Otse põhisisu juurde

Kas koonerdamine või kokkuhoid?

Tegelikult võiks selle loo pealkiri olla Tavaline elu Eesti moodi või vähemalt teise Eesti moodi, sest minu tutvusringkonnas on palju sarnases olukorras perekondi.
Mul tekkis idee panna kirja mõned kulutused, mille arvelt olen nö koonerdanud ja püüdnud kokku hoida.  Kui aus olla, siis mul polegi alati selle kõige jaoks raha jagunud ning siis sa lihtsalt eladki ilma nende teenusteta või asjadeta.
Vanad toolid ootavad uuenduskuuri


Väike nimekiri siis sellest, mille arvelt ma "koonerdan":
- juuksur - paar korda aastas (25 eurot). Kui rahadega väga kitsas, siis veelgi harvem. Ostan ise värvi ja keeran selle pähe ja saan jälle hakkama. Seetõttu hoian alati soengu pigem lihtsana, et kui peangi jälle välja kasvatama, siis ei näeks see liiga kummaline välja.  Värvima pean vähemalt iga paari kuu tagant, sest mu loomulik juuksevärv on juba väga hallisegune.
- kosmeetikatarbed. Aastas kulub vist maksimaalselt paarkümmend eurot, mõni aasta vist mitte nii paljutki. Kätekreeme ja huulepalsamit saab ikka aastas paar tükki ostetud, kuid hetkel vajab ripsmetušški uuendamist.
- küünetehnik, kosmeetik, massöör  vms 0 eurot
- hambaarst - ülimal hädavajadusel, kui kuskilt on tükk väljas või väga valutab. Hambakivi eemaldus või hammaste valgendamine tundub juba luksusena.
- teater 1-2x aastas. Kui raatsiks, siis loomulikult käiks tihemini.
- reisid ainult Eesti piires. Ma olen tegelikult enne peret veidike Euroopas ringi reisinud, kuid minu suur unistus on jõuda kunagi ka Vahemere äärde. Nagu ma juba varem olen kirjutanud, siis lennukiga pole ma siiani veel lennanud. Kaugeim reis perega on senini olnud Rootsi kruiis.
- raamatuid laenutan, kuigi tahaks palju tihemini osta
- riideid ostan vaid hädavajadusel. Minu kapis on paar paari teksaseid, 6 tööpluusi, sama palju t-särke, kaks pidulikumat kleiti ja üks suvekleit, 2 paari kingi (heledada ja tumedad). Hetkel puudub kapist täiesti üks või veel parem kui kaks korralikku seelikut, on vaid üks pikk ja üks lühem suvine seelik. Paar soliidsemat triiksärki võiks ka olla. Tänu teise ringi ostlemisele on mul nüüd eelmisest aastast kolm kardigani, kuid puudub korralik ja hästiistuv bleiser/pintsak (üks kulunum on, kuid see sobib pigem jakina, kui piduliku riietuse juurde). Nimekirjale lisanduvad siis mõned koduriided.
- mööbel (kasutatud või jupi kaupa ülisoodsalt ostetud). Need soodsalt ostetud kapid on küll üks õudus kuubis. Meie Jyskist ostetud riidekapp sai kolimisel kõvasti kannatada ning seisab hetkel vaid ausõna peal püsti. Nooremale lapsele olen ikka veel laiema voodi otsinguil. Aegajalt mõtlen, et kannataks veidi ja ostaks ikka uuena, kuid kasutatuna saaks kiiremini. Samas on pidevalt muidu kiireloomulisemaid asju ja nii see kogu aeg tasapisi edasi lükkub.
Selleks, et veidi värskust elamisse tuua võtsin ette toolide uuendamise, kuid hetkel ei saa veel lõpptulemust teile näidata. :)
- transport. Meil on üks bussijaam suhteliselt maja lähedal, kuid sealt läheb vaid korra päevas buss ja seegi meie jaoks vales suunas. Meie töökohad ja koolid asuvad teisel suunal. Nö õige bussijaam asub ca 2,5km kaugusel. Seetõttu sõidame bussiga harva ja liigume enamasti kahe vanema autoga. Auto puhul on minu jaoks kõige tähtsam see, et ta viiks mind turvaliselt punktis A punkti B. Vanemate autode pluss on see, et neil on vähem elektroonikat, st nad on lihtsamad ja nende varuosad on üldjuhul odavamad, seega on nad odavamad ülalpidada. Koonerdanud olen hetkel istmekatetega. Istmed on ju viledada ja koledad, aga kuidagi ei raatsi seda kolmekümmet eurotki kulutada, sest auto sõidab ju ka ilma istmekateteta igasuguste probleemideta. Kõige olulisem on ikka tehniline olukord.

