Otse põhisisu juurde

Jõud lõpeb, ei jaksa enam ...

Pean oma lisatööst loobuma, sest olen hetkel seisus, kus sooviksin ainult magada. Juba hommikul ärgates olen väsinud. See mõjutab minu üldist toimetulekut ja töö(de)le keskendumist ning kuigi see töö väga meeldis mulle ja seal olid maailma kõige toredamad kolleegid, siis pean tegema otsuse, et end mitte pikaajaliselt haiguslehelt leida.

Rahaliselt kaob eelarvest ca 12%, mis ei mõjuta loodetavasti väga palju meie igapäevast toimetulekut, kuid pikendab kõikide eesmärkide täitumist, sest me ei saa eriti raha kõrvale panna.

Kogumispäevikus sattusin arutellu tulude suurendamise teemadel. See võib olla suureks abiks, et kitsikusest välja pääseda, kuid see pole alati nii lihtne. Esiteks on mõnedel inimestel piirid ees oskuste puudumise tõttu, lisaoskuste omandamiseks vajaksid nad lisaaega ja raha. Kuid kuidas seda niigi vähese palga kõrvalt otsotsaga kokku tulles teha saab? Olen minagi mõelnud enda täiendamisele või eriala vahetamisele, sest aegajalt mulle tundub, et mu eriala on minu jaoks liiga kurnav ja seetõttu ma kolistan siin pidevalt august-auku. Teen, teen ja siis olen jälle täiesti tühjaks pigistatud sidrun, kuid võimalik, et see on hoopis minu iseärasus ja olengi kehv pingetaluja ja väsin kergemini kui enamik. Kuid pere kõrvalt õppimine tundub liigse luksusena ja nii on need plaanid sinnapaika jäänudki.
Teine probleem tulude suurendamisel, kust piir ette võib tulla, ongi iseenda suutlikkus ja võhm. Mõni suudab töötada 16h päevas, kuid mina tulen vaevu 7-8h toime. Mingi periood on võimalik töötada ülekoormusega ja nö piiripeal, kuid ilmselt jätab see igale tervisele oma jälje ja pikemas perspektiivis pole see eriti jätkusuutlik. Pealegi ei tohiks olla raha teenimine ja töö kunagi eespool perekonnast. Ma pigem lähen koos perega tasuta rabamatkale, veedan õhtuti pere seltsis kvaliteetaega, kui rabelen pikki päevi tööd teha selle nimel, et korra aastas soojamaareisile saada. Mulle meeldis väga see lõik filmist "Eia jõulud Tondikakul", kus ema planeerib kauget reisi ja tüdruk tahaks lihtsalt koos emaga kelgutada vms teha. Kuigi hetkel lebaksin vist meelsasti nädal aega mitte midagi tehes kuskil palmi all. Mitte midagi tegemine ja korralik väljapuhkamine oleks hetkel suurim soov.
Kolmandaks - kõik ei saa olla ülemused. Keegi peabki olema koristaja, müüja, liinitööline või bussijuht vms. Ma imetlen väga inimesi, kes suudavad oma tööd täieliku pühendumusega teha, pole oluline, mis töö see on.
Mulle ilmselt sobivadki kõige paremini sellised minispurdid. Mingi aeg saan suurema töökoormusega hakkama, kuid pean ise tunnetama, millal piir ette tuleb ning siis paraku pidurit tõmbama. Alati, kui seisan taas valiku ees, kas jätkata või lõpetada, lohutab mu kallis kaasa mind, et tal on (elu)rõõmsat naist rohkem vaja kui raha. 😍 See otsus ei tule mul kunagi kergelt. venitan alati viimse hetkeni.

Nüüd siis peame oma elukorralduses veidi muudatusi tegema. Tõmbame püksirihmad jälle koomale ja küll me hakkama saame. Üks koht, kus ma nüüd ilmselt taas koonerdama kipun, on endale lubatud korralikud esemed. Hetkel ootab ikka veel selle kuu planeeritud ese oma aega (kulu ca 50-70 eurot) ja mul tekib juba kahtlus, et ma ei raatsi seda raha taas enda peale kulutada.

