Otse põhisisu juurde

Kõik hästi

Tere taas!

Ilmselt see, kes vähegi saab, on hetkel kodusel režiimil. Nii ka meie perest on kolm inimest olnud juba kaks nädalat täiesti kodused. Üks liigub siis veel vaid kodu ja töö vahet ning töö juurest on ära öeldud, et niipea, kui nakkus sisse peaks tulema, saadetakse kõik koju. Seega oleme hetkel tänulikud iga päeva eest, mil mehel on võimalik veel tööl käia.
Mina vist ei pea väga oma töö pärast kartma, sest saan palka riigi alluvuses olevalt asutuselt ning mu töö on väga spetsiifiline, st et mind on loodetavasti veel lähiajal vaja. Aga kunagi ju ei ole 100% kindlust.

Praegu on just see hetk, kus ma olen kogu südamest tänulik kogumispäevikule ning rahul iseendaga, et ma eelmisel aastal oma käänulist rahatarkuste kogumise teekonda alustasin. See teadmine, et mul on hetkel olemas rahavarud, mida hädavajadusel kasutada saan, annavad tõelise meelerahu. Jah, need ei ole veel 6-12 kuu hakkama saamise summad, kuid kui arvestada sellega, et töö kaotamisel toetab ju riik ka mingi piskuga ja me oleme harjunud pigem vähemaga hakkama saama, siis olen rahul, et seegi tagavara on.

Praegusel segasel ajal on meil kulude ja eelarvest kinnipidamisega nii ja naa. Mõni on vähenenud, kuid nii mõnigi ilmselgelt tõusnud, suurem kokkuhoid tuleb näiteks kütuse arvelt. Elektriarvet veidi kardan, sest see saab ilmselt märgatavalt suurem olema. Toidukulud on jäänud peaaegu samaks. Olen kuni 2x nädalas poes käinud ja arved on 50 euro kanti. Väga lahe, kuidas nüüd saab siis oma oskuseid proovile panna. Kuidas korra nädalas poes käiguga nädal aega hakkama saada. Ma veel päris nii osavaks pole saanud. Leib, piim ja võileivakraam on seni kippunud ikka nädala keskel otsa saama. Tänagi on kapis vaid mõni viil sinki ja juustu. Selleks, et homseni välja vedada, keetsin karbitäie mune hommikusöögiks. Keedumuna majoneesiga on üks laste lemmik alternatiive võileibadele. Pudruusku ei ole ma suutnud endiselt kõiki veel keerata. Omlett või siis peekon munaga läheb paremini peale.
Selleks, et ei peaks liiga tihti poes käima olen uurinud, mis võiks kauem säilida ja nii on mul kapis nt tetrapakendites vahukoor, mille säilivusaeg on mitu kuud. Kui peaks juhtuma, et haigestume või ei saa enam poodi, siis saaks keeta pudru, millelel vahukoore tilgakene sisse lisada või teha kastmeid vms. Õnneks on meil mitu kotti kartuleid ja päris nälga ei jääks ka siis, kui ei saaks mitu nädalat kodust välja. Homme tuleb suurem sissseostu päev, sest kõik hügieenitarbed on hakanud järsku otsa lõppema. Tahaks varusid täiendada nii, et ei peaks nädala sees rohkem poes käima. Kindel plaan on sügavkülma lihakraamiga täiendada. Seal küll on ühtteist veel alles, kuid praegu tasub pigem rohkem varusid hoida, siis on hea vajadusel võtta.


Kuid tegelik olukord ainult isikliku mätta otsast vaadates on ju täitsa ok. Meil on hetkel veel kõik hästi.  Oleme terved, saame õues käia ja kodu läheduses vabalt ringi liikuda. Meil on ju kodu ümber piisavalt ruumi ja värsket õhku. Ilmad on ka nii superilusad, et kutsuvad välja toimetama. Igapäevaselt teeme mõne metsatiiru ja veidi olen aias tegutsenud. Mul on pigem probleem, et tööd on tavapärasest rohkem ja pean suure osa ajast veetma toas arvuti taga ning ei saa õue nii palju kui tahaksin.

Rahatarkustest nii palju, et olen teinud kindla plaani uuel kuul ühe järelmaksu ära lõpetada ning siis teist järelmaksu hakata topeltmaksetega boostima, siis olen sügiseks vähemalt neist kahest vaba. Järgmine samm on vaadata, kas saan väikelaenu kiiremini nulli maksta, sest sain kogumispäevikust häid mõtteid ja toetust. Oluline koht järelemõtlemiseks: Laenud on negatiivne investeering!!! 
Tegelikult pole me ju keegi nii rikkad, et kellelegi oma piskust sissetulekust paarsada eurot niisama ära anda, kuid millegipärast teeme seda siiski, kui võtame kõrge intressiga järelmakse. Jah, ma olen olnud olukorras, kus pesumasin läheb kõige ebasobivamal ajal katki ja võtnud järelmaksu, kuid nüüd olen veidi targemaks saanud ja ilmselt sellises olukorras lepiksin mõne kasutatud odavama variandiga, et ei peaks topelt maksma. Teine oluline samm, sellise olukorra vältimiseks on siis piisava puhvri loomine. Kõik kulutused tuleb mingiks ajaks viia miinimumini ja keskendudagi sellele, et mul oleks hädaabifond, mis sellistel hetkedel aitab.
Investeerimiskuu puhul ostsin endale T. Pertmani " Alustava investori käsiraamatu", kuid kahjuks pole mul praegu aega selle lugemiseks, kuid teen seda kindlasti õige pea.

Päikest ja tervist soovides
Elli

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Mida sa edasi tegema hakkad?

See on küsimus, mida kuulen iga kord, kui kodust nina välja pistan. "Ma veel päris täpselt ei tea" - on minu vastus. See tundub nii mõnelegi ehmatav, et kuidas nii saab.  Kõigepealt pean ma puhkama. Nagu päris päriselt tegelema asjadega, mis lõõgastavad, teevad rõõmu ning annavad vaimule täieliku puhkuse. Ma olen end ühest kohast vabaks võtnud ja mul oleks võimalus kohe tormata uutesse seiklustesse, kuid ma tean, et mu vaim vajab restarti.  Kes mulle instagramis kaasa elavad, need võibolla märkasid ka storysid, kus ühel hetkel rõõmustasin saabunud vabaduse üle ja juba järgmisel hetkel oli mu rõõm asendunud masendusega, sest üks kohustus, mis nõuab mitmeid tunde pingutust, kukkus kolinal kaela. Ja nii ma siin ootan ikka veel, et oleksin ükskord ometigi vaba ja saaksin nautida suve ja oma kodus toimetamist või ka veidi ringi reisimist.  Reisimisega seoses juhtus kogemata nii, et mu reisifond sai kiiremini täis, kui oleksin osanud oodatagi. Sain veel viimased lisatasud kätte ja
Tere! Mina olen Elli. Olen neljakümnendates kahe toreda teismeeas kuti ema ja ühe toreda mehe naine. Meie peres on ka kaks vahvat neljajalgset, kes vajavad süüa ja suurel hulgal tähelepanu. Ma elan Lõuna-Eestis ühes väikeses külakeses. Oma maja saime alles mõned aastad tagasi. Meie elu sõltub täielikult isiklikust transpordist, seetõttu on meie peres kaks autot (vanuses 10+ aastat). Nüüd siis põhilise juurde. Olen jälginud huviga facebookis Kogumispäeviku tegemisi ja mul on tunne, et mul on väga palju õppida, et saada rahatargaks. Minu lapsepõlves oli raha alati vähe. Enne palgapäeva oli vanematel rahad tihtipeale täiesti otsas. Pidime mõned aastad üle elama aja, kui üks vanematest oli töötu. Sõime siis põhiliselt kartulit, piima ja muna, mis tulid sel ajal oma põllult-laudast. Uusi asju osteti harva, riided tulid enamasti taaskasutusest või tuttavatelt. Mul on tunne, et minu sees on uskumused, et raha ongi alati vähe või puudu. Vaatamata nendele uskumustele, mis lapseeast kaasa o

PAUS või siiski selle peatüki lõpp

Tunnen, et olen selle loo alguse Ellist nii kaugele liikunud, et see poleks nagu enam minu lugu. Seepärast ei leia ka enam piisavalt motivatsiooni, et siia midagi kirjutada.  Minu elus on hetkel lehe keeramise hetk ning sooviksin alustada uut peatükki võimalikult puhtalt lehelt. Loomulikult liiguvad sellesse kaasa eelmistest peatükkides õpitud tarkused, kuid see on ikkagi täiesti uus ja juba hoopis teine lugu.  Kui sattusid siia, sest soovid teada, kust või kuidas ühte rahatarkuse teekonda alustada, siis palun liigu selle blogi algusesse ning loe läbi 2019a postitused. Loodetavasti saad sealt indu, et ka ise väikeste sammudega alustada.  Kui soovid aga minu praegustest tegemistest veidi rohkem teada saada, siis oled oodatud jälgima mind instagrammi: elli_the_saver kontole. Rahatargemat teekonda soovides Elli Teel järgmise käänakuni :)