Otse põhisisu juurde

Kas koonerdamine või kokkuhoid?

Tegelikult võiks selle loo pealkiri olla Tavaline elu Eesti moodi või vähemalt teise Eesti moodi, sest minu tutvusringkonnas on palju sarnases olukorras perekondi.
Mul tekkis idee panna kirja mõned kulutused, mille arvelt olen nö koonerdanud ja püüdnud kokku hoida.  Kui aus olla, siis mul polegi alati selle kõige jaoks raha jagunud ning siis sa lihtsalt eladki ilma nende teenusteta või asjadeta.
Vanad toolid ootavad uuenduskuuri


Väike nimekiri siis sellest, mille arvelt ma "koonerdan":
- juuksur - paar korda aastas (25 eurot). Kui rahadega väga kitsas, siis veelgi harvem. Ostan ise värvi ja keeran selle pähe ja saan jälle hakkama. Seetõttu hoian alati soengu pigem lihtsana, et kui peangi jälle välja kasvatama, siis ei näeks see liiga kummaline välja.  Värvima pean vähemalt iga paari kuu tagant, sest mu loomulik juuksevärv on juba väga hallisegune.
- kosmeetikatarbed. Aastas kulub vist maksimaalselt paarkümmend eurot, mõni aasta vist mitte nii paljutki. Kätekreeme ja huulepalsamit saab ikka aastas paar tükki ostetud, kuid hetkel vajab ripsmetušški uuendamist.
- küünetehnik, kosmeetik, massöör  vms 0 eurot
- hambaarst - ülimal hädavajadusel, kui kuskilt on tükk väljas või väga valutab. Hambakivi eemaldus või hammaste valgendamine tundub juba luksusena.
- teater 1-2x aastas. Kui raatsiks, siis loomulikult käiks tihemini.
- reisid ainult Eesti piires. Ma olen tegelikult enne peret veidike Euroopas ringi reisinud, kuid minu suur unistus on jõuda kunagi ka Vahemere äärde. Nagu ma juba varem olen kirjutanud, siis lennukiga pole ma siiani veel lennanud. Kaugeim reis perega on senini olnud Rootsi kruiis.
- raamatuid laenutan, kuigi tahaks palju tihemini osta
- riideid ostan vaid hädavajadusel. Minu kapis on paar paari teksaseid, 6 tööpluusi, sama palju t-särke, kaks pidulikumat kleiti ja üks suvekleit, 2 paari kingi (heledada ja tumedad). Hetkel puudub kapist täiesti üks või veel parem kui kaks korralikku seelikut, on vaid üks pikk ja üks lühem suvine seelik. Paar soliidsemat triiksärki võiks ka olla. Tänu teise ringi ostlemisele on mul nüüd eelmisest aastast kolm kardigani, kuid puudub korralik ja hästiistuv bleiser/pintsak (üks kulunum on, kuid see sobib pigem jakina, kui piduliku riietuse juurde). Nimekirjale lisanduvad siis mõned koduriided.
- mööbel (kasutatud või jupi kaupa ülisoodsalt ostetud). Need soodsalt ostetud kapid on küll üks õudus kuubis. Meie Jyskist ostetud riidekapp sai kolimisel kõvasti kannatada ning seisab hetkel vaid ausõna peal püsti. Nooremale lapsele olen ikka veel laiema voodi otsinguil. Aegajalt mõtlen, et kannataks veidi ja ostaks ikka uuena, kuid kasutatuna saaks kiiremini. Samas on pidevalt muidu kiireloomulisemaid asju ja nii see kogu aeg tasapisi edasi lükkub.
Selleks, et veidi värskust elamisse tuua võtsin ette toolide uuendamise, kuid hetkel ei saa veel lõpptulemust teile näidata. :)
- transport. Meil on üks bussijaam suhteliselt maja lähedal, kuid sealt läheb vaid korra päevas buss ja seegi meie jaoks vales suunas. Meie töökohad ja koolid asuvad teisel suunal. Nö õige bussijaam asub ca 2,5km kaugusel. Seetõttu sõidame bussiga harva ja liigume enamasti kahe vanema autoga. Auto puhul on minu jaoks kõige tähtsam see, et ta viiks mind turvaliselt punktis A punkti B. Vanemate autode pluss on see, et neil on vähem elektroonikat, st nad on lihtsamad ja nende varuosad on üldjuhul odavamad, seega on nad odavamad ülalpidada. Koonerdanud olen hetkel istmekatetega. Istmed on ju viledada ja koledad, aga kuidagi ei raatsi seda kolmekümmet eurotki kulutada, sest auto sõidab ju ka ilma istmekateteta igasuguste probleemideta. Kõige olulisem on ikka tehniline olukord.