Kõik kokkuhoiud ei ole alati kasulikud. Mõned tekivad olude sunnil ja mõnda vajadust/soovi lükkadki muudkui aastast aastasse edasi, et saab ju ilma ka hakkama. Praegusel hetkel, kui mul on tekkinud väike puhver, olen ikka päris mitmeid kordi tabanud end mõttelt, et ma ju saaksin selle praegu ära osta, sest mul oleks selle jaoks piisavalt raha olemas. Samas kaoks see puhver siis ju nagu esimene lumi ning ma pean nüüd astuma sammu edasi ja mõtlema, kuidas neid asju siis sammhaaval enda koju muretseda nii, et ei peaks säästude kallale minema.

Teen siia taas väikese ülevaate, mis meil oleks lähiajal vaja. Kiiremas korras peaks planeerima külmkapi välja vahetamist. Samas tahaks külmkapile lisaks osta sügavkülmakirstu või - kapi, sest mul puudub kelder ja tänapäeval säilitataksegi ju suvesaaduseid pigem sügavkülmas, mitte niivõrd keedetuna kuskil keldris. Siis juba eelpool mainitud lapse voodi. Muud mööblit võiks ka uuendada, kuid ma ei hakka kõike siia üles kirjutama, sest see loetelu saaks liiga pikk. Mõned riided ja jalanõud ei kannata enam kriitikatki ja vajaksid kiiremas korras välja vahetamist, kuid see on üks minu nõrgemaid kohti. Ma ei raatsi riiete peale raha kulutada.

Sel kevadel otsustasin ühe ostu küll hädaabifondi rahadega ära teha, sest mulle tundus, et ei ole mõistlik seda veel aastakese võrra edasi lükata. Nimelt sai ära ostetud mõned viljapuude- ja põõsaste istikud. Võtsin 100 eurot fondist ja võtan seda pigem kui väikest investeeringut.  Peagi saan ju neid vilju süüa ja ei pea enam poes nii palju raha puuviljadele kulutama. Nüüd on meil aias juba õunapuid, ploome, mureleid ja üks pirnipuuke.

Esimene õis noorel ploomipuul


Pirn


Ühe arvestatava kokkuhoiu saime ka tehtud. Nimelt ütles meie veepump, et tema ei taha enam tööd teha. Vaatasime juba, et uus pump maksaks ca 60-70 eurot ning kuna meil on suvi läbi vett vaja (kastmiseks, autode pesemiseks jms), siis peame selle ostu ikka ära tegema. Kuid enne seda otsustas kallis kaasa pumba lahti võtta ja nägi, et seal on üks jubin ära sulanud. Veidi guugeldamist ja ta sai teada, mis see on ja leidis, et selline jupstükk maksab poes vaid 3 eurot. Kuna on eriolukord ja leidsime meile sobiva vaid Oomi poest, mis on teatavasti kaubanduskeskuste juures, siis lisandus ka saatmiskulu, kuid hoidsime kokku üle 50 euro. 😊

Ma lihtsalt pidin täna selle postituse tegema, sest olukorras, kus sul on tekkinud puhver ja samas on sul vajadusi ja soove, mida muudkui aastast-aastasse edasi lükkad, on vägagi keeruline jääda iseendale kindlaks ja jätkata plaani. Ehk siis, plaan on maksta lõpuni kõik järelmaksud ja laenud ning seejärel saab juba (loodetavasti) vabamalt hingata ja koguda raha ning osta asju, mida ma oma ellu olen soovinud. Võibolla on keegi teist minuga sarnases olukorras ja aimab, mida hetkel tunnen.

