Otse põhisisu juurde

Kõik hästi

Tere taas!

Ilmselt see, kes vähegi saab, on hetkel kodusel režiimil. Nii ka meie perest on kolm inimest olnud juba kaks nädalat täiesti kodused. Üks liigub siis veel vaid kodu ja töö vahet ning töö juurest on ära öeldud, et niipea, kui nakkus sisse peaks tulema, saadetakse kõik koju. Seega oleme hetkel tänulikud iga päeva eest, mil mehel on võimalik veel tööl käia.
Mina vist ei pea väga oma töö pärast kartma, sest saan palka riigi alluvuses olevalt asutuselt ning mu töö on väga spetsiifiline, st et mind on loodetavasti veel lähiajal vaja. Aga kunagi ju ei ole 100% kindlust.

Praegu on just see hetk, kus ma olen kogu südamest tänulik kogumispäevikule ning rahul iseendaga, et ma eelmisel aastal oma käänulist rahatarkuste kogumise teekonda alustasin. See teadmine, et mul on hetkel olemas rahavarud, mida hädavajadusel kasutada saan, annavad tõelise meelerahu. Jah, need ei ole veel 6-12 kuu hakkama saamise summad, kuid kui arvestada sellega, et töö kaotamisel toetab ju riik ka mingi piskuga ja me oleme harjunud pigem vähemaga hakkama saama, siis olen rahul, et seegi tagavara on.

Praegusel segasel ajal on meil kulude ja eelarvest kinnipidamisega nii ja naa. Mõni on vähenenud, kuid nii mõnigi ilmselgelt tõusnud, suurem kokkuhoid tuleb näiteks kütuse arvelt. Elektriarvet veidi kardan, sest see saab ilmselt märgatavalt suurem olema. Toidukulud on jäänud peaaegu samaks. Olen kuni 2x nädalas poes käinud ja arved on 50 euro kanti. Väga lahe, kuidas nüüd saab siis oma oskuseid proovile panna. Kuidas korra nädalas poes käiguga nädal aega hakkama saada. Ma veel päris nii osavaks pole saanud. Leib, piim ja võileivakraam on seni kippunud ikka nädala keskel otsa saama. Tänagi on kapis vaid mõni viil sinki ja juustu. Selleks, et homseni välja vedada, keetsin karbitäie mune hommikusöögiks. Keedumuna majoneesiga on üks laste lemmik alternatiive võileibadele. Pudruusku ei ole ma suutnud endiselt kõiki veel keerata. Omlett või siis peekon munaga läheb paremini peale.
Selleks, et ei peaks liiga tihti poes käima olen uurinud, mis võiks kauem säilida ja nii on mul kapis nt tetrapakendites vahukoor, mille säilivusaeg on mitu kuud. Kui peaks juhtuma, et haigestume või ei saa enam poodi, siis saaks keeta pudru, millelel vahukoore tilgakene sisse lisada või teha kastmeid vms. Õnneks on meil mitu kotti kartuleid ja päris nälga ei jääks ka siis, kui ei saaks mitu nädalat kodust välja. Homme tuleb suurem sissseostu päev, sest kõik hügieenitarbed on hakanud järsku otsa lõppema. Tahaks varusid täiendada nii, et ei peaks nädala sees rohkem poes käima. Kindel plaan on sügavkülma lihakraamiga täiendada. Seal küll on ühtteist veel alles, kuid praegu tasub pigem rohkem varusid hoida, siis on hea vajadusel võtta.


Kuid tegelik olukord ainult isikliku mätta otsast vaadates on ju täitsa ok. Meil on hetkel veel kõik hästi.  Oleme terved, saame õues käia ja kodu läheduses vabalt ringi liikuda. Meil on ju kodu ümber piisavalt ruumi ja värsket õhku. Ilmad on ka nii superilusad, et kutsuvad välja toimetama. Igapäevaselt teeme mõne metsatiiru ja veidi olen aias tegutsenud. Mul on pigem probleem, et tööd on tavapärasest rohkem ja pean suure osa ajast veetma toas arvuti taga ning ei saa õue nii palju kui tahaksin.

