Otse põhisisu juurde

Ikka edasi ja enam mitte sammukestki tagasi

 Oehh! Jätsin siin kõik nüüd pikemaks ajaks vaikusesse. Ühelt poolt tundus mulle, et liigun algusest liiga kaugele, kuid antud blogi esimene aasta on minu jaoks rahatarkuse seisukohast väga oluline. See teekond näitab selgelt, kui keeruline see algus võib olla, kui oled päris parajas ummikus. 

Kuid samas olen saanud mitu tagasisidet, et see on ka huvitav, mis nüüd minust edasi saab. See aasta võiks tulla selline iseendale keskendunud aasta. Mida ma ikkagi siis tegelikult tahan? 


Märtsis käisin ära töötukassa konsultatsioonil ning konsultant soovitas veelgi enam iseendale keskenduda. Mul on olnud aastaid õigus saada tööalase rehabilitatsiooniteenust, seoses oma terviseprobleemidega. Nüüd siis on mul selleks ka reaalselt aega. Käisin juba esimesel kohtumisel ära ning ootan tegevuskava. 

Järgmine oluline teema oli see, et mul on soov teha suurem pööre oma karjääris, kuigi mu osaline töövõime seab mõned piirangud (plaatijat minust kahjuks ikkagi ei saa), siis soovin vähemalt mõneks ajaks haridusvaldkonnast välja saada. Samas, kui midagi välja ei tule, siis olen ilmselt (loodetavasti) alati tagasi oodatud spetsialist. :) Kes mu isiku juba pärisminuga seostab, see teab, et esialgne suund on ettevõtte loomisele. Kuid lisaks sellele sain töötukassast teada, et mul on töötuna võimalus saada hüvitist 60% sügisese palga alusel ja tänu töökaaslase asendusele ning lisatöödele olid mu töötasud mingil hetkel päris kõrged (vähemalt minu jaoks tavapärasest ikka märgatavalt kõrgemad). Tulin ju ise töölt ära, kuid mulle jäi tiksuma 2 käsunduslepingut ning nende lõppedes ongi mul õigus sellele suuremale hüvitisele. Muidu olin ju teinud plaani, et elan enda kogutud rahadega kuni pool aastat, kuid nüüd olen juulist kuni oktoobrini riigi poolt võrdlemisi hästi toetatud (edasi langeb hüvitis 40% peale) ning saan keskenduda uue karjääri loomiseks vajalikele tegevustele: enesetäiendusele ning ettevõtte loomisele. See kõik on minu jaoks täiesti uus maailm ja kohati hakkab pea ringi käima, et kõikidest seadustest ja pisinüanssidest aru saada, kuid eks siin kehtib kõige paremini reegel, et tuleb lihtsalt kuskilt otsast alustada. 

Praegu pean veel veidi töökohustusi täitma, kuid mais lõpeb enamus tööd ära ja juuni ning juuli on mul planeeritud välja puhkamiseks. Olen tegelikult megaväsinud. Iga tööülesande täitmine võtab praegu palju rohkem aega ning peale paari kontakttundi oleksin nagu trammi alt läbi käinud. Miks seda kirjutan? Sellepärast, et me kipume end liiga tihti tahaplaanile jätma ning keskenduma vaid kõigele sellele, mida on vaja teha. Minu sügis oli minu jaoks juba hullem, kui ühel oraval rattas. Tegelikult andsid väsimuse märgid tunda juba eelmisel kevadel, kuid siis tuli see ülekoormusega sügis ja see võttis mu täiesti läbi. Seega pean jälgima, et annaksin endale piisavalt aega taastumiseks ning praeguses olukorras tunnen, et olen igati toetatud ja pean seda aega mõistlikult kasutama. Kuigi loomulikult sooviks kohe pea ees uutesse seiklustesse tormata, sest äkki jään veel millestki ilma või mõnest olulisest rongist maha. 

Seoses puhkamise teemaga veel üks uudis - mul on nüüd lõpuks ometigi olemas reisifond, millesse olen suunanud kõik rahad, mis on tulnud nö eelarveväliselt. Seega on sellesse fondi märkamatult kogunenud juba ca 300€. Sean eesmärgiks saada kokku 1000€. Millegipärast on mul viimasel ajal tekkinud väga suur soov lihtsalt kuhugi ära lennata :D. Kasvõi üksinda....

Tahtsin vaid teada anda, et olen ikka olemas ning plaanin jätkata ka siin oma mõtete kirja panemist. Teen seda siis, kui tunnen, et jaksan ja tahan, st et need kirjatükid ei ilmu siia nii regulaarselt kui varasemalt. 

