Üks kiire ajab teist taga. Pidevalt on vaja tegeleda saja asjaga korraga ning teemasid, mida isiklikus elus vaja edasi arendada on ka hetkel mitu. Tunnen, et eelarve ja rahateema on kuidagi käest libisenud ja ma pole kindel, kas mul on hetkel täielik kontroll selle üle. Samas ei suuda ma hetkel ka leida ressursse, et sellega taas tõsisemalt tegeleda ja ilmselt on see hetkel suur viga, sest mida täpsemalt oma rahaasjadel silma peal hoida, seda teadlikum oled, kust raha tuleb ja kuhu läheb.
Kuna veebruar on toidukuu, siis otsustasin kõik selle kuu toidukulud vähemalt kirja panna. Peale seda, kui muutsime oma menüüd tervislikumaks, tõstsin teadlikult nädala toiduraha kuni 100 euroni, et saaksin kõike menüüks vajalikku osta. Võtan raha kahes osas välja. Enamasti juurde pole pidanud lisama ning mõni nädal oleme näiteks 80-85 euroga hakkama saanud, sest tasapisi on tekkinud varud kallimatest toiduainetest (oliiviõli, täisteramakaronid, riisinuudlid, kaerajahu jms).
Minu poes käimised on olnud väga kaootilised. Mõni nädal teen korraliku menüü (3-4 päeva kaupa) ning ostan vajaliku kraami valmis, kuid vahel ostan suvalist materjali kokku, et ehk midagi ikka sellest valmis nuputan.
Nii on juhtunud, et ostan kaks piima ja avastan kodus, et kapis on niigi juba 3 piima, mis ma üleeile ostsin, samas on juust täiesti otsas. Ühesõnaga on mul hetkel kena kaos tekkinud.
See nädal püüan hakkama saada kahe poeskäiguga ja kasutada võimalikult ära kõike seda, mis mul juba kappi varutud on.
Sularahaga arveldamise kohta leidsin superlaheda video - taas Ramsey videote seast.
Põhimõtteliselt on siin 2 head mõtet:
1. Mida raskem on sul osta ehk mida suurema pingutuse pead sa ostmiseks tegema, seda suurema tõenäosusega sa ei osta. Mõni inimene lahkub näiteks järjekorrast, sest see nõuab pingutust.
2. Sularahas maksmine "teeb haiget", sest sa jääd millestki ilma, kuid kaardiga makstes sa ei tunne seda.
Raha on vahetuskaup. Sina annad raha ja saad vastu mingi asja. Sa tajud seda vahetust selgemalt. Samas kaardiga makstes saad sa kaardi alati tagasi :D. Ajule jääb mulje, et sa annad neile tüki plastikut, kuid nad annavad su plastiku tagasi ning saad ka asja. Seega vahetust ei toimu.
Sularahas arveldades oled sa teadlikum oma kulutustest. Seetõttu eelistan minagi maksta toidu eest aina enam sularahas, kuigi aegajalt on mul sellega segadusi. Näiteks külakost ei ole arvestatud minu nädala söögiraha sisse, kas maksta see siiski sularahas ning võtta sama summa juurde või maksta kaardiga, sest see läheb nö külaskäikude/meelelahutuse realt. Siiani olen oma mugavusest maksnud kaardiga, kuid samas tundub see mulle endale veidi petukas.
Millegipärast on veebruarist saanud taas autoremondikuu. Eile lendas mu autol suure pauguga vedru pooleks, õnneks ta midagi ära ei lõhkunud ja saime ka koheselt uued vedrud ostetud ning isegi ära vahetatud, sest autot on ju iga päev vaja. Kulu sellele oli peaaegu ühe nädala söögiraha. Samas on mul nüüd ju SOSfond, millest näpistasin 50 eurot, et kuu eelarvet mitte liiga lõhki ajada.
Kuu lõpus saabub taas tuludeklaratsioon eks siis panen sellest taas tagasi ja loodetavasti saan fondi suurendada 500 euroni, sest nii on turvalisem. Kui varem oleks selline äkiline väljaminek tekitanud minus suurt nördimust, siis nüüd sain võtta ikka märksa rahulikumalt, sest mul on selleks raha olemas ja ma ei pea minema näiteks krediitkaardi kallale.
Alustasime vaikselt ka oma saunaehitust. Ostsime ära kogu soojustusmaterjali, selleks leidsime odavaima variandi Ehituskaup24 ehituspoest. Valmis juba esimene vahesein ja mehe remondifondist plaanime osta ära ühe akna, mis tuleb eesruumile. Kuna me saame teha mõõdu akna järgi, siis tellime aknafirmast seismajäänud valmisakna, Soovist jms pole me enam-vähem sobivat kahjuks hetkel leidnud, muidu tuleks ilmselt veelgi soodsam.