Kõik kokkuhoiud ei ole alati kasulikud. Mõned tekivad olude sunnil ja mõnda vajadust/soovi lükkadki muudkui aastast aastasse edasi, et saab ju ilma ka hakkama. Praegusel hetkel, kui mul on tekkinud väike puhver, olen ikka päris mitmeid kordi tabanud end mõttelt, et ma ju saaksin selle praegu ära osta, sest mul oleks selle jaoks piisavalt raha olemas. Samas kaoks see puhver siis ju nagu esimene lumi ning ma pean nüüd astuma sammu edasi ja mõtlema, kuidas neid asju siis sammhaaval enda koju muretseda nii, et ei peaks säästude kallale minema.

Teen siia taas väikese ülevaate, mis meil oleks lähiajal vaja. Kiiremas korras peaks planeerima külmkapi välja vahetamist. Samas tahaks külmkapile lisaks osta sügavkülmakirstu või - kapi, sest mul puudub kelder ja tänapäeval säilitataksegi ju suvesaaduseid pigem sügavkülmas, mitte niivõrd keedetuna kuskil keldris. Siis juba eelpool mainitud lapse voodi. Muud mööblit võiks ka uuendada, kuid ma ei hakka kõike siia üles kirjutama, sest see loetelu saaks liiga pikk. Mõned riided ja jalanõud ei kannata enam kriitikatki ja vajaksid kiiremas korras välja vahetamist, kuid see on üks minu nõrgemaid kohti. Ma ei raatsi riiete peale raha kulutada.

Sel kevadel otsustasin ühe ostu küll hädaabifondi rahadega ära teha, sest mulle tundus, et ei ole mõistlik seda veel aastakese võrra edasi lükata. Nimelt sai ära ostetud mõned viljapuude- ja põõsaste istikud. Võtsin 100 eurot fondist ja võtan seda pigem kui väikest investeeringut.  Peagi saan ju neid vilju süüa ja ei pea enam poes nii palju raha puuviljadele kulutama. Nüüd on meil aias juba õunapuid, ploome, mureleid ja üks pirnipuuke.

Esimene õis noorel ploomipuul


Pirn


Ühe arvestatava kokkuhoiu saime ka tehtud. Nimelt ütles meie veepump, et tema ei taha enam tööd teha. Vaatasime juba, et uus pump maksaks ca 60-70 eurot ning kuna meil on suvi läbi vett vaja (kastmiseks, autode pesemiseks jms), siis peame selle ostu ikka ära tegema. Kuid enne seda otsustas kallis kaasa pumba lahti võtta ja nägi, et seal on üks jubin ära sulanud. Veidi guugeldamist ja ta sai teada, mis see on ja leidis, et selline jupstükk maksab poes vaid 3 eurot. Kuna on eriolukord ja leidsime meile sobiva vaid Oomi poest, mis on teatavasti kaubanduskeskuste juures, siis lisandus ka saatmiskulu, kuid hoidsime kokku üle 50 euro. 😊

Ma lihtsalt pidin täna selle postituse tegema, sest olukorras, kus sul on tekkinud puhver ja samas on sul vajadusi ja soove, mida muudkui aastast-aastasse edasi lükkad, on vägagi keeruline jääda iseendale kindlaks ja jätkata plaani. Ehk siis, plaan on maksta lõpuni kõik järelmaksud ja laenud ning seejärel saab juba (loodetavasti) vabamalt hingata ja koguda raha ning osta asju, mida ma oma ellu olen soovinud. Võibolla on keegi teist minuga sarnases olukorras ja aimab, mida hetkel tunnen.

