Otse põhisisu juurde

Kuidas edasi?

Ohohohohooo....nii palju on jälle vahepeal juhtunud. Selline tunne, et ei teagi, kust otsast alustada. Kõigepealt olen siis nüüd ametlikult taas vaid 0,5 koormusega töö omanik. Vaheajal tegin väikese puhkuse ning võtsin hoo maha, et veidigi taastuda senisest kiirest. Käisin mere ääres ja veidi ka spaatamas. See oli taas säästuvariandis, aga ma ei laskuks detailidesse. Kogukulu umbes 50 eurot (sõit, spaa, ööbimine, söök). :)
Minipuhkus 

Tuludeklaratsioon sai tehtud juba 13.02. Summa oli kena - praktiliselt üks kuupalk lisaks. Selle eest oleks saanud nii mõndagi meie saunaehituse jaoks - justnimelt OLEKS, sest siis juhtus see, mis alati. Kõigepealt otsustas üks metskits minu auto alla viskudes suitsiidi sooritada. See kahjuks tal ka õnnestus. Auto pääses korraliku mõlgiga ukses. Kuna uks käib kinni ning lahti, siis pole remont mõistlik, sest teatavasti on värvimistööd kulukad ning see maksaks ilmselt umbes pool auto koguväärtusest. Mõttekam on mõnest lammutusest sama värvi uks osta, seni sõidan siis mõlkis uksega ringi.
25.02.2020

Lisaks sellele on hommikuti autot käivitades aegajalt kuulda kahtlast kolinat. Esmane diagnoos või prognoos annab vähemalt 700-eurose autoremondi. No ei ole võimalik! Just nüüd, kus ma otsustasin oma sissetulekuid vähendada, hakkab kohe mingi jama pihta. Praktiliselt kogu minu tuludeklaratsioonist saadud raha läheb nüüd siis autoremonti. Hea, et vähemalt ülevaatusest sain läbi.

Veebruaris sain veidi lisaraha ühe projekti eest ja otsustasin teha ära ostu: "armastan iseennast!".
Kuna mul oli suur osa pesu lihtsalt otsa saanud ja oma lemmikpesu oskasin ma kogemata suures hajameelsuses kuhugi ära kaotada, siis alles olid jäänud vaid pigistavad, torkivad või muidu ebamugavad. Seetõttu oli mul vaja kiiremas korras ses osas oma garderoobi täiendada. Lisaks siis mõned t-särgid, pluus, sokid. Enamus oste sai sooritatud Pepcost.

Märtsi ostu teen ilmselt nn lõpurahadest, mis sain töölt lahkumise eest. Suur soov oleks uus (võib ka kasutatud, aga korralik) kevad/sügismantel, kuid ma pole kindel, kas leian midagi piisavalt rahakotisõbralikku ning meeldivat. Kindlasti pean ära ostma ühe paari mugavaid, kuid viisakaid töökingi. 

Pean ju nüüd jälle väga hoolikalt oma eelarve paika panema. Eelkõige saab siis taas kokkuhoidu veidi teha toidu arvelt ning iseenda riiete uuendamise arvelt ka muidugi. Üks, millest hetkel väga puudust tunnen, on teater. Ma pole juba mitu kuud saanud ühtki etendust vaatamas käia, sest mul lihtsalt polnud selleks aega ja energiat, kuid praeguse eelarve juures ilmselt niipea ei raatsi ka. Nii see elu paraku on, kui on raha, siis pole aega ja kui on aega, siis on jälle rahadega kitsam. 
Saunaehitus jääb ilmselgelt venima, kuigi meil on endiselt suur unistus jõuluks oma sauna saada. Nüüd oleks vaja nuputada mõni lisateenistus, mis oleks nö hobi(puhkus/lõõgastus/meditatsioon) ja kasu üheskoos  ja mida saaks niimoodi vaikselt õhtuti teleka ees nokitseda, sest liigset pingutust ma hetkel endale lubada ei tohi, muidu läheb tervis kevadeks päris käest. Eks näis, kuidas see mul õnnestub. 

Taas kokkuhoidlik
Elli




Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Mida sa edasi tegema hakkad?

See on küsimus, mida kuulen iga kord, kui kodust nina välja pistan. "Ma veel päris täpselt ei tea" - on minu vastus. See tundub nii mõnelegi ehmatav, et kuidas nii saab.  Kõigepealt pean ma puhkama. Nagu päris päriselt tegelema asjadega, mis lõõgastavad, teevad rõõmu ning annavad vaimule täieliku puhkuse. Ma olen end ühest kohast vabaks võtnud ja mul oleks võimalus kohe tormata uutesse seiklustesse, kuid ma tean, et mu vaim vajab restarti.  Kes mulle instagramis kaasa elavad, need võibolla märkasid ka storysid, kus ühel hetkel rõõmustasin saabunud vabaduse üle ja juba järgmisel hetkel oli mu rõõm asendunud masendusega, sest üks kohustus, mis nõuab mitmeid tunde pingutust, kukkus kolinal kaela. Ja nii ma siin ootan ikka veel, et oleksin ükskord ometigi vaba ja saaksin nautida suve ja oma kodus toimetamist või ka veidi ringi reisimist.  Reisimisega seoses juhtus kogemata nii, et mu reisifond sai kiiremini täis, kui oleksin osanud oodatagi. Sain veel viimased lisatasud kätte ja

PAUS või siiski selle peatüki lõpp

Tunnen, et olen selle loo alguse Ellist nii kaugele liikunud, et see poleks nagu enam minu lugu. Seepärast ei leia ka enam piisavalt motivatsiooni, et siia midagi kirjutada.  Minu elus on hetkel lehe keeramise hetk ning sooviksin alustada uut peatükki võimalikult puhtalt lehelt. Loomulikult liiguvad sellesse kaasa eelmistest peatükkides õpitud tarkused, kuid see on ikkagi täiesti uus ja juba hoopis teine lugu.  Kui sattusid siia, sest soovid teada, kust või kuidas ühte rahatarkuse teekonda alustada, siis palun liigu selle blogi algusesse ning loe läbi 2019a postitused. Loodetavasti saad sealt indu, et ka ise väikeste sammudega alustada.  Kui soovid aga minu praegustest tegemistest veidi rohkem teada saada, siis oled oodatud jälgima mind instagrammi: elli_the_saver kontole. Rahatargemat teekonda soovides Elli Teel järgmise käänakuni :) 
Tere! Mina olen Elli. Olen neljakümnendates kahe toreda teismeeas kuti ema ja ühe toreda mehe naine. Meie peres on ka kaks vahvat neljajalgset, kes vajavad süüa ja suurel hulgal tähelepanu. Ma elan Lõuna-Eestis ühes väikeses külakeses. Oma maja saime alles mõned aastad tagasi. Meie elu sõltub täielikult isiklikust transpordist, seetõttu on meie peres kaks autot (vanuses 10+ aastat). Nüüd siis põhilise juurde. Olen jälginud huviga facebookis Kogumispäeviku tegemisi ja mul on tunne, et mul on väga palju õppida, et saada rahatargaks. Minu lapsepõlves oli raha alati vähe. Enne palgapäeva oli vanematel rahad tihtipeale täiesti otsas. Pidime mõned aastad üle elama aja, kui üks vanematest oli töötu. Sõime siis põhiliselt kartulit, piima ja muna, mis tulid sel ajal oma põllult-laudast. Uusi asju osteti harva, riided tulid enamasti taaskasutusest või tuttavatelt. Mul on tunne, et minu sees on uskumused, et raha ongi alati vähe või puudu. Vaatamata nendele uskumustele, mis lapseeast kaasa o