Pean oma lisatööst loobuma, sest olen hetkel seisus, kus sooviksin ainult magada. Juba hommikul ärgates olen väsinud. See mõjutab minu üldist toimetulekut ja töö(de)le keskendumist ning kuigi see töö väga meeldis mulle ja seal olid maailma kõige toredamad kolleegid, siis pean tegema otsuse, et end mitte pikaajaliselt haiguslehelt leida.
Rahaliselt kaob eelarvest ca 12%, mis ei mõjuta loodetavasti väga palju meie igapäevast toimetulekut, kuid pikendab kõikide eesmärkide täitumist, sest me ei saa eriti raha kõrvale panna.
Kogumispäevikus sattusin arutellu tulude suurendamise teemadel. See võib olla suureks abiks, et kitsikusest välja pääseda, kuid see pole alati nii lihtne. Esiteks on mõnedel inimestel piirid ees oskuste puudumise tõttu, lisaoskuste omandamiseks vajaksid nad lisaaega ja raha. Kuid kuidas seda niigi vähese palga kõrvalt otsotsaga kokku tulles teha saab? Olen minagi mõelnud enda täiendamisele või eriala vahetamisele, sest aegajalt mulle tundub, et mu eriala on minu jaoks liiga kurnav ja seetõttu ma kolistan siin pidevalt august-auku. Teen, teen ja siis olen jälle täiesti tühjaks pigistatud sidrun, kuid võimalik, et see on hoopis minu iseärasus ja olengi kehv pingetaluja ja väsin kergemini kui enamik. Kuid pere kõrvalt õppimine tundub liigse luksusena ja nii on need plaanid sinnapaika jäänudki.
Teine probleem tulude suurendamisel, kust piir ette võib tulla, ongi iseenda suutlikkus ja võhm. Mõni suudab töötada 16h päevas, kuid mina tulen vaevu 7-8h toime. Mingi periood on võimalik töötada ülekoormusega ja nö piiripeal, kuid ilmselt jätab see igale tervisele oma jälje ja pikemas perspektiivis pole see eriti jätkusuutlik. Pealegi ei tohiks olla raha teenimine ja töö kunagi eespool perekonnast. Ma pigem lähen koos perega tasuta rabamatkale, veedan õhtuti pere seltsis kvaliteetaega, kui rabelen pikki päevi tööd teha selle nimel, et korra aastas soojamaareisile saada. Mulle meeldis väga see lõik filmist "Eia jõulud Tondikakul", kus ema planeerib kauget reisi ja tüdruk tahaks lihtsalt koos emaga kelgutada vms teha. Kuigi hetkel lebaksin vist meelsasti nädal aega mitte midagi tehes kuskil palmi all. Mitte midagi tegemine ja korralik väljapuhkamine oleks hetkel suurim soov.
Kolmandaks - kõik ei saa olla ülemused. Keegi peabki olema koristaja, müüja, liinitööline või bussijuht vms. Ma imetlen väga inimesi, kes suudavad oma tööd täieliku pühendumusega teha, pole oluline, mis töö see on.
Mulle ilmselt sobivadki kõige paremini sellised minispurdid. Mingi aeg saan suurema töökoormusega hakkama, kuid pean ise tunnetama, millal piir ette tuleb ning siis paraku pidurit tõmbama. Alati, kui seisan taas valiku ees, kas jätkata või lõpetada, lohutab mu kallis kaasa mind, et tal on (elu)rõõmsat naist rohkem vaja kui raha. 😍 See otsus ei tule mul kunagi kergelt. venitan alati viimse hetkeni.
Nüüd siis peame oma elukorralduses veidi muudatusi tegema. Tõmbame püksirihmad jälle koomale ja küll me hakkama saame. Üks koht, kus ma nüüd ilmselt taas koonerdama kipun, on endale lubatud korralikud esemed. Hetkel ootab ikka veel selle kuu planeeritud ese oma aega (kulu ca 50-70 eurot) ja mul tekib juba kahtlus, et ma ei raatsi seda raha taas enda peale kulutada.
Tegelikult on head uudist ka. Kui mina vähendan oma sissetulekut, siis õnneks mehe palk veidi suurenes. Need palgatõusud käivad küll tibusammul, aga iga kümme eurot on ju abiks ikka. See on ka positiivne, et sel aastal on vanem laps end suuresti juba ise ära majandanud ja seegi on eelarves tunda andnud. Näiteks ostis ta ise endale korraliku talvejope, saapad ning uue mobiiltelefoni. Kõikidel üritustel on ta saanud sel aastal hakkama oma rahaga.
