütlesin, et ma ei ole nõus 20 euro eest dressipükse ostma, siis teadis üks lastest, et teises poes olid ju 9 euroga. Läksime siis tagasi sinna "teise" poodi ning niimoodi uurides ja hindu jälgides saimegi kõik vajaliku väga mõistliku hinnaga. Ülejäänud 50 eurot sain panna säästupuhvrisse. Seega oli meil kõik esmane kooliks olemas ja saime mõnusalt seda viimast puhkusenädalat nautida. See tähendab lapsed said, mina pidin juba taas vaikselt tööellu sukelduma, kuid tunnen end sel aastal piisavalt puhanuna ja olen täitsa valmis tööle asuma. 😇


Puhkuse ajal püüdsin ma ka veidi rahatarkuseid juurde koguda ning lugesin uuesti läbi Kiyosaki raamatu Rikas isa, vaene isa. Kuna ma esimest korda lugesin selle läbi aastaid tagasi, kui olin veel korteri-inimene, siis nüüd majainimesena sain mõnedest kohtadest palju paremini aru. Nimelt olen ma osanud endale hunniku kohustusi tekitada, kuid mul praktiliselt puuduvad varad, mis midagi sisse tooksid. Minu suurim vara on ilmselt minu haridus, kuid mul puuduvad  oskused seda piisavalt hästi rakendada, et see rohkem sisse tooks. Samas on positiivne see, et minu valdkonnas on töö alati kindlustatud.
Veidi häiris mind Kiyosaki kriitika keskklassi suhtes. Mina arvan, et kõik ei pea saama miljonärideks. Sain aru tema mõttest, et oleme kui oravad rattas, kuid mõni inimene, kes töötab erialal, mis talle meeldib,  võib ka selviisil ju oma eluga väga rahul olla. Vaesuse ja "laenatud rikkuse" rattast võiks muidugi hoiduda.

Oma vigadest õppiv
Elli

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Veidi hirmus on ka

 Head uut aastat!  Olen kaua vaikne olnud, sest detsember oli täiesti hullumeelne kuu töö vallas. Lisaks sellele jäin haigeks ja mu keha lausa nõuab juba ühte korralikku puhkust. Uskumatu, aga ma olen veel täitsa elus. Sel nädalal on vaja mõned sabad kokku tõmmata, mõned "päris" tööpäevad teha (jaanuaris vaid 4 päeva), ülejäänud aeg kodukontoris üks suurem kirjatükk veel enne lahkumist valmis kirjutada. Veebruaris on nii rahulik, et enamasti olen siis 2 nädalat puhanud.  ...ja siis (peaaegu) vaba.  Väike hirm kuulub vist protsessi juurde Kõik seavad uue aasta eesmärke, kuid mina tunnen, et pean end laskma vooluga kaasa viia. Pigem on olulisem tegevusplaan. Millal alustada ettevõtte loomisega? Kui kaua võiksin kodus olla ja plaani pidada? Kas proovida koheselt uues valdkonnas end sisse süüa või kõrvalt ikka praegust valdkonda jätkata?  Mulle on juba hakanud tööpakkumisi tulema ja olen hetkel EI öelnud. Pean end ise ka veidi hullumeelseks, et hetkel erinevatest pakkumistest kee

Pikk teekond iseendasse

 Lugesin eile üht rahapsühholoogiaga seotud raamatut, kus oli veidi kirjeldatud seda, et me kõik oleme sündinud mingisse kogukonda, kus on teatud uskumused raha kohta. Jah, me kõik ilmselt oleme kuulnud neid jutte, kuidas edukad inimesedki arutlevad, et meie kodus räägiti ka, et "raha ei kasva puu otsas" või "meil ei ole selleks raha" vms. Kuid eile seda peatükki lugedes tundus see mulle palju sügavam teema. Inimesed ei järgi niivõrd seda, mida kuulevad, vaid rohkem seda, mida on harjunud nägema ja kogema.  Seega, seal oli kirjas, et kui oled kogukonnas, kus on vähe edukaid inimesi, siis isegi, kui sa püüad sellest välja murda, siis on väga suur oht, et vajud harjumuspärastesse mustritesse tagasi. See tundub mulle kuidagi nii selge ja arusaadav, kuid ma ei suuda seda mõtet nii hästi sõnadesse panna. Isegi praegu, kui minus on eneseusk, et ma olen väärt paremat ja ma olen teel, et seda ka saavutada, siis mu iseenda sisekõne või "sõbralik" vestlus mõne lähed

Liiga hästi?

 Tahad teada, kuidas mu rahaasjadel läheb. Ma arvan et (liiga) hästi läheb, sest meediast tuleb igast väljaandest peaaegu iga päev mõni uudisnupuke selle kohta, kui raske peab olema. Eriti hull oli Ärilehe artikkel, kus pereema peab suutma "vaid" 1000 euroga neljaliikmelise pere ära toita. Ei saagi enam toitu koju tellida ja peab hirmsas Lidli poes käima. Piinlik hakkab midagi sellist lugedes. Mõni kolme lapsega üksikema peab võibolla sellise summaga kõik kulud suutma ära katta. Seega on minul midagi sellist lugedes tunne, et ma ei taha olla sellesse gruppi kuuluv, et ma pigem olen siin teises Eestis edasi. Nii naljakas. Ma ju olen vaeva näinud ja olen selle auga välja teeninud ning mul on palju unistusi, mida soovin ju täita.  Novembris suunasin säästudesse 1082 eurot ning mul on nüüd kolme kuu kulude puhver koos. Müstika. Kui vaadata 2019a jaanuari lõppu, siis oli ju suur pingutus kümmet eurotki kõrvale panna.  Mul on vaja õppida nüüd oma mõtlemist rohkem külluse suunas nüg