Olen viimasel ajal saanud nii palju häid sõnu selle kohta, kuidas blogi läbi lugemine on pannud kedagi rohkem mõtlema sellele, et säästmine, eelarve tasakaalu saamine ja igasugusest jamast välja tulemine on tegelikult võimalik. Mõistlik on valida oma tempo, aga oluline on, et sa liigud ikka edasi, mitte tagasi. 

Vaikselt edasi rühkiv

Elli

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Säästufondid

 Olen juba mõnda aega tahtnud kirjutada minu jaoks väga hästi toiminud süsteemist, mis aitas mind välja palgapäevast palgapäevani hädavaevu toime tulemise nõiaringist. Tänu ümbrikumeetodile olid minu eelarves olevad kategooriad jagatud reaalseteks rahaümbrikuteks. Iga kuu lisasin sinna mingi summa ning kuu lõpus sain otsustada, kas panen selle summa suuremasse säästu või jätan samasse ümbrikusse/kategooriasse alles.  Mul hakkasid selviisil tekkima tasapisi igas kategoorias minisäästud (neid nimetatakse ka sinking funds).  Tänu sellele jäin ma iga kuu paremini eelarvesse ning samas hakkasid tekkima väikesed lisasäästud.  Näiteks riiete kategooriasse lisan ma enamasti 30-50 eurot. Seega võis paari-kolme kuuga sellesse kategooriasse koguneda juba ligi 100€. Kui samal ajal hoida pilku peal oma garderoobil ning jalatsite riiulil, saab kenasti teha plaane, millal ja milleks see raha kulutada. Mina kulutasin sel kevadel lapse lõpupeoks kleidi ja uute jalanõude ostmiseks. Kui on teada, et mõni

Liiga hästi?

 Tahad teada, kuidas mu rahaasjadel läheb. Ma arvan et (liiga) hästi läheb, sest meediast tuleb igast väljaandest peaaegu iga päev mõni uudisnupuke selle kohta, kui raske peab olema. Eriti hull oli Ärilehe artikkel, kus pereema peab suutma "vaid" 1000 euroga neljaliikmelise pere ära toita. Ei saagi enam toitu koju tellida ja peab hirmsas Lidli poes käima. Piinlik hakkab midagi sellist lugedes. Mõni kolme lapsega üksikema peab võibolla sellise summaga kõik kulud suutma ära katta. Seega on minul midagi sellist lugedes tunne, et ma ei taha olla sellesse gruppi kuuluv, et ma pigem olen siin teises Eestis edasi. Nii naljakas. Ma ju olen vaeva näinud ja olen selle auga välja teeninud ning mul on palju unistusi, mida soovin ju täita.  Novembris suunasin säästudesse 1082 eurot ning mul on nüüd kolme kuu kulude puhver koos. Müstika. Kui vaadata 2019a jaanuari lõppu, siis oli ju suur pingutus kümmet eurotki kõrvale panna.  Mul on vaja õppida nüüd oma mõtlemist rohkem külluse suunas nüg

Pealkirjata lugu :D

 September sai läbi ja suur oli minu üllatus, kui lõpetasin selle 341 euroga pangaarvel. Tegelikult oli vaba kuluraha alles isegi 371€, sest rahakotis oli veel alles 30€ toiduraha.  Ära said ju peetud kõik sünnipäevad. Pulmast pidin küll haiguse tõttu loobuma, kuid kingitus ootab pruutpaariga kokku saamist. Eelarvesse ei olnud arvestatud raha, mis kulus ravimitele, kuid ilmselt samal ajal tuli kokkuhoid kütusekuludelt, sest ma ei sõitnud kaks nädalat eriti kuhugi. Kuna mulle tundus kuu alguses kõike nii palju ja raha peale puhkust pigem väga täpselt, siis olen igatahes ise küll väga üllatunud.  Me siin saime vahepeal taas koroonaga pihta. Muidu polnudki seekord väga hull, kuid mul oli probleeme, et köha lahtisemaks saada. Jõin aga meega teed, sõin igasugu tablette sisse, aurutasin ja tegin sinepi ja meeplaastreid. Lõpuks oli kõige suuremaks abimeheks ikkagi saun. Aururohke leil ning ma ei tea, kas see ka aitas, aga igatahes hõõrusin end igaks juhuks ka veidi soolaga kokku.  Kes nüüd mi