Rahatarkustest nii palju, et olen teinud kindla plaani uuel kuul ühe järelmaksu ära lõpetada ning siis teist järelmaksu hakata topeltmaksetega boostima, siis olen sügiseks vähemalt neist kahest vaba. Järgmine samm on vaadata, kas saan väikelaenu kiiremini nulli maksta, sest sain kogumispäevikust häid mõtteid ja toetust. Oluline koht järelemõtlemiseks: Laenud on negatiivne investeering!!! 
Tegelikult pole me ju keegi nii rikkad, et kellelegi oma piskust sissetulekust paarsada eurot niisama ära anda, kuid millegipärast teeme seda siiski, kui võtame kõrge intressiga järelmakse. Jah, ma olen olnud olukorras, kus pesumasin läheb kõige ebasobivamal ajal katki ja võtnud järelmaksu, kuid nüüd olen veidi targemaks saanud ja ilmselt sellises olukorras lepiksin mõne kasutatud odavama variandiga, et ei peaks topelt maksma. Teine oluline samm, sellise olukorra vältimiseks on siis piisava puhvri loomine. Kõik kulutused tuleb mingiks ajaks viia miinimumini ja keskendudagi sellele, et mul oleks hädaabifond, mis sellistel hetkedel aitab.
Investeerimiskuu puhul ostsin endale T. Pertmani " Alustava investori käsiraamatu", kuid kahjuks pole mul praegu aega selle lugemiseks, kuid teen seda kindlasti õige pea.

Päikest ja tervist soovides
Elli

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Säästufondid

 Olen juba mõnda aega tahtnud kirjutada minu jaoks väga hästi toiminud süsteemist, mis aitas mind välja palgapäevast palgapäevani hädavaevu toime tulemise nõiaringist. Tänu ümbrikumeetodile olid minu eelarves olevad kategooriad jagatud reaalseteks rahaümbrikuteks. Iga kuu lisasin sinna mingi summa ning kuu lõpus sain otsustada, kas panen selle summa suuremasse säästu või jätan samasse ümbrikusse/kategooriasse alles.  Mul hakkasid selviisil tekkima tasapisi igas kategoorias minisäästud (neid nimetatakse ka sinking funds).  Tänu sellele jäin ma iga kuu paremini eelarvesse ning samas hakkasid tekkima väikesed lisasäästud.  Näiteks riiete kategooriasse lisan ma enamasti 30-50 eurot. Seega võis paari-kolme kuuga sellesse kategooriasse koguneda juba ligi 100€. Kui samal ajal hoida pilku peal oma garderoobil ning jalatsite riiulil, saab kenasti teha plaane, millal ja milleks see raha kulutada. Mina kulutasin sel kevadel lapse lõpupeoks kleidi ja uute jalanõude ostmiseks. Kui on teada, et mõni

Liiga hästi?

 Tahad teada, kuidas mu rahaasjadel läheb. Ma arvan et (liiga) hästi läheb, sest meediast tuleb igast väljaandest peaaegu iga päev mõni uudisnupuke selle kohta, kui raske peab olema. Eriti hull oli Ärilehe artikkel, kus pereema peab suutma "vaid" 1000 euroga neljaliikmelise pere ära toita. Ei saagi enam toitu koju tellida ja peab hirmsas Lidli poes käima. Piinlik hakkab midagi sellist lugedes. Mõni kolme lapsega üksikema peab võibolla sellise summaga kõik kulud suutma ära katta. Seega on minul midagi sellist lugedes tunne, et ma ei taha olla sellesse gruppi kuuluv, et ma pigem olen siin teises Eestis edasi. Nii naljakas. Ma ju olen vaeva näinud ja olen selle auga välja teeninud ning mul on palju unistusi, mida soovin ju täita.  Novembris suunasin säästudesse 1082 eurot ning mul on nüüd kolme kuu kulude puhver koos. Müstika. Kui vaadata 2019a jaanuari lõppu, siis oli ju suur pingutus kümmet eurotki kõrvale panna.  Mul on vaja õppida nüüd oma mõtlemist rohkem külluse suunas nüg

Pealkirjata lugu :D

 September sai läbi ja suur oli minu üllatus, kui lõpetasin selle 341 euroga pangaarvel. Tegelikult oli vaba kuluraha alles isegi 371€, sest rahakotis oli veel alles 30€ toiduraha.  Ära said ju peetud kõik sünnipäevad. Pulmast pidin küll haiguse tõttu loobuma, kuid kingitus ootab pruutpaariga kokku saamist. Eelarvesse ei olnud arvestatud raha, mis kulus ravimitele, kuid ilmselt samal ajal tuli kokkuhoid kütusekuludelt, sest ma ei sõitnud kaks nädalat eriti kuhugi. Kuna mulle tundus kuu alguses kõike nii palju ja raha peale puhkust pigem väga täpselt, siis olen igatahes ise küll väga üllatunud.  Me siin saime vahepeal taas koroonaga pihta. Muidu polnudki seekord väga hull, kuid mul oli probleeme, et köha lahtisemaks saada. Jõin aga meega teed, sõin igasugu tablette sisse, aurutasin ja tegin sinepi ja meeplaastreid. Lõpuks oli kõige suuremaks abimeheks ikkagi saun. Aururohke leil ning ma ei tea, kas see ka aitas, aga igatahes hõõrusin end igaks juhuks ka veidi soolaga kokku.  Kes nüüd mi