Otse põhisisu juurde

Untsu läinud aiapidamisest


 ....kui keegi veel ütleb, et oma aias saaduste kasvatamine on odav ja säästlik, siis ma tahaks teda hammustada. 

Ma olen nüüd kolmandat aastat tegelenud oma aiamaaga ja veidi siis rajanud ka iluaeda ning kevadel said ostetud mõned viljapuuistikud. Tegelikult on mul mingi aiamaa olnud alati ja seega ei pea ma ennast päris algajaks, kuid tunne on küll vahel selline, nagu teeks seda kõike alles esimest korda. 

Remondi kõrvalt oli aiapidamine teisejärguline teema. Panime üks kevad kasvuhoone üles ning lasime jupi maad ära harida (kündmise kulu 30 eurot). Kuna raha läks kõik ehituse peale, siis arvasin, et söödis maad kannavad ju niigi ning väga oma pead sellega ei vaevanud. Viskasin seemned kevadel maha ja esimesel sügisel oli isegi midagi üles võtta. Kasvuhoonesse sai veetud tiigi äärest mingi suvaline tumedam muld, lootuses, et ehk see on piisavalt huumuserikas. Kuid see muutus kuivades tuhkjaks liivalaadseks moodustiseks, mis ei tahtnud vettki sisse imada. Järgmisel aastal ostsin 20 kotti aiamaamulda lisaks (54 eurot). Iga nädal sai kastmisveele lisatud ka väetist (4 eurot pudel, suvega kulus 2 pudelit). Enamus taimi kasvatasin ise (seemned+külvitopsid ja muld ca 10 eurot), juurde sai ostetud paar erilisemat sorti (3 eurot). Tol suvel sain paar ämbritäit tomateid ning jätkus nii sissetegemiseks kui ka söömiseks, kuid tomatid ei tahtnud hästi punaseks minna ning kippusid lõhenema. Ka maitse polnud selline mõnus mahe, vaid veidi hapukas ja tomati nahk millegipärast selline kõvem. Mul pole varasemalt sellist jama olnud. Kui siia nüüd lisada ka kastmisele kulunud elektritasud, siis sain need tomatid umbes 2-eurose kilohinnaga. 

Sel aastal arvasin, et piisab vaid väetamisest ja ei lisanud uut mulda, kuid nüüd on see tuhkjas muld kompostmulla ära "söönud" ning olukord taas suht nutune. Lisaks sellele on lehtedel mingi haigus sees. Arvasin, et saan suure säästu, kui võtan sõbrannalt vastu tasuta ettekasvatatud tomatitaimi (muidu ju maksab üks taim 1.50-2 eurot). Kahjuks olid tal taimed veidi segamini läinud ja sain nö põrsas kotis kauba. Suurem osa taimedest osutusid pisikesteks ampsutomatiteks ja mul pole erilist lootust sel aastal midagi purki saada. Selle aasta kulu on olnud vaid väetis, kuid ka tulu on paistab tulevat tagasihoidlik. Praeguse pildi järgi arvan, et saan mingi 5-6kg tomateid. 

Aiamaa tõesti kandiski midagi esimesel aastal tänu sellele, et tegu oli seni puhanud maaga, kuid juba aasta hiljem, korjasin sügisel porgandeid, mis meenutasin rotisabasid, till kasvas vaevu põlveni ning kuivas ära,  peet oli umbes redise suurune ning 10-meetrise kartulivao jupi pealt sain vaevalt paar potitäit kartulit. 

