Otse põhisisu juurde

Häbi sai läbi

 Ma ei pea enam oma auto pärast häbenema. Mu truu rahvaauto, millel oli mõra klaasis, mõlk ukses ja värv koorunud ning siit ja sealt juba roostes, võib nüüd heal juhul kellegi põlluralli või nt mõne mustema töö tegija autona edasi teenida (müügiga peab alles hakkama tegelema). Mul on nüüd lõpuks ometigi uuem auto. 

Olen seda vist juba sada korda korrutanud, kuid ütlen siiski veelkord, et ma poleks elu sees uskunud, et suudan vähem kui aastaga saada kokku vajaliku summa, millega auto kohe välja osta, kuid tegin mõned lisatööd ja sain mõned lisatasud (preemiad), planeerisin ja eelarvestasin korralikult iga eurot ning see viiski mu sihile. 

Ma tean, et praeguse suure inflatsiooni ajal ei pea kõik seda mõistlikukski, et auto kohe välja osta. Peale selle on inimesi, kes eelistavad liisida pigem uuemaid autosid, kuid siinkohal olen mina taas Dave Ramsey usku ja olen temaga ühte meelt, et auto ei peaks maksma rohkem, kui poole minu aasta sissetulekust. Minu jaoks on siiani osutunud pigem müüdiks laused "vanale maksad remondiga rohkem peale" vms. Loomulikult kunagi ei tea ja 100% kindlust ei saa olla ühegi kasutatud masinaga. Kuid meie senised ostud on pigem õnneks läinud ja kui ma maksangi mõni aasta 500-1000 eurot remonttöödeks, siis see on ikka vähem, kui uue auto aasta liising koos kindlustuste ja hooldustasudega. Pealegi saan autot maha müües veel mingi jääkväärtuse ulatuses raha tagasi ning enamasti oleme selle kasutanud järgmise auto sissemakseks. 

Auto ei ole investeering, va juhul kui me räägime 100+a vanast autost, mis veel on taastatav või lausa liigub. Auto hind kukub iga aastaga kolinal. Minu vana auto hindki on nelja kasutamisaastaga kukkunud vähemalt poole võrra, tänu tekitatud iluvigadele ilmselt veelgi enam. 

Ma ei väida, et mul ei saa mitte kunagi olema uut autot, kuid igatahes mitte veel praegu ja võibolla eelistaksin ma selle uue ka pigem välja osta. Pean mingil hetkel tegema täpsemad arvutused, mis siis tegelikult üks liisingus auto maksab ning võrdlema seda välja ostetava auto summadega. 

Hetkel aga tunnen, et see autoost kergitas tublisti ka minu enesehinnangut. Nii selles mõttes, et ma saingi sellega hakkama, kui ka ses osas, et tunnen end nüüd ringi sõites palju paremini. Oleksin valmis lausa igaühele küüti pakkuma. :D 

Uue auto omanik

Elli

PS. Väike ebakindlus on tekkinud seoses kahanenud säästudega. Tahan võimalikult kiiresti selle summa vähemalt 3000 euroni taastada. 




Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

PAUS või siiski selle peatüki lõpp

Tunnen, et olen selle loo alguse Ellist nii kaugele liikunud, et see poleks nagu enam minu lugu. Seepärast ei leia ka enam piisavalt motivatsiooni, et siia midagi kirjutada.  Minu elus on hetkel lehe keeramise hetk ning sooviksin alustada uut peatükki võimalikult puhtalt lehelt. Loomulikult liiguvad sellesse kaasa eelmistest peatükkides õpitud tarkused, kuid see on ikkagi täiesti uus ja juba hoopis teine lugu.  Kui sattusid siia, sest soovid teada, kust või kuidas ühte rahatarkuse teekonda alustada, siis palun liigu selle blogi algusesse ning loe läbi 2019a postitused. Loodetavasti saad sealt indu, et ka ise väikeste sammudega alustada.  Kui soovid aga minu praegustest tegemistest veidi rohkem teada saada, siis oled oodatud jälgima mind instagrammi: elli_the_saver kontole. Rahatargemat teekonda soovides Elli Teel järgmise käänakuni :) 
Tere! Mina olen Elli. Olen neljakümnendates kahe toreda teismeeas kuti ema ja ühe toreda mehe naine. Meie peres on ka kaks vahvat neljajalgset, kes vajavad süüa ja suurel hulgal tähelepanu. Ma elan Lõuna-Eestis ühes väikeses külakeses. Oma maja saime alles mõned aastad tagasi. Meie elu sõltub täielikult isiklikust transpordist, seetõttu on meie peres kaks autot (vanuses 10+ aastat). Nüüd siis põhilise juurde. Olen jälginud huviga facebookis Kogumispäeviku tegemisi ja mul on tunne, et mul on väga palju õppida, et saada rahatargaks. Minu lapsepõlves oli raha alati vähe. Enne palgapäeva oli vanematel rahad tihtipeale täiesti otsas. Pidime mõned aastad üle elama aja, kui üks vanematest oli töötu. Sõime siis põhiliselt kartulit, piima ja muna, mis tulid sel ajal oma põllult-laudast. Uusi asju osteti harva, riided tulid enamasti taaskasutusest või tuttavatelt. Mul on tunne, et minu sees on uskumused, et raha ongi alati vähe või puudu. Vaatamata nendele uskumustele, mis lapseeast kaasa o

Kaoses ei ole korda

Tere taas! Sain ühe kirja, kus üks blogi jälgija andis teada, et ei jõua minu tegemistel instagrammis silma peal hoida ja sooviks väga teada, kuidas mul läheb ning et võiksin ikkagi ka blogisse endast mõnikord veidigi teada anda. Mõistan, et tõesti ei peakski keegi 24/7 kellegi elu jälgides internetis istuma. Seega teen siis siia ka üle pika aja ühe väikese kokkuvõtte.  Tillu kohvikus Olen ikka veel töötu ja see on minu vaba valik. Käisin sügisel alustava ettevõtja koolitusel ning tundsin, et väsisin pikkadest koolituspäevadest ikka veel liiga kiiresti ära.  Seetõttu sain aru, et vajan veel veidi aega, et taastuda. Saan mõned kuud töötuhüvitist ning seega ei ole mul rahaliselt vaja väga palju sellele mõelda, kuidas me igakuiselt hakkama saame.  Ma ju ei tea, kas või millal mu elus enne pensionit veel nii vaba perioodi enam tuleb. Seega püüangi sellest nüüd siis viimast võtta. Kui hüvitis läbi saab, siis saan vajadusel sügiseni veel vabalt kodune olla.  Peamiselt tegelen hetkel siis kod