Otse põhisisu juurde

"Ready to eat" avokaadod ja aprillikuu kokkuvõte

 Kas teie ostate Ready to eat avokaadosid või neid kõvemaid, mida siis ise kodus edasi küpsetada? Mul jäi kuskilt silma ühe inimese mõtteavaladus, et see, kui sa ostad neid küpseid avokaadosid, pidi olema ka juba rikkuse märk. Et siis vaesemad ostavad kõvasid. Ma tegelikult ei ostnud aastaid üldse mingeid avokaadosid, sest ma ei teadnud, kuidas neid süüa. Nad on ju niisama proovides täiesti maitsetud plönnid. Nüüd aga olen avastanud, et mõnikord on täitsa hea üks mõnusalt pehme avokaado oma võileivale laiali pressida, ära maitsestada ning nautida. 

Niisiis märkasin Rimis neid eriti valmis avokaadosid eriti soodsalt ning ostsin ühe neljase paki...ja siis mõtlesin, et kas ma nüüd olen juba rikkam. Tegelikult ikka pole, sest teine tingimus on, et sa pead raatsima osta ka pistaatsiapähkleid, aga need tunduvad ikka veel sigakallid. 😁

Kevad :)

Tegelikult pidin ma ju tegema kokkuvõtte oma aprillikuust. Mul jäi seekord ümbrikutesse alles 167 eurot ja arvele 60 eurot. Sellest üle poole kannan edasi järgmisesse kuusse (riided, tervis, koerad). Selviisil on mul hakanud tekkima puhvrid erinevatesse kulukategooriatesse. Eks veidi saab siin tänada ka praegust olukorda, sest poed olid ju kinni, kuid usun, et ka avatud poodidega oleksin siiski omadega plussis. 

Ma ei suuda endiselt igat tšekki ja kulu kirja panna ning seetõttu ongi jube mugav lihtsalt vaadata ümbrikusse, et palju raha veel alles on. Näiteks mingi übersoodsa megapakki ostmisel saan kaaluda, kas ostan või ootan järgmise kuuni. Kui ümbrikus on veel raha, siis varungi soodsama hinnaga asju juba ette, mida ma varem teha ei saanud. Nii hoian aga vaikselt igas kategoorias veelgi enam kokku. See on see rahaliselt vabamate inimeste võimalus aina enam säästa. Kaks aastat tagasi ei oleks olnud mul mõistlik raha suure hunniku wc-paberi või pesupulbri alla kinni panna. 

Seega jätkan raha ümbrikutesse lappamisega. Lisaks igapäevastele ümbrikutele on mul neli säästuümbrikut: koerte tervis, jõulud, lõpupidu ja hädaabi-fond. Külmkapi ümbrik on ka, aga see on juba ammu täis ja ootab tühjendamist. 

Muidu elust rääkides, siis ostsin eelmisel nädalal valmis maasikataimed ja veidi lilli, et saaks juba enda ümber ilu teha. Kahjuks see külm teeb kõigele liiga ja õue ei julgenud ma neist enamust istutada. Nendest, mis istutasin, olid järgmiseks hommikuks pooled külmavõetud, kuigi nad olid poes ka välialal olnud. Pole hullu eks siis tuleb lihtsalt ilmade soojenedes uued osta. 



Rohenäpp
Elli



Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Veidi hirmus on ka

 Head uut aastat!  Olen kaua vaikne olnud, sest detsember oli täiesti hullumeelne kuu töö vallas. Lisaks sellele jäin haigeks ja mu keha lausa nõuab juba ühte korralikku puhkust. Uskumatu, aga ma olen veel täitsa elus. Sel nädalal on vaja mõned sabad kokku tõmmata, mõned "päris" tööpäevad teha (jaanuaris vaid 4 päeva), ülejäänud aeg kodukontoris üks suurem kirjatükk veel enne lahkumist valmis kirjutada. Veebruaris on nii rahulik, et enamasti olen siis 2 nädalat puhanud.  ...ja siis (peaaegu) vaba.  Väike hirm kuulub vist protsessi juurde Kõik seavad uue aasta eesmärke, kuid mina tunnen, et pean end laskma vooluga kaasa viia. Pigem on olulisem tegevusplaan. Millal alustada ettevõtte loomisega? Kui kaua võiksin kodus olla ja plaani pidada? Kas proovida koheselt uues valdkonnas end sisse süüa või kõrvalt ikka praegust valdkonda jätkata?  Mulle on juba hakanud tööpakkumisi tulema ja olen hetkel EI öelnud. Pean end ise ka veidi hullumeelseks, et hetkel erinevatest pakkumistest kee

Pikk teekond iseendasse

 Lugesin eile üht rahapsühholoogiaga seotud raamatut, kus oli veidi kirjeldatud seda, et me kõik oleme sündinud mingisse kogukonda, kus on teatud uskumused raha kohta. Jah, me kõik ilmselt oleme kuulnud neid jutte, kuidas edukad inimesedki arutlevad, et meie kodus räägiti ka, et "raha ei kasva puu otsas" või "meil ei ole selleks raha" vms. Kuid eile seda peatükki lugedes tundus see mulle palju sügavam teema. Inimesed ei järgi niivõrd seda, mida kuulevad, vaid rohkem seda, mida on harjunud nägema ja kogema.  Seega, seal oli kirjas, et kui oled kogukonnas, kus on vähe edukaid inimesi, siis isegi, kui sa püüad sellest välja murda, siis on väga suur oht, et vajud harjumuspärastesse mustritesse tagasi. See tundub mulle kuidagi nii selge ja arusaadav, kuid ma ei suuda seda mõtet nii hästi sõnadesse panna. Isegi praegu, kui minus on eneseusk, et ma olen väärt paremat ja ma olen teel, et seda ka saavutada, siis mu iseenda sisekõne või "sõbralik" vestlus mõne lähed

Liiga hästi?

 Tahad teada, kuidas mu rahaasjadel läheb. Ma arvan et (liiga) hästi läheb, sest meediast tuleb igast väljaandest peaaegu iga päev mõni uudisnupuke selle kohta, kui raske peab olema. Eriti hull oli Ärilehe artikkel, kus pereema peab suutma "vaid" 1000 euroga neljaliikmelise pere ära toita. Ei saagi enam toitu koju tellida ja peab hirmsas Lidli poes käima. Piinlik hakkab midagi sellist lugedes. Mõni kolme lapsega üksikema peab võibolla sellise summaga kõik kulud suutma ära katta. Seega on minul midagi sellist lugedes tunne, et ma ei taha olla sellesse gruppi kuuluv, et ma pigem olen siin teises Eestis edasi. Nii naljakas. Ma ju olen vaeva näinud ja olen selle auga välja teeninud ning mul on palju unistusi, mida soovin ju täita.  Novembris suunasin säästudesse 1082 eurot ning mul on nüüd kolme kuu kulude puhver koos. Müstika. Kui vaadata 2019a jaanuari lõppu, siis oli ju suur pingutus kümmet eurotki kõrvale panna.  Mul on vaja õppida nüüd oma mõtlemist rohkem külluse suunas nüg