Selle kuu "osta midagi endale" on mul juba valmis mõeldud, kuid hetkel jälgin pingsalt oma väljaminekuid ja enne kuu lõppu ilmselt ostu ei soorita.
Juba vaikselt kevade ootuses
Elli
Kuna veebruar on toidukuu, siis otsustasin kõik selle kuu toidukulud vähemalt kirja panna. Peale seda, kui muutsime oma menüüd tervislikumaks, tõstsin teadlikult nädala toiduraha kuni 100 euroni, et saaksin kõike menüüks vajalikku osta. Võtan raha kahes osas välja. Enamasti juurde pole pidanud lisama ning mõni nädal oleme näiteks 80-85 euroga hakkama saanud, sest tasapisi on tekkinud varud kallimatest toiduainetest (oliiviõli, täisteramakaronid, riisinuudlid, kaerajahu jms).
Minu poes käimised on olnud väga kaootilised. Mõni nädal teen korraliku menüü (3-4 päeva kaupa) ning ostan vajaliku kraami valmis, kuid vahel ostan suvalist materjali kokku, et ehk midagi ikka sellest valmis nuputan.
Nii on juhtunud, et ostan kaks piima ja avastan kodus, et kapis on niigi juba 3 piima, mis ma üleeile ostsin, samas on juust täiesti otsas. Ühesõnaga on mul hetkel kena kaos tekkinud.
See nädal püüan hakkama saada kahe poeskäiguga ja kasutada võimalikult ära kõike seda, mis mul juba kappi varutud on.
Sularahaga arveldamise kohta leidsin superlaheda video - taas Ramsey videote seast.
Põhimõtteliselt on siin 2 head mõtet:
1. Mida raskem on sul osta ehk mida suurema pingutuse pead sa ostmiseks tegema, seda suurema tõenäosusega sa ei osta. Mõni inimene lahkub näiteks järjekorrast, sest see nõuab pingutust.
2. Sularahas maksmine "teeb haiget", sest sa jääd millestki ilma, kuid kaardiga makstes sa ei tunne seda.
Raha on vahetuskaup. Sina annad raha ja saad vastu mingi asja. Sa tajud seda vahetust selgemalt. Samas kaardiga makstes saad sa kaardi alati tagasi :D. Ajule jääb mulje, et sa annad neile tüki plastikut, kuid nad annavad su plastiku tagasi ning saad ka asja. Seega vahetust ei toimu.
Sularahas arveldades oled sa teadlikum oma kulutustest. Seetõttu eelistan minagi maksta toidu eest aina enam sularahas, kuigi aegajalt on mul sellega segadusi. Näiteks külakost ei ole arvestatud minu nädala söögiraha sisse, kas maksta see siiski sularahas ning võtta sama summa juurde või maksta kaardiga, sest see läheb nö külaskäikude/meelelahutuse realt. Siiani olen oma mugavusest maksnud kaardiga, kuid samas tundub see mulle endale veidi petukas.
Millegipärast on veebruarist saanud taas autoremondikuu. Eile lendas mu autol suure pauguga vedru pooleks, õnneks ta midagi ära ei lõhkunud ja saime ka koheselt uued vedrud ostetud ning isegi ära vahetatud, sest autot on ju iga päev vaja. Kulu sellele oli peaaegu ühe nädala söögiraha. Samas on mul nüüd ju SOSfond, millest näpistasin 50 eurot, et kuu eelarvet mitte liiga lõhki ajada.
Kuu lõpus saabub taas tuludeklaratsioon eks siis panen sellest taas tagasi ja loodetavasti saan fondi suurendada 500 euroni, sest nii on turvalisem. Kui varem oleks selline äkiline väljaminek tekitanud minus suurt nördimust, siis nüüd sain võtta ikka märksa rahulikumalt, sest mul on selleks raha olemas ja ma ei pea minema näiteks krediitkaardi kallale.
Alustasime vaikselt ka oma saunaehitust. Ostsime ära kogu soojustusmaterjali, selleks leidsime odavaima variandi Ehituskaup24 ehituspoest. Valmis juba esimene vahesein ja mehe remondifondist plaanime osta ära ühe akna, mis tuleb eesruumile. Kuna me saame teha mõõdu akna järgi, siis tellime aknafirmast seismajäänud valmisakna, Soovist jms pole me enam-vähem sobivat kahjuks hetkel leidnud, muidu tuleks ilmselt veelgi soodsam.
Selle kuu "osta midagi endale" on mul juba valmis mõeldud, kuid hetkel jälgin pingsalt oma väljaminekuid ja enne kuu lõppu ilmselt ostu ei soorita.
Juba vaikselt kevade ootuses
Elli
Kommentaarid
Postita kommentaar