Otse põhisisu juurde

Liiga hästi?

 Tahad teada, kuidas mu rahaasjadel läheb. Ma arvan et (liiga) hästi läheb, sest meediast tuleb igast väljaandest peaaegu iga päev mõni uudisnupuke selle kohta, kui raske peab olema.

Eriti hull oli Ärilehe artikkel, kus pereema peab suutma "vaid" 1000 euroga neljaliikmelise pere ära toita. Ei saagi enam toitu koju tellida ja peab hirmsas Lidli poes käima. Piinlik hakkab midagi sellist lugedes. Mõni kolme lapsega üksikema peab võibolla sellise summaga kõik kulud suutma ära katta.


Seega on minul midagi sellist lugedes tunne, et ma ei taha olla sellesse gruppi kuuluv, et ma pigem olen siin teises Eestis edasi. Nii naljakas. Ma ju olen vaeva näinud ja olen selle auga välja teeninud ning mul on palju unistusi, mida soovin ju täita. 

Novembris suunasin säästudesse 1082 eurot ning mul on nüüd kolme kuu kulude puhver koos. Müstika. Kui vaadata 2019a jaanuari lõppu, siis oli ju suur pingutus kümmet eurotki kõrvale panna. 

Mul on vaja õppida nüüd oma mõtlemist rohkem külluse suunas nügima, sest muidu ei suuda ma ju oma sissetulekuid suurendama hakata, sest mu mindset on ikka veel liiga vaene.

Naljakas, kuid olen iseenda jaoks teinud järelduse, et me oleme peast vaesed või rikkad. Rikas võib kaotada kogu oma vara, kuid kuna ta mõtteviis on rikas, siis ta suudab end üldjuhul kokku korjata ja peagi taas raha voolama panna. See on muidugi selline väga lihtsustatud mõttekäik, kuid te saate ju aru, mida öelda tahan. Kui ma oma kahe kõrva vahel ei usu, et olen suuremat sissetulekut väärt, siis ma ju hakkan iseennast saboteerima. 

Ootan väga juba aasta lõppu ja rahulikumat aega. Jõuludeks olen taas ette valmistunud juba terve aasta. Lisades iga kuu 20€ ümbrikusse. Mõne pere jaoks võib tunduda liigse priiskamisena 300-400€ jõuludele kulutada, kuid mulle meeldivad külluslikud jõulud. Tahan nautida, sest meie elus on olnud liiga mitmeid "vaeseid jõule". Teismelise ulmelisi soove muidugi selle summaga ei kata, kuid midagi toredat peaks ikka igaühele pakki saama....isegi koertele. See on nii armas, kuidas meie vanem koer terve jõululaupäeva kuuse kõrval kinke valvab.

Jõuluootuses

Elli

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Kaoses ei ole korda

Tere taas! Sain ühe kirja, kus üks blogi jälgija andis teada, et ei jõua minu tegemistel instagrammis silma peal hoida ja sooviks väga teada, kuidas mul läheb ning et võiksin ikkagi ka blogisse endast mõnikord veidigi teada anda. Mõistan, et tõesti ei peakski keegi 24/7 kellegi elu jälgides internetis istuma. Seega teen siis siia ka üle pika aja ühe väikese kokkuvõtte.  Tillu kohvikus Olen ikka veel töötu ja see on minu vaba valik. Käisin sügisel alustava ettevõtja koolitusel ning tundsin, et väsisin pikkadest koolituspäevadest ikka veel liiga kiiresti ära.  Seetõttu sain aru, et vajan veel veidi aega, et taastuda. Saan mõned kuud töötuhüvitist ning seega ei ole mul rahaliselt vaja väga palju sellele mõelda, kuidas me igakuiselt hakkama saame.  Ma ju ei tea, kas või millal mu elus enne pensionit veel nii vaba perioodi enam tuleb. Seega püüangi sellest nüüd siis viimast võtta. Kui hüvitis läbi saab, siis saan vajadusel sügiseni veel vabalt kodune olla.  Peamiselt tege...
Tere! Mina olen Elli. Olen neljakümnendates kahe toreda teismeeas kuti ema ja ühe toreda mehe naine. Meie peres on ka kaks vahvat neljajalgset, kes vajavad süüa ja suurel hulgal tähelepanu. Ma elan Lõuna-Eestis ühes väikeses külakeses. Oma maja saime alles mõned aastad tagasi. Meie elu sõltub täielikult isiklikust transpordist, seetõttu on meie peres kaks autot (vanuses 10+ aastat). Nüüd siis põhilise juurde. Olen jälginud huviga facebookis Kogumispäeviku tegemisi ja mul on tunne, et mul on väga palju õppida, et saada rahatargaks. Minu lapsepõlves oli raha alati vähe. Enne palgapäeva oli vanematel rahad tihtipeale täiesti otsas. Pidime mõned aastad üle elama aja, kui üks vanematest oli töötu. Sõime siis põhiliselt kartulit, piima ja muna, mis tulid sel ajal oma põllult-laudast. Uusi asju osteti harva, riided tulid enamasti taaskasutusest või tuttavatelt. Mul on tunne, et minu sees on uskumused, et raha ongi alati vähe või puudu. Vaatamata nendele uskumustele, mis lapseeast kaasa o...

Head vana aasta lõppu!

Hakkabki see aasta lõppema. Kes kogu minu teekonda jälginud, siis see teab, et sellesse jääb hunnik ebaõnnestumisi ning ka kordaminekuid. Igast läbikukkumisest või libastumisest sain võtta omad õppetunnid ja veidi targemana edasi minna.  Üks suurim õppetund on see, et ega keegi sind päästma tule, kui kaelani sees oled. Ikka ise pead välja ronima. Selleks, et pääseda pidevast muretsemisest raha pärast, tuleb parematel aegadel teha ettevalmistusi kehvemateks perioodideks. Olin ju olukorras, kus ka 100-eurone äkiline väljaminek tähendas kriisi. Kõike pole võimalik rahas mõõta 💟 Seetõttu seadsin aasta alguses eesmärgi koguda säästupuhver  ja luua meelerahufond. Ma ise ka ei usu, kuid ma sain sellega hakkama ja mul on aasta lõpuks tekkinud üle 500-eurone säästupuhver . Loomulikult kavatsen seda juba lähiajal suurendada ning see peaks uuel aastal olema juba lihtsam, sest krediitkaardivõlg (900 eurot) saab kohe-kohe nulli (ootan hetkel ühe tehtud töö tasu). Lisaks sellele sai...