Plaani järgiv
Elli

PS. Üks järelmaks sai kiiremini nulli makstud. Võit intressidelt umbes 10 eurot. Jäänud on veel üks järelmaks ja väikelaen.






Kommentaarid

  1. Aga mis suuruses riideid kannate?

    VastaKustuta
  2. Vaatan kapid üle, kahjuks enamik riided vist väikdemad 40-44,aga viskan pilgu peale

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Mida sa edasi tegema hakkad?

See on küsimus, mida kuulen iga kord, kui kodust nina välja pistan. "Ma veel päris täpselt ei tea" - on minu vastus. See tundub nii mõnelegi ehmatav, et kuidas nii saab.  Kõigepealt pean ma puhkama. Nagu päris päriselt tegelema asjadega, mis lõõgastavad, teevad rõõmu ning annavad vaimule täieliku puhkuse. Ma olen end ühest kohast vabaks võtnud ja mul oleks võimalus kohe tormata uutesse seiklustesse, kuid ma tean, et mu vaim vajab restarti.  Kes mulle instagramis kaasa elavad, need võibolla märkasid ka storysid, kus ühel hetkel rõõmustasin saabunud vabaduse üle ja juba järgmisel hetkel oli mu rõõm asendunud masendusega, sest üks kohustus, mis nõuab mitmeid tunde pingutust, kukkus kolinal kaela. Ja nii ma siin ootan ikka veel, et oleksin ükskord ometigi vaba ja saaksin nautida suve ja oma kodus toimetamist või ka veidi ringi reisimist.  Reisimisega seoses juhtus kogemata nii, et mu reisifond sai kiiremini täis, kui oleksin osanud oodatagi. Sain veel viimased lisatasud kätte ja

PAUS või siiski selle peatüki lõpp

Tunnen, et olen selle loo alguse Ellist nii kaugele liikunud, et see poleks nagu enam minu lugu. Seepärast ei leia ka enam piisavalt motivatsiooni, et siia midagi kirjutada.  Minu elus on hetkel lehe keeramise hetk ning sooviksin alustada uut peatükki võimalikult puhtalt lehelt. Loomulikult liiguvad sellesse kaasa eelmistest peatükkides õpitud tarkused, kuid see on ikkagi täiesti uus ja juba hoopis teine lugu.  Kui sattusid siia, sest soovid teada, kust või kuidas ühte rahatarkuse teekonda alustada, siis palun liigu selle blogi algusesse ning loe läbi 2019a postitused. Loodetavasti saad sealt indu, et ka ise väikeste sammudega alustada.  Kui soovid aga minu praegustest tegemistest veidi rohkem teada saada, siis oled oodatud jälgima mind instagrammi: elli_the_saver kontole. Rahatargemat teekonda soovides Elli Teel järgmise käänakuni :) 
Tere! Mina olen Elli. Olen neljakümnendates kahe toreda teismeeas kuti ema ja ühe toreda mehe naine. Meie peres on ka kaks vahvat neljajalgset, kes vajavad süüa ja suurel hulgal tähelepanu. Ma elan Lõuna-Eestis ühes väikeses külakeses. Oma maja saime alles mõned aastad tagasi. Meie elu sõltub täielikult isiklikust transpordist, seetõttu on meie peres kaks autot (vanuses 10+ aastat). Nüüd siis põhilise juurde. Olen jälginud huviga facebookis Kogumispäeviku tegemisi ja mul on tunne, et mul on väga palju õppida, et saada rahatargaks. Minu lapsepõlves oli raha alati vähe. Enne palgapäeva oli vanematel rahad tihtipeale täiesti otsas. Pidime mõned aastad üle elama aja, kui üks vanematest oli töötu. Sõime siis põhiliselt kartulit, piima ja muna, mis tulid sel ajal oma põllult-laudast. Uusi asju osteti harva, riided tulid enamasti taaskasutusest või tuttavatelt. Mul on tunne, et minu sees on uskumused, et raha ongi alati vähe või puudu. Vaatamata nendele uskumustele, mis lapseeast kaasa o