Hakkasime otsima, kust saaks sõnnikukoorma, et maa veidigi rammusam saaks. Kuid see on nii defitsiitne kaup, et pidime kevadel käega lööma. Paar loomapidajat ütles, et kui ise järele tuled, siis saad, kuid meil pole ju sobivat masinat, millega sõnnikut vedada. Seetõttu ostsime lihtsalt paki väetist, et midagigi saaks kasvada (täpselt ei mäleta, aga ehk oli 5 eurot). Seemneid sai sel aastal 25-30 euro eest ostetud. Kartuliga tegin näiteks nii, et võtsin osa söögikartulit ja lõikasin pooleks ning panin maha. Porgand, kartul ja punapeet (Lisatud: viimase pistsid närilised suures osas nahka, sain vaid ühe supi jao) on sel aastal väga kenad, kuid kurk kasvab nagu mets, aga viljuda ei jõua. Kurgipeenrale sai veel ekstra üks kott musta mulda ka lisaks valatud ja võibolla olemegi ta nüüd hoopis üleväetanud. Teine võimalik probleem on see, et jätsin taimed liiga tihedalt ning need jahedad perioodid ei mõju ka kindlasti hästi. Juulis oli ühel nädalal meil öösel vaid 5 kraadi sooja ning paar päeva tagasigi näitas termomeeter vaid 6 kraadi. Seetõttu ostsin uue katteloori ning hakkasin katma, sest nii hale on vaadata, et taimel on vars ilusaid väikseid kurgikesi täis ja siis nädala pärast nad lihtsalt kuivavad ära. Hetkel olen kulutanud oma kurgimaa poputamisele üle 10 euro, kuid vastu olen saanud umbes kilojagu kurke (coopis maksab hetkel kilo kurke 0.79). Seega olen praeguse seisuga korralikult peale maksnud, kuid loodan endiselt, et ehk mõned pisikesed saavad nüüd suuremaks, kui ma neile igal õhtul teki peale tõmban. 


Minu ühed suured lemmikud on maasikad ning seetõttu rajasin võrdlemisi kiiresti ka maasikamaa. Taimed sain tasuta ämmalt ning panin nad otse sellesse mulda, mis meil siin on. Kuluks sai siis kattematerjal, mis taimedele alla pannakse. Kui maasikad punaseks hakkasid minema, siis ründasid neid koheselt ka linnud. Tuli osta võrk, mis kaitseks. Kuna maa osutus siiski liiga lahjaks, püüdsin seda väetistega veidi turgutada, kuid lõppkokkuvõttes oli tulu väiksem kui kulu ning tõmbasin kõik taimed juba suvel üles ning plaanin rajada korraliku uue maasikamaa: frigotaimed, kattematerjal ja korralik muld - arvan, et see kõik läheb mulle maksma  ca 100 eurot. 

Sügisel hakkame taas otsima põllu jaoks sõnnikumaterjali. Ka selle koorma puhul tuleks arvestada vähemalt 100 euroga. Kui nüüd mõelda, mis ühe porgandi kilo maksab, siis 100 euro eest saaks ikka väga palju porgandeid osta. Kasvuhoonest pean ilmselt kogu mulla välja kandma ja täiesti uue musta mulla sisse ostma. Ma isegi ei tea, mis see mulle maksma võib minna, sest kui osta pakkides musta mulda, siis vajaksin vähemalt 50 kotti mulda ning keskmise hinnaga (ca 3 euri pakk), tähendaks see 150-eurost kulu, kuid hetkel ei tahaks aiapidamisele nii suuri väljaminekuid teha ja seetõttu pean taas nuputama mingit toimivat alternatiivi. 

Seega ei ole mina sugugi nõus nendega, kes peavad ise aiapidamist soodsaks. Minu nö pooltasuta ja väga soodus projekt kukkus ikka täiega läbi ning selleks, et midagigi oma aiast saada, pean hakkama tegema suuremaid investeeringuid. 

Äpardunud aiapidaja

Elli

Funny garden | Etsy

Kommentaarid

  1. Esmalt - ma naudin väga Sinu blgo lugemist.
    Aiapidamine tahab veidi harjutamist saada. Saan aru, et elad maal ning Sul on võimalik rajada ehk endale kompostihunnik, kust saaksid aias tarvilikku komposti. Teine küsimus on see, et kas saaksid kusagilt enda maadelt mulda? Kasutan ise just kasvuhoones koha peal olnud mulda ja taimed kasvavad hästi. Kasvatan taimi ise ette - mul on 12 m2 kasvuhoone ja seal on mul kokku 10 tomatit, lisaks mõned kurgid, paprikad, tśillid. Väetist kasutan niipalju kui istutamisel pool peotäit kanakakagraanuleid istutusauku. Istutan suhteliselt sügavale (umb 30-35 cm), et vähendada kastmiskulu.
    Väetamisega soovitan olla pigem tagasihoidlik. Üleväetamise oht on kerge tulema, seda eriti siis kui maa on enne puhanud (ma ei tea, kas Sinu maa oli, aga arvan, et oli).
    Hea meelega annan aianduslikku nõu. Kui oled huvitatud, siis kirjuta!

    VastaKustuta
  2. Tere, Jane!

