Otse põhisisu juurde

Häbi sai läbi

 Ma ei pea enam oma auto pärast häbenema. Mu truu rahvaauto, millel oli mõra klaasis, mõlk ukses ja värv koorunud ning siit ja sealt juba roostes, võib nüüd heal juhul kellegi põlluralli või nt mõne mustema töö tegija autona edasi teenida (müügiga peab alles hakkama tegelema). Mul on nüüd lõpuks ometigi uuem auto. 

Olen seda vist juba sada korda korrutanud, kuid ütlen siiski veelkord, et ma poleks elu sees uskunud, et suudan vähem kui aastaga saada kokku vajaliku summa, millega auto kohe välja osta, kuid tegin mõned lisatööd ja sain mõned lisatasud (preemiad), planeerisin ja eelarvestasin korralikult iga eurot ning see viiski mu sihile. 

Ma tean, et praeguse suure inflatsiooni ajal ei pea kõik seda mõistlikukski, et auto kohe välja osta. Peale selle on inimesi, kes eelistavad liisida pigem uuemaid autosid, kuid siinkohal olen mina taas Dave Ramsey usku ja olen temaga ühte meelt, et auto ei peaks maksma rohkem, kui poole minu aasta sissetulekust. Minu jaoks on siiani osutunud pigem müüdiks laused "vanale maksad remondiga rohkem peale" vms. Loomulikult kunagi ei tea ja 100% kindlust ei saa olla ühegi kasutatud masinaga. Kuid meie senised ostud on pigem õnneks läinud ja kui ma maksangi mõni aasta 500-1000 eurot remonttöödeks, siis see on ikka vähem, kui uue auto aasta liising koos kindlustuste ja hooldustasudega. Pealegi saan autot maha müües veel mingi jääkväärtuse ulatuses raha tagasi ning enamasti oleme selle kasutanud järgmise auto sissemakseks. 

Auto ei ole investeering, va juhul kui me räägime 100+a vanast autost, mis veel on taastatav või lausa liigub. Auto hind kukub iga aastaga kolinal. Minu vana auto hindki on nelja kasutamisaastaga kukkunud vähemalt poole võrra, tänu tekitatud iluvigadele ilmselt veelgi enam. 

Ma ei väida, et mul ei saa mitte kunagi olema uut autot, kuid igatahes mitte veel praegu ja võibolla eelistaksin ma selle uue ka pigem välja osta. Pean mingil hetkel tegema täpsemad arvutused, mis siis tegelikult üks liisingus auto maksab ning võrdlema seda välja ostetava auto summadega. 

Hetkel aga tunnen, et see autoost kergitas tublisti ka minu enesehinnangut. Nii selles mõttes, et ma saingi sellega hakkama, kui ka ses osas, et tunnen end nüüd ringi sõites palju paremini. Oleksin valmis lausa igaühele küüti pakkuma. :D 

Uue auto omanik

Elli

PS. Väike ebakindlus on tekkinud seoses kahanenud säästudega. Tahan võimalikult kiiresti selle summa vähemalt 3000 euroni taastada. 




Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Säästufondid

 Olen juba mõnda aega tahtnud kirjutada minu jaoks väga hästi toiminud süsteemist, mis aitas mind välja palgapäevast palgapäevani hädavaevu toime tulemise nõiaringist. Tänu ümbrikumeetodile olid minu eelarves olevad kategooriad jagatud reaalseteks rahaümbrikuteks. Iga kuu lisasin sinna mingi summa ning kuu lõpus sain otsustada, kas panen selle summa suuremasse säästu või jätan samasse ümbrikusse/kategooriasse alles.  Mul hakkasid selviisil tekkima tasapisi igas kategoorias minisäästud (neid nimetatakse ka sinking funds).  Tänu sellele jäin ma iga kuu paremini eelarvesse ning samas hakkasid tekkima väikesed lisasäästud.  Näiteks riiete kategooriasse lisan ma enamasti 30-50 eurot. Seega võis paari-kolme kuuga sellesse kategooriasse koguneda juba ligi 100€. Kui samal ajal hoida pilku peal oma garderoobil ning jalatsite riiulil, saab kenasti teha plaane, millal ja milleks see raha kulutada. Mina kulutasin sel kevadel lapse lõpupeoks kleidi ja uute jalanõude ostmiseks. Kui on teada, et mõni

Liiga hästi?

 Tahad teada, kuidas mu rahaasjadel läheb. Ma arvan et (liiga) hästi läheb, sest meediast tuleb igast väljaandest peaaegu iga päev mõni uudisnupuke selle kohta, kui raske peab olema. Eriti hull oli Ärilehe artikkel, kus pereema peab suutma "vaid" 1000 euroga neljaliikmelise pere ära toita. Ei saagi enam toitu koju tellida ja peab hirmsas Lidli poes käima. Piinlik hakkab midagi sellist lugedes. Mõni kolme lapsega üksikema peab võibolla sellise summaga kõik kulud suutma ära katta. Seega on minul midagi sellist lugedes tunne, et ma ei taha olla sellesse gruppi kuuluv, et ma pigem olen siin teises Eestis edasi. Nii naljakas. Ma ju olen vaeva näinud ja olen selle auga välja teeninud ning mul on palju unistusi, mida soovin ju täita.  Novembris suunasin säästudesse 1082 eurot ning mul on nüüd kolme kuu kulude puhver koos. Müstika. Kui vaadata 2019a jaanuari lõppu, siis oli ju suur pingutus kümmet eurotki kõrvale panna.  Mul on vaja õppida nüüd oma mõtlemist rohkem külluse suunas nüg

Pealkirjata lugu :D

 September sai läbi ja suur oli minu üllatus, kui lõpetasin selle 341 euroga pangaarvel. Tegelikult oli vaba kuluraha alles isegi 371€, sest rahakotis oli veel alles 30€ toiduraha.  Ära said ju peetud kõik sünnipäevad. Pulmast pidin küll haiguse tõttu loobuma, kuid kingitus ootab pruutpaariga kokku saamist. Eelarvesse ei olnud arvestatud raha, mis kulus ravimitele, kuid ilmselt samal ajal tuli kokkuhoid kütusekuludelt, sest ma ei sõitnud kaks nädalat eriti kuhugi. Kuna mulle tundus kuu alguses kõike nii palju ja raha peale puhkust pigem väga täpselt, siis olen igatahes ise küll väga üllatunud.  Me siin saime vahepeal taas koroonaga pihta. Muidu polnudki seekord väga hull, kuid mul oli probleeme, et köha lahtisemaks saada. Jõin aga meega teed, sõin igasugu tablette sisse, aurutasin ja tegin sinepi ja meeplaastreid. Lõpuks oli kõige suuremaks abimeheks ikkagi saun. Aururohke leil ning ma ei tea, kas see ka aitas, aga igatahes hõõrusin end igaks juhuks ka veidi soolaga kokku.  Kes nüüd mi