Sellel pealkirjal on nüüd mitu tähendust. Peame täna, rohkem kui kunagi varem, hoidma omavahel kokku. Olema üksteisele toeks, kuid kuidas, kui hing on haige ja igasugu muremõtted varjutavad selle tõe, et siin ja praegu on rahuaeg.
Teiseks siis see, et peame tulevikule mõeldes hakkama kokkuhoidlikumalt elama hakkama. Ma nagu alles sain veidi vabamalt oma finantse planeerima hakata ja kõik liikus tasapisi ülesmäge, kuid nüüd on taas tekkinud nii palju küsimusi ja nii vähe vastuseid. Kahjuks olen ma ka selline tundlikum natuur, kes võib kergemini paanikasse minna. Tahaks kuidagi arukalt tegutseda, kuid mis on praegu õige.
Mis saab minu pensionisammastest? Mis saab minu kodulaenust? Äkki mu emal oli siiski õigus ja me võimegi oma kodust ilma jääda? Kas praegu on mõistlik osta autot või sõita edasi selle vanaga, sest tema puudustega olen paremini kursis? Kui suur rahapuhver peaks praegu igal perel olemas olema? Kas hoida raha või osta selle eest asju, sest kohe kohe on tulemas suurem inflatsioon ja hindade tõus?
Kas varuda? Mida varuda? Kui palju varuda?
Käisin eile sõpradega naistepäeva tähistamas, sest lootsin, et suhtlus teeb head ja ehk viib muremõtteidki eemale, kuid tulin sellelt kohtumiselt koju, hinges veelgi suurem äng ja peas keerlemas 1000 küsimust. Ma ei olnud senini emotsionaalseks muutunud, kuid eile, kui julgesin välja öelda selle, et kuhu ma ikka sõja ajal põgenen, kui mu mehed peavad kõik kodumaad kaitsma jääma, siis tuli see reaalsus liiga lähedale ja klomp kerkis kurku ning pisar tuli silmanurka.
Meil ei tule sõda!!! Meil on NATO!!! Nii ma siin püüan päevast päeva endale ühe hea sõbra poolt öeldud mantrat korrutada.
Tean, et kõik kohad on niigi negatiivseid uudiseid täis, kuid kahjuks ei ole ka mul siin teile hetkel midagi positiivset kirjutada.
Saan endale vaid ühe suure pai teha, et mul on praegu mingidki toidu- ja rahavarud ning ega polegi muud teha, kui püüda enam keskenduda igapäeva toimetustele ja tegemistele. On, mis on ja tuleb, mis tuleb. Kui Sul on sõbrad ja perekond, siis nende toel saab igast raskusest üle.
Elli
 |
| Seistes oma kodu mäenõlval |
Kommentaarid
Postita kommentaar