See kuu ootab veel ees auto ülevaatus, loodetavasti ei too see eelarvesse mingeid lisaüllatusi.
Hetkel megaväsinud
Elli
Rahaliselt kaob eelarvest ca 12%, mis ei mõjuta loodetavasti väga palju meie igapäevast toimetulekut, kuid pikendab kõikide eesmärkide täitumist, sest me ei saa eriti raha kõrvale panna.
Kogumispäevikus sattusin arutellu tulude suurendamise teemadel. See võib olla suureks abiks, et kitsikusest välja pääseda, kuid see pole alati nii lihtne. Esiteks on mõnedel inimestel piirid ees oskuste puudumise tõttu, lisaoskuste omandamiseks vajaksid nad lisaaega ja raha. Kuid kuidas seda niigi vähese palga kõrvalt otsotsaga kokku tulles teha saab? Olen minagi mõelnud enda täiendamisele või eriala vahetamisele, sest aegajalt mulle tundub, et mu eriala on minu jaoks liiga kurnav ja seetõttu ma kolistan siin pidevalt august-auku. Teen, teen ja siis olen jälle täiesti tühjaks pigistatud sidrun, kuid võimalik, et see on hoopis minu iseärasus ja olengi kehv pingetaluja ja väsin kergemini kui enamik. Kuid pere kõrvalt õppimine tundub liigse luksusena ja nii on need plaanid sinnapaika jäänudki.
Teine probleem tulude suurendamisel, kust piir ette võib tulla, ongi iseenda suutlikkus ja võhm. Mõni suudab töötada 16h päevas, kuid mina tulen vaevu 7-8h toime. Mingi periood on võimalik töötada ülekoormusega ja nö piiripeal, kuid ilmselt jätab see igale tervisele oma jälje ja pikemas perspektiivis pole see eriti jätkusuutlik. Pealegi ei tohiks olla raha teenimine ja töö kunagi eespool perekonnast. Ma pigem lähen koos perega tasuta rabamatkale, veedan õhtuti pere seltsis kvaliteetaega, kui rabelen pikki päevi tööd teha selle nimel, et korra aastas soojamaareisile saada. Mulle meeldis väga see lõik filmist "Eia jõulud Tondikakul", kus ema planeerib kauget reisi ja tüdruk tahaks lihtsalt koos emaga kelgutada vms teha. Kuigi hetkel lebaksin vist meelsasti nädal aega mitte midagi tehes kuskil palmi all. Mitte midagi tegemine ja korralik väljapuhkamine oleks hetkel suurim soov.
Kolmandaks - kõik ei saa olla ülemused. Keegi peabki olema koristaja, müüja, liinitööline või bussijuht vms. Ma imetlen väga inimesi, kes suudavad oma tööd täieliku pühendumusega teha, pole oluline, mis töö see on.
Mulle ilmselt sobivadki kõige paremini sellised minispurdid. Mingi aeg saan suurema töökoormusega hakkama, kuid pean ise tunnetama, millal piir ette tuleb ning siis paraku pidurit tõmbama. Alati, kui seisan taas valiku ees, kas jätkata või lõpetada, lohutab mu kallis kaasa mind, et tal on (elu)rõõmsat naist rohkem vaja kui raha. 😍 See otsus ei tule mul kunagi kergelt. venitan alati viimse hetkeni.
Nüüd siis peame oma elukorralduses veidi muudatusi tegema. Tõmbame püksirihmad jälle koomale ja küll me hakkama saame. Üks koht, kus ma nüüd ilmselt taas koonerdama kipun, on endale lubatud korralikud esemed. Hetkel ootab ikka veel selle kuu planeeritud ese oma aega (kulu ca 50-70 eurot) ja mul tekib juba kahtlus, et ma ei raatsi seda raha taas enda peale kulutada.
Tegelikult on head uudist ka. Kui mina vähendan oma sissetulekut, siis õnneks mehe palk veidi suurenes. Need palgatõusud käivad küll tibusammul, aga iga kümme eurot on ju abiks ikka. See on ka positiivne, et sel aastal on vanem laps end suuresti juba ise ära majandanud ja seegi on eelarves tunda andnud. Näiteks ostis ta ise endale korraliku talvejope, saapad ning uue mobiiltelefoni. Kõikidel üritustel on ta saanud sel aastal hakkama oma rahaga.
See kuu ootab veel ees auto ülevaatus, loodetavasti ei too see eelarvesse mingeid lisaüllatusi.
Hetkel megaväsinud
Elli
Kommentaarid
Postita kommentaar