Tegelikult on head uudist ka. Kui mina vähendan oma sissetulekut, siis õnneks mehe palk veidi suurenes. Need palgatõusud käivad küll tibusammul, aga iga kümme eurot on ju abiks ikka. See on ka positiivne, et sel aastal on vanem laps end suuresti juba ise ära majandanud ja seegi on eelarves tunda andnud. Näiteks ostis ta ise endale korraliku talvejope, saapad ning uue mobiiltelefoni. Kõikidel üritustel on ta saanud sel aastal hakkama oma rahaga.

See kuu ootab veel ees auto ülevaatus, loodetavasti ei too see eelarvesse mingeid lisaüllatusi.

Hetkel megaväsinud
Elli


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Mida sa edasi tegema hakkad?

See on küsimus, mida kuulen iga kord, kui kodust nina välja pistan. "Ma veel päris täpselt ei tea" - on minu vastus. See tundub nii mõnelegi ehmatav, et kuidas nii saab.  Kõigepealt pean ma puhkama. Nagu päris päriselt tegelema asjadega, mis lõõgastavad, teevad rõõmu ning annavad vaimule täieliku puhkuse. Ma olen end ühest kohast vabaks võtnud ja mul oleks võimalus kohe tormata uutesse seiklustesse, kuid ma tean, et mu vaim vajab restarti.  Kes mulle instagramis kaasa elavad, need võibolla märkasid ka storysid, kus ühel hetkel rõõmustasin saabunud vabaduse üle ja juba järgmisel hetkel oli mu rõõm asendunud masendusega, sest üks kohustus, mis nõuab mitmeid tunde pingutust, kukkus kolinal kaela. Ja nii ma siin ootan ikka veel, et oleksin ükskord ometigi vaba ja saaksin nautida suve ja oma kodus toimetamist või ka veidi ringi reisimist.  Reisimisega seoses juhtus kogemata nii, et mu reisifond sai kiiremini täis, kui oleksin osanud oodatagi. Sain veel viimased lisatasud kätte ja
Tere! Mina olen Elli. Olen neljakümnendates kahe toreda teismeeas kuti ema ja ühe toreda mehe naine. Meie peres on ka kaks vahvat neljajalgset, kes vajavad süüa ja suurel hulgal tähelepanu. Ma elan Lõuna-Eestis ühes väikeses külakeses. Oma maja saime alles mõned aastad tagasi. Meie elu sõltub täielikult isiklikust transpordist, seetõttu on meie peres kaks autot (vanuses 10+ aastat). Nüüd siis põhilise juurde. Olen jälginud huviga facebookis Kogumispäeviku tegemisi ja mul on tunne, et mul on väga palju õppida, et saada rahatargaks. Minu lapsepõlves oli raha alati vähe. Enne palgapäeva oli vanematel rahad tihtipeale täiesti otsas. Pidime mõned aastad üle elama aja, kui üks vanematest oli töötu. Sõime siis põhiliselt kartulit, piima ja muna, mis tulid sel ajal oma põllult-laudast. Uusi asju osteti harva, riided tulid enamasti taaskasutusest või tuttavatelt. Mul on tunne, et minu sees on uskumused, et raha ongi alati vähe või puudu. Vaatamata nendele uskumustele, mis lapseeast kaasa o

PAUS või siiski selle peatüki lõpp

Tunnen, et olen selle loo alguse Ellist nii kaugele liikunud, et see poleks nagu enam minu lugu. Seepärast ei leia ka enam piisavalt motivatsiooni, et siia midagi kirjutada.  Minu elus on hetkel lehe keeramise hetk ning sooviksin alustada uut peatükki võimalikult puhtalt lehelt. Loomulikult liiguvad sellesse kaasa eelmistest peatükkides õpitud tarkused, kuid see on ikkagi täiesti uus ja juba hoopis teine lugu.  Kui sattusid siia, sest soovid teada, kust või kuidas ühte rahatarkuse teekonda alustada, siis palun liigu selle blogi algusesse ning loe läbi 2019a postitused. Loodetavasti saad sealt indu, et ka ise väikeste sammudega alustada.  Kui soovid aga minu praegustest tegemistest veidi rohkem teada saada, siis oled oodatud jälgima mind instagrammi: elli_the_saver kontole. Rahatargemat teekonda soovides Elli Teel järgmise käänakuni :)