    Kompostihunnik on meil olemas, kuid mitte sihipäraselt rajatud, st loobime sinna kõiki biolagunevaid jäätmeid läbisegi. Komposti saamisega läheb ju veidike aega. Kuigi eelmisel aastal võtsime seal hunnikust juba veidike mulda viljapuudele.
    Elame väga liivasel maal, veidi kaevates, tuleb juba puhas liivakastiliiv vastu ja sellest minu mured uues kodus. Eelmisel aiamaal piisas vaid mõne aasta tagant sõnniku lisamisest ning kõik kasvas kenasti. Nüüd on selline tunne, et igal pool tuleb maa täiesti uue mullaga katta, et midagigi saada.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Veidi hirmus on ka

 Head uut aastat!  Olen kaua vaikne olnud, sest detsember oli täiesti hullumeelne kuu töö vallas. Lisaks sellele jäin haigeks ja mu keha lausa nõuab juba ühte korralikku puhkust. Uskumatu, aga ma olen veel täitsa elus. Sel nädalal on vaja mõned sabad kokku tõmmata, mõned "päris" tööpäevad teha (jaanuaris vaid 4 päeva), ülejäänud aeg kodukontoris üks suurem kirjatükk veel enne lahkumist valmis kirjutada. Veebruaris on nii rahulik, et enamasti olen siis 2 nädalat puhanud.  ...ja siis (peaaegu) vaba.  Väike hirm kuulub vist protsessi juurde Kõik seavad uue aasta eesmärke, kuid mina tunnen, et pean end laskma vooluga kaasa viia. Pigem on olulisem tegevusplaan. Millal alustada ettevõtte loomisega? Kui kaua võiksin kodus olla ja plaani pidada? Kas proovida koheselt uues valdkonnas end sisse süüa või kõrvalt ikka praegust valdkonda jätkata?  Mulle on juba hakanud tööpakkumisi tulema ja olen hetkel EI öelnud. Pean end ise ka veidi hullumeelseks, et hetkel erinevatest pakkumistest kee

Pikk teekond iseendasse

 Lugesin eile üht rahapsühholoogiaga seotud raamatut, kus oli veidi kirjeldatud seda, et me kõik oleme sündinud mingisse kogukonda, kus on teatud uskumused raha kohta. Jah, me kõik ilmselt oleme kuulnud neid jutte, kuidas edukad inimesedki arutlevad, et meie kodus räägiti ka, et "raha ei kasva puu otsas" või "meil ei ole selleks raha" vms. Kuid eile seda peatükki lugedes tundus see mulle palju sügavam teema. Inimesed ei järgi niivõrd seda, mida kuulevad, vaid rohkem seda, mida on harjunud nägema ja kogema.  Seega, seal oli kirjas, et kui oled kogukonnas, kus on vähe edukaid inimesi, siis isegi, kui sa püüad sellest välja murda, siis on väga suur oht, et vajud harjumuspärastesse mustritesse tagasi. See tundub mulle kuidagi nii selge ja arusaadav, kuid ma ei suuda seda mõtet nii hästi sõnadesse panna. Isegi praegu, kui minus on eneseusk, et ma olen väärt paremat ja ma olen teel, et seda ka saavutada, siis mu iseenda sisekõne või "sõbralik" vestlus mõne lähed

Liiga hästi?

 Tahad teada, kuidas mu rahaasjadel läheb. Ma arvan et (liiga) hästi läheb, sest meediast tuleb igast väljaandest peaaegu iga päev mõni uudisnupuke selle kohta, kui raske peab olema. Eriti hull oli Ärilehe artikkel, kus pereema peab suutma "vaid" 1000 euroga neljaliikmelise pere ära toita. Ei saagi enam toitu koju tellida ja peab hirmsas Lidli poes käima. Piinlik hakkab midagi sellist lugedes. Mõni kolme lapsega üksikema peab võibolla sellise summaga kõik kulud suutma ära katta. Seega on minul midagi sellist lugedes tunne, et ma ei taha olla sellesse gruppi kuuluv, et ma pigem olen siin teises Eestis edasi. Nii naljakas. Ma ju olen vaeva näinud ja olen selle auga välja teeninud ning mul on palju unistusi, mida soovin ju täita.  Novembris suunasin säästudesse 1082 eurot ning mul on nüüd kolme kuu kulude puhver koos. Müstika. Kui vaadata 2019a jaanuari lõppu, siis oli ju suur pingutus kümmet eurotki kõrvale panna.  Mul on vaja õppida nüüd oma mõtlemist rohkem külluse suunas nüg