Plaani järgiv
Elli

PS. Üks järelmaks sai kiiremini nulli makstud. Võit intressidelt umbes 10 eurot. Jäänud on veel üks järelmaks ja väikelaen.






Kommentaarid

  1. Aga mis suuruses riideid kannate?

    VastaKustuta
  2. Vaatan kapid üle, kahjuks enamik riided vist väikdemad 40-44,aga viskan pilgu peale

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Veidi hirmus on ka

 Head uut aastat!  Olen kaua vaikne olnud, sest detsember oli täiesti hullumeelne kuu töö vallas. Lisaks sellele jäin haigeks ja mu keha lausa nõuab juba ühte korralikku puhkust. Uskumatu, aga ma olen veel täitsa elus. Sel nädalal on vaja mõned sabad kokku tõmmata, mõned "päris" tööpäevad teha (jaanuaris vaid 4 päeva), ülejäänud aeg kodukontoris üks suurem kirjatükk veel enne lahkumist valmis kirjutada. Veebruaris on nii rahulik, et enamasti olen siis 2 nädalat puhanud.  ...ja siis (peaaegu) vaba.  Väike hirm kuulub vist protsessi juurde Kõik seavad uue aasta eesmärke, kuid mina tunnen, et pean end laskma vooluga kaasa viia. Pigem on olulisem tegevusplaan. Millal alustada ettevõtte loomisega? Kui kaua võiksin kodus olla ja plaani pidada? Kas proovida koheselt uues valdkonnas end sisse süüa või kõrvalt ikka praegust valdkonda jätkata?  Mulle on juba hakanud tööpakkumisi tulema ja olen hetkel EI öelnud. Pean end ise ka veidi hullumeelseks, et hetkel erinevatest pakkumistest kee

Pikk teekond iseendasse

 Lugesin eile üht rahapsühholoogiaga seotud raamatut, kus oli veidi kirjeldatud seda, et me kõik oleme sündinud mingisse kogukonda, kus on teatud uskumused raha kohta. Jah, me kõik ilmselt oleme kuulnud neid jutte, kuidas edukad inimesedki arutlevad, et meie kodus räägiti ka, et "raha ei kasva puu otsas" või "meil ei ole selleks raha" vms. Kuid eile seda peatükki lugedes tundus see mulle palju sügavam teema. Inimesed ei järgi niivõrd seda, mida kuulevad, vaid rohkem seda, mida on harjunud nägema ja kogema.  Seega, seal oli kirjas, et kui oled kogukonnas, kus on vähe edukaid inimesi, siis isegi, kui sa püüad sellest välja murda, siis on väga suur oht, et vajud harjumuspärastesse mustritesse tagasi. See tundub mulle kuidagi nii selge ja arusaadav, kuid ma ei suuda seda mõtet nii hästi sõnadesse panna. Isegi praegu, kui minus on eneseusk, et ma olen väärt paremat ja ma olen teel, et seda ka saavutada, siis mu iseenda sisekõne või "sõbralik" vestlus mõne lähed

Liiga hästi?

 Tahad teada, kuidas mu rahaasjadel läheb. Ma arvan et (liiga) hästi läheb, sest meediast tuleb igast väljaandest peaaegu iga päev mõni uudisnupuke selle kohta, kui raske peab olema. Eriti hull oli Ärilehe artikkel, kus pereema peab suutma "vaid" 1000 euroga neljaliikmelise pere ära toita. Ei saagi enam toitu koju tellida ja peab hirmsas Lidli poes käima. Piinlik hakkab midagi sellist lugedes. Mõni kolme lapsega üksikema peab võibolla sellise summaga kõik kulud suutma ära katta. Seega on minul midagi sellist lugedes tunne, et ma ei taha olla sellesse gruppi kuuluv, et ma pigem olen siin teises Eestis edasi. Nii naljakas. Ma ju olen vaeva näinud ja olen selle auga välja teeninud ning mul on palju unistusi, mida soovin ju täita.  Novembris suunasin säästudesse 1082 eurot ning mul on nüüd kolme kuu kulude puhver koos. Müstika. Kui vaadata 2019a jaanuari lõppu, siis oli ju suur pingutus kümmet eurotki kõrvale panna.  Mul on vaja õppida nüüd oma mõtlemist rohkem